[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 06. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Maakond

Jutuajamine suvesaarlasega iseseisvuse taastamise aastapäeva künnisel (1)
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 22. august 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Rootsis sündinud Jüri-Karl Seimil on tugev seos Eesti ja eestluse ning Saaremaa loodusega. Nädal tagasi, Eesti taasiseseisvuspäeva künnisel kohtusime lehelooks tema suvekodus Karalas. Tee sinna oli käänuline ja ülimalt romantiline.

Jüri-Karli vanemad on tallinlased, kes 1944. aasta keerulisel ja ohtlikul ajal Rootsi põgenesid. Noored kohtusid seal kooris lauldes ja Eesti seltsi erinevates tegemistes kaasa lüües. Võõrsil sündinud, hariduse saanud ja seal tööd rüganud Jüri-Karlil on Eesti väga tugevalt hinges. Nii tugevalt, et teda saab nimetada Eesti suureks patrioodiks ja taasiseseisvusega seotud persooniks.

Saame osa Jüri-Karli tegusast elust ja tema Eesti iseseisvuse taastamisele eelnenud ärevatest päevadest.

Alustame sellest, mis põhjusel ta Karalasse oma „pesa” punus ja milline on tema taust. Nimelt on Jüri-Karl suur linnuhuviline, seda juba kümneaastaselt. „Alustasin lindude vaatlemise ja tundmaõppimisega Rootsis, kuid olen ka Eestis igal pool ringi sõitnud. Mõned kohad on jäänud rohkem meelde kui teised, üks neist on Saaremaa. Olen harrastusornitoloog,” määratles end Jüri-Karl Seim.

„Kui ma gümnaasiumi lõpetasin, oli küsimärgi all, kas hakkan õppima loodusteadust, st bioloogiat ja keemiat koos professionaalse linnuvaatlemisega, või matemaatikat, mis oli mu teine tugev külg. Valisin viimase, milles töökohtade valik oli palju laiem.”

Nii õppiski ta Stockholmi ülikoolis kaks aastat matemaatikat, siis tuli õpingutesse aastane paus teenistuse tõttu Rootsi sõjaväes. Mehe haridustee algas aga Eesti koolis, mis oli tollal kuueklassiline. „Seejärel tulid Rootsi gümnaasium, Rootsi ülikool ja Rootsi sõjavägi, nagu igal rootslasel. Mäletan aga, et „Eesti värk” on olnud alati väga tugevalt mul hinges. Sest ka mu vanavanemad elasid Rootsis. Kodune keel on alati olnud eesti keel. Mitte ainult vanematega, vaid ka venna ja oma lastega ning paljude sõpradega räägin ainult eesti keeles. Mul on eestikeelsed sõbrad, olen igas mõttes eestlane. Olen kasvanud eesti-meelses peres ja seetõttu olnud aktiivne Eesti tegevustes kaasa lööma. Olen olnud skaut ja laulnud Eesti kooris, olin tegev ka Eesti metsaülikooli loomisel.”

Pärast Stockholmi ülikooli täiendas ta end tehnilise füüsika alal Uppsala ülikoolis veel tubli neli aastat, mis võiks tähendada Eestiga võrdluses Tallinna tehnikaülikooli inseneri diplomit. „Paberite järgi olen Rootsi hariduse mõistes tsiviilinsener.”

Tööaastatest ja elust Eestis

Rootsis on Jüri-Karli elutöö olnud raudtee valdkonnas, seotud signalisatsiooni- ja foorisüsteemide väljaarendamisega. On praegugi, Eestis olles kaugtöö korras. „Seda olen teinud kogu oma tööelu, välja arvatud Eestis oldud tööaastad. Olen siinses elukorralduses olnud aktiivne. Näiteks 1991–1992, kui Eesti taasiseseisvus, olin tolleaegses nii Savisaare kui Vähi valitsuses nõunik, paar kuud ka Marju Lauristini kabinetis. Hiljem, 2004–2007 tuli töö peadirektorina Eesti raudteeinspektsioonis.”

Räägime veel lindudest, kas tiivulised saidki määravaks, et Saaremaale suvekodu rajada? „1990-ndatel sõitsin väga palju Eestis ringi. Ühel korral Lümanda ja Sõrve kandis, kuna mu üks sõber elas Jämajas. Mõnda aega peatusin ka Undva lähedal Loode talus. Pidasin sel korral oma tütardega puhkust ja leidsin, et see Karala koht on looduse vaatlemiseks ülimalt fantastiline.

Esimest korda olin siin aga juba 1989. aastal, seda koos linnuinimese Fred Jüssiga. Elasime tollal Viidumäel ja sõitsime ratastega ringi. Juba siis jäi see koht silma. Kuna olen palju viibinud Gotlandil ja Ölandil, tundus see piirkond looduslikult väga kodune ja armas. See on see põhjus, miks olen siia kodu rajanud. Siin olid siis olemas ainult sireli- ja tikripõõsad ning lammaste laut.”

Selleks, et suvekodu valmis saaks, on Jüri-Karlil tulnud kohal käia kolmekümnel korral, kuid tüdimust ja käegalöömissoovi ei tekkinud. Ta ütles, et on armunud sellesse kohta.

„1998. ostsin selle krundi. Maa tuli omandisse saada, arhitekt leida ja teha muud ettevalmistused. Arhitektiks oli Ignar Fjuk. 2000. aastal algas ehitus. Näed, aknast paistab meri. Aga need kiviaiad on ladunud Kaja (Kaja Juulik – toim). Kaja ja tema mees Aarne on olnud väga vastutulelikud ja abivalmid. Aarne on aidanud ja valvanud mul siin väga palju, käib siin ka muru niitmas. Kui Rootsis olen, peab kohalikest ju olema keegi, kes kohal silma peal hoiab.”

Jüri-Karli lugu Eesti iseseisvuse taastamise ärevatest aegadest

Kuna Jüri-Karl on olnud lapsest saati eestimeelne ja aktiivselt kaasa löönud Rootsi eestlaste kogukonnas, oli tal Eesti taasiseseisvumispäeva künnisel jutustada haarav lugu. „Üks nähtus 1970-ndate keskelt oli metsaülikooli asutamine, mille üks loojatest ma olin. Seda on teinud Kanada eestlased ja seda tegime ka meie – vennad Jaak ja Mart Maandi, mina ja minu vend Jaan Seim – neljakesi Rootsis. Idee oli kokku kutsuda ja koondada Eesti taustaga noori, kes olid sarnases olukorras – sündinud Rootsis ja Eesti asjadest väga huvitatud. Korraldasime igasugu seminare ja ettekandeõhtuid, tegutsesid huviringid, et inimesed saaksid rohkem teada Eestis toimuvast.

1980-ndatel, kui algas uus ärkamisaeg, oli eestlastel vaja ka poliitilisi kontakte välismaal. Kuna oskasin rootsi ja eesti keelt, olin sidemete loomisel vahelüliks. Rootsi sotsiaaldemokraatlik erakond korraldas 17.–19. augustini Stockholmis seminari, kus osalesid ka Eesti poliitikud Marju Lauristin, tema kaasa Peeter Vihalemm, Edgar Savisaar, Ignar Fjuk ja nendega koos ka mina. 19. augusti hommikul tuli teade putšist Moskvas. See oli esmaspäeva hommik ja me ei teadnud, mida teha.

Eestist tulnud poliitikud ei tahtnud enam seminarile jääda, vaid tahtsid kohe Eestisse tagasi sõita. Meid kutsuti siis Rootsi välisministeeriumi, kus arutasime olukorda välisminister Sten Anderssoni, kabinetisekretär Pierre Schori ja nende abi Gunnar Stenarviga. Keset arutelu tuli aga Rootsi välisministeeriumi kaudu Tartu kõne Moskvast, et Boriss Jeltsin tahab telefonitsi rääkida Edgar Savisaarega. Pärast seda, kui Savisaar oli teise ruumi läinud, et võtta telefonitoru, küsis Marju Lauristin Rootsi välisministrilt, et kuidas te suhtute sellesse, kui me kuulutame välja iseseisvuse, kas olete nõus Eesti iseseisvust tunnustama? Selle peale ei tahtnud välisminister ega tema kaastöötajad midagi vastata. Pigem jäi mulje, et sellist küsimust ei ole sobilik esitada.

Samal päeval algas kool. Mu noorem tütar alustas kooliteed Eesti koolis Stockholmi vanalinnas. Toimus ka järjekordne miiting, mis toimus igal esmaspäeval Balti riikide iseseisvuse toetamiseks. Sellel miitingul pidas Savisaar kõne. Oldi ka kokku lepitud, mil moel nad kiiremas korras saavad tagasi Eestisse, arvestades, et kõik poliitikud ei sõidaks samal viisil. Peaminister Savisaar sõitis lennukiga Helsingisse, kus talle pidi Tallinnast kaater vastu tulema. Lauristin ja mõned teised sõitsid otselennuga Stockholmist Tallinna, olles Toompeal juba pärastlõunal. Savisaar jõudis kohale alles esmaspäeva hilisõhtul.

Samal ajal toimusid Toompeal läbirääkimised ülemnõukogu ja Eesti Kongressi esindajate vahel, kuidas edasi tegutseda. Jõuti kokkuleppele, et 20. augustil kuulutatakse Toompeal välja Eesti taasiseseisvus, mida ülemnõukogu ka tegi. Kolm-neli päeva hiljem tunnustas Venemaa föderatsiooni juht Boriss Jeltsin Eesti iseseisvust. Päev hiljem, pärast Boriss Jeltsini tunnustamist, tunnustas Eesti iseseisvust ka Rootsi ja teised läänepoolsed suurriigid.“

20. augusti tähistamine

Kuidas te seda Eestile väga olulist päeva tähistate? „See päev on mulle olnud väga tähtis, olenemata sellest, kas olen Rootsis, Saaremaal või Tallinnas, alati heiskan Eesti lipu. Sel aastal olen Tallinnas. Kuid Eesti vabariigi aastapäev on mulle veelgi tähtsam, igal aastal olen püüdnud olla Pika Hermanni juures ja vähemalt viimased 15 aastat olen lipu heiskamisel laulnud meeskoori ridades.”

Lõpetuseks veel mõnda tema Karala-elu kohta. Kas siin oldud aeg kulub põhiliselt lindudele ja loodusele? „Teen ka tööd. Kaugtööd, ikka raudtee-alast. Vaatlen linde, loen päris palju kirjandust. Kogun ka Eesti-ainelist kirjandust. Mu isa oli raamatuhuviline ja ema raamatukoguhoidja. Raamat on alati olnud üks keskne asi meie elus. Nii ilukirjandus, aga ka mälestuslikud, ajaloolised ja erialased väljaanded.

Kui palju linnuliike ära tunnete?Ja rääkige pisut ka oma laulmisest laulukoorides. „Usun, et tunnen enam-vähem ära kõik Saaremaa ja põhjala linnud. Kuid olen linde vaatlemas käinud ka Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja mujal. Alustasin laulmisi pärast häälemurret kuuekümnendate teisel poolel Stockholmi Eesti meeskooris, mille asutaja dirigent oli Eduard Tubin. Olen laulnud ka Uppsala meeskooris Orphei Drängar ( OD, Orfeuse Sulased) 35 aastat. OD on esinemas käinud üle maailma, Eestis kolmel korral. OD on läbi aegade laulnud palju eesti heliloojate muusikat, eriti Veljo Tormist. Viimased 30 aastat on iga-aastase välismaareisi kavas olnud mõni Tormise teos, oleme välja andnud omaette CD ainult tema muusikaga. Meeskooriga seoses on mul väga head mälestused.”

Jüri-Karl Seim sündis 1951. aastal Stockholmis. Tal on kaks täisealist tütart, Liisa (37) ja Leena (35), ning poeg Karl (2,5), kes koos isaga Karala looduse ja lindudega tutvust tegi. Vanem tütar elab perega Stockholmis, on kohtunik, noorem on Uppsalas kultuuri- ja arhitektuuriajaloolane. Liisal on kolm ja Leenal kaks poega. Seega on Jüri-Karl isa ja vanaisana õnnistatud kuue poeglapsega. Mehine mees ja mehine järelkasv!


Täna loetuimad
Enne maestro lahkumist
Autod põrkasid kokku
Kaarma esindajad soovivad kogukonnakogu laiali saata
Vald sai jõulukingiks kaks tänavat
Kuressaare Teater lõpetab kino näitamise (1)
Saaremaa Muuseumis peitus reliikviana vaimulikurüü
Haigla soetas uue kiirabiauto
Saaremaa põllumehed lähevad pealinna meelt avaldama
Tornimäel tunnustati siseturvalisuse vabatahtlikke
Politsei hoiatab petukirjade eest
Pakend, plast, sisu
JõuluDuur tuleb rõõmuga
Lepaniidi mahetalu üllatab lehtkapsakrõpsudega
Huvitavatest päevadest Tartus
Kümme talvist hetke
Nädala loetavuse top 5
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (54)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (32)
Purjus naine sõitis autoga kraavi (1)
Monika Sarapuu lahkub vallavalitsusest (13)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Kommentaarid
Kuressaare Teater lõpetab kino näitamise (1)
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (54)
Mis toimub Eesti tipus? (5)
Ringkonnakohus mõistis Rannaaugu sadama ehitaja petmises süüdi (3)
Annetamistalgutel toetati enim Saaremaa lemmikloomade turvakodu (3)
Ilmatark: suve soojem osa on läbi (21)
Romukampaania laineid ei löönud (8)
Kalastuskaartide taotlemine kolib üha enam internetti (1)
Rein Kirst: hoogustada tuleks metsanduse arengut (15)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud