[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 18. august 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Maakond

Lugu, mis vääriks mitut lugu (1)
Autor: Ivar Eensoo
Neljapäev, 15. august 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused on erakordselt liigirikkad looduslikud niidualad, mida on järjepidevalt niidetud või karjatatud ja mis on elupaigaks mitmetele haruldastele liikidele. Nende korrastamise on oma südameasjaks võtnud Mario Talvist.

Mis on poollooduslikud kooslused? Mario vastab, et kui soovida botaanilist tähendust, siis selleks materjali leiab, kuid tema lähtub sellest, et see on kunagi olnud inimestele väga vajalik osa igapäevasest loomade toitmise, heina kogumise ja küttepuude tegemise ringlusest. „Kui me keerame aega sada aastat tagasi, siis sisuliselt terve Eesti oligi poollooduslik kooslus. Neid oli sadu tuhandeid hektareid. Pooled metsad olid põhimõtteliselt puisniidud,“ tutvustab Mario mulle teemat.

Alustame ringkäiku Orissaare rannaniidul. Saaremaa Mägiveise peremees uhkelt ees, mina järgi. Eks üks peremees peabki oma väärt tegude üle uhke olema!

Kuulan Mario juttu ja püüan ette kujutada, milline oli vaatepilt, kui veel umbes kümme aastat tagasi tõi alevi rahvas kevadel oma loomad siia ühiskarjamaale ja viis sügisel koju tagasi. Veelgi ajas tagasi vaadates oli igal maaomanikul rannaniidul küün, kuhu suvel tehtud hein varuti ja külmal ajal hobustega koju viidi. „Poollooduslik tähendabki seda, et siin on toimunud inimtegevus.“

Mario vanaisa ja vanaema olid ühed viimased, kes siin veel loomi karjatasid. „Neil läks tervis kehvaks ja küsisid, mis sa arvad, tahaksid sa meie tegevust üle võtta? Ja siis ma lihtsalt hakkasingi sellega tegelema.“ Kuid Mario võttis asja suuremalt ette. Selleks piisas lapsepõlvest saadud „pisikust“, kui vanavanemate juures loomadega toimetamisel abiks sai oldud.

Natuke Šoti mägiveisest

Jõuame Šoti mägiveisteni. Kuidas siis alustati, vikati ja paari mägiveisega? „Tuli jah paar tükki… Seitsekümmend korraga,“ selgitab mees, kuidas Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusega esimesed loomad soetati. Sellest hetkest on ta oma jõududega kõik projektid kirjutanud. Küsimusele, miks just Šoti mägiveis, loetleb Mario mulle mitu head põhjust. Poollooduslike maade hooldamiseks on nad kõige paremad. Söövad kõike, mis on roheline. Nad saavad ise endaga hakkama. Viiesaja poegimise juures ei ole viielgi veel seni abi vaja olnud. Lauta nad ei vaja ja ei tohigi panna, sest neil on mitmekihiline karv, mis kaitseb märja ja külma eest. „Kolmandaks, nad näevad väga ägedad välja!“

Midagi negatiivset? „Ainult realiseerimise mõttes. Kui tahad loomaliha müügist kiiret kasumit saada, siis tekib mitu takistust,“ toob Mario näiteks selle, et nad kasvavad hästi aeglaselt, lausa kolm korda aeglasemalt kui mõni teine lihaveis. Mõnel kombinaadil pole ka vastavat varustust, et suurte sarvedega hakkama saada. Vaadates neid ägedaid loomi ja vaatamata sellele, et lihaveiseburger on ju väga hea asi, ei taha ma seda kombinaadi asja väga teada. Õnneks kuulen kohe midagi paremat.

„95% läheb meil elusloomadena kellegi teise karjadesse, kes hooldavad samasuguseid alasid.“ Selle jutu peale tunnen rõõmu, et Mario ei ole see mees, kelle eesmärk elus on kiirelt rikastuda. Ise ta muigab selle peale. „Siis tuleks tegeleda pangandusega või IT start-up’idega. Põllumajandus ei ole see teema. Aga kui sa ettevõtlusega tegeled, siis ettevõtluse eesmärk on tulu teenida.“

Maheettevõte

„Minu mõte on teha võimalikult palju loodusega kooskõlas. Oleme maheettevõte, me ei mürgita, ei väeta. Šotlaste ja lammaste pidamine ning poollooduslike koosluste hooldamine on ka üks ekstensiivse põllumajanduse vorme. Need niidud on oma liigirikkusega nii Eesti kui ka kogu Euroopa mõistes ainulaadsed ja ülimalt olulised,“ räägin mees. Mario toob näiteks, et kui natuke laiemas perspektiivis vaadata, siis on siin igasugused linnud, putukad, taimed, keda jääb kogu aeg vähemaks, põhjuseks intensiivne keskkonna heaolu eirav põllumajandus ja sellega kaasnevad monokultuurid. „Siit samast lähevad putukad ja mesilased tolmeldama põllumeeste ning tavainimeste õitsevaid taimi, mis saake peaks kandma.“

Loodusega käsikäes tegemine on Mario põhimõte. Maheettevõtlus ja ekstensiivne põllumajandus, teisest küljest tuleb seda piisavalt suurelt ette võtta, et tagada jätkusuutlikkus.

Saan võrrelda ja näen, kuidas pilt on mereääres drastiliselt muutunud – pillirooväljad versus hooldatud madalmurune niit.

Kõik me teame, et põllumehed saavad toetusi. Mängin rumalat ja küsin, kas toetus võib olla põhjus tegutsemiseks? Mario selgitab, et kõigi põllumeeste kasumi osa tulebki toetustest. See tähendabki seda, et sa oled oma ärimudelisse toetuse sisse arvestanud. Täna see mudel ongi selline ja seda jälgivad kõik üle Euroopa.

„Euroopa Liidus on võrdsemaid ja vähem võrdsemaid liikmeid. Eesti on vähem võrdne liige. Meie tegutseme väiksemate toetustega kui samasugune põllumees Kesk-Euroopas. Meie nuumame nii tarbijatena kui ka ettevõtjatena nende tegemisi,“ räägib Mario. „Sisendid, mis paljuski jõuavad meieni sealt samast „vanast Euroopast“, on meil täpselt sama kallid, kuid väljundid ehk saadav tulu toodetud kaupade eest on enamasti väiksem. Samas aga konkureerime lõpptoodetega samal turul, kuid nende tootmiskulud on tänu kõrgematele toetustele oluliselt madalamad – see ei ole ju võrdne turumajandus.“

Vahepalaks natuke statistikat ka. Praegu on Mariol 550 hektarit põllumaad, millelt tehakse heina ja silo, 450 hektarit erinevaid poolloodulike kooslusi, millest 100% on kõik ise taastatud. Enamik on rendimaad. „Me alustasime suhteliselt hilja. Kui meie põlluraamat lahti võtta, näed, et meie maad algavad kui praamilt maha tulla ja lõppevad Leisis Metskülas ja teisel pool Kahtla kandis. Keskmine põllu suurus on 5,5 hektarit.“ Saan Mariolt soovituse, et võin ise kokku arvestada, palju on maaomanikke, kelle maid hooldatakse.

Vaade, mille üle kohalikud on õnnelikud

Muhumaale sõites uurin, ega ometi ju Mario ise kõike üksi jõua? „Abikaasal on suur kokkuhoidev suguvõsa, häid inimesi jagub. Seega on meie ettevõtmistesse kaasatud tublid inimesed, kes suudavad oma peaga mõelda ja kõiki vajalikke töid teha. Tegu on sisuliselt pereettevõttega. Kokku on palgal on kuus inimest.

„Alade taastamine peab olema piisavalt kvaliteetne, et pärast saad hakata neid hooldama ja kui see kord on tehtud, siis pead olema pikka aega jätkusuutlik,“ kõlab Mario sissejuhatus, kui hakkame jõudma Paenase loopealsele. Mis on sihiks? Tegutseda, kuni jaksu ja tervist on? Kuidagi kummaline on seda muidugi noorelt mehelt küsida. „Tervist on kindlasti vaja, aga pigem on siin laiem eesmärk. Antud loopealne ei ole mitte ainult see nähtav ideaalmaastik või pilt, vaid liigirikkuse häll, millest sõltub meie kõigi tulevik. Ja nii ongi!“ ütleb Mario veenvalt, sest poollooduslikke liigirikkaid maastikke ei ole enam enamikes Euroopa riikides.

Olles Paenase loopealsel, imetlen imelist kadakast karjamaad, millele taustaks meri. Mõtlen, mida arvab asjast see, kes siin elab? „Nad on enamasti õnnelikud, et alad näevad jälle samasugused välja nagu 50 ja 100 aastat tagasi. Lisaks avaneb paljudel taas vaade merele!“ vastab Mario, et täna tullakse juba ise pakkuma, et nad maid korda teeks. Imetlen ja mõtlen, mis oli küll põhjus, miks lasti vahepeal kõik võssa kasvada.

Oleme metsas, taastatud puisniidul

Jõuame ringkäiguga Saaremetsa küla puisniidule. Vaatan ja imetlen taas. „Väidetavalt olid Eesti metsad kõik valdavalt sellised. Siin tehti heina, talveks loomadele vihtasid, küttepuid. Mets oligi sinu kate! Vaese mehe kasukas.“

Puisniite taastab ja hooldab Mario nii suurel alal Eestis põhimõtteliselt ainsana, peale RMK. Mario on taastanud viimase kolme-nelja aastaga 70 hektarit puisniite.

„Olen nii palju vana mees, et lapsepõlvest mäletan, kuidas samadel aladel masinatega heina tehti. Minu vanemate generatsioon mäletab veel seda, kuidas hobustega ja käsitsi sama puisniitu hooldati.“ Nii tuleb üsna kergelt silme ette vaatepilt, kuidas külarahvas justkui siin ja praegu toimetamas on.

Pean loo kokku võtma Mario mõttega, et iga poollooduslik kooslus vääriks oma lugu. Aga algus tehtud, asi seegi.

„Ma hea meelega elaks siin keskel. Tuled hommikul välja ja vaatad, et päris ilus: linnud, loomad, ülikena maastik! Ma võtaks selle oma koduhoovi iga kell, kui saaks valida.“

Tõsi, ma võtaks ka!


Täna loetuimad
Taluapteek vahetab asukohta (5)
Perekondlik
Merinvest koondas 40 töötajat  (20)
Proua kui elav ajalugu
Andres Tarvis: Tagaranna on tasakaal
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (26)
Kaalis matkatakse „Hõbevalge“ radadele
Kui kändudele tuleb elu sisse
Saaremaa on Viljandis esindatud
Kampaania „Lapsed kooli“ aitab koolitarbeid koguda
Kiri tulevastele põlvedele
Muinsuskaitseametist toetuse taotlemise aega lühendati
Robotlaev näitab laevanduse tulevikku
Muinsuskaitsjad tutvustavad linna ajalooväärtuseid
JUHTKIRI - Vabaduse võimalusest lauludes
Nädala loetavuse top 5
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (34)
Saare neiu sattus õnnetusse (5)
Noor mees sai tööõnnetuses raskelt viga (19)
Värskelt pandud teekate võeti üles  (26)
Mees võis naise riided süüdata (1)
Kommentaarid
Merinvest koondas 40 töötajat  (20)
Noor mees sai tööõnnetuses raskelt viga (19)
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (26)
Kuressaare turuhoone lihapoest saab alati värsket kaupa (12)
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (34)
JUHTKIRI - Kolm ja üks (4)
Hoovikohvikud Orissaares uksi ei ava (6)
Mees võis naise riided süüdata (1)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (62)
Taluapteek vahetab asukohta (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud