[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 18. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Maakond

Õnneks on ju vähe vaja
Autor: Ivar Eensoo
Laupäev, 10. august 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kui on vaid tahet, jõuab inimene oma elus sinna, kuhu ta ise soovib. On täpselt nii edukas ja õnnelik, nagu ta soovib olla. Tutvustan teile Euroopa Koolitusfondi, Euroopa Komisjoni detsentraliseeritud agentuuri analüüsi- ja koordinatsioonitalituse projekti koordinaatorit Liia Kaarlõpi (44).

Kohtusin selle võluva naisega mõned aastad tagasi saunalaval. Ilma naljata. Oli detsembrikuu, olin nautimas Leisi ujula-spaa mõnusid. Võtan leili ja kuulen, ema räägib lapsega. Laps vastab emale, mitte, et ma teiste juttu oleksin pealt tahtnud kuulata, aga ma ei saa ühestki sõnast aru. Ometigi laps ju räägib. Või hoopis laulab? Räägin oma sõpradele sellest kogemusest ja saan teada, et tegu on Eesti-Itaalia perekonnaga, ema meie kohalik, Nihatust pärit. Perekond oli Eestis jõulupuhkust veetmas. Nii sain aru, miks mulle tundus, et laps ehk hoopis lauldes emale vastab. Itaalia keel!

Nüüd oli põhjus Liia uuesti üles otsida, et tuua teieni tema lugu. Muide, vaatamata sellele, et lapsed räägivad ilusat eesti keelt vanaema ja kõigi teistega, siis emaga räägitakse itaalia keeles, sest ema ju saab sellest aru. Kuidas lapsed selle valiku teevad? „Sellega, kes itaalia keelest aru ei saa, tuleb rääkida eesti keeles,“ muigab Liia. Ja mina jään mõtlema, kas lapsed on targad, kavalad või mugavad?!

Saarlaseks saamine

Liiast sai saarlane siis, kui Eestist sai taas vabariik. Tema vanematel, kes tol ajal elasid Sakus, oli suur kihk oma ellu muutust tuua. Saku sovhoosil oli tollal Muhus suvekodu, kus pere suviti käis. Nii tekkis vanematel mõte, et tahaks siia kanti oma maakodu leida. „Millegipärast sattusid nende sammud siia Leisi kanti,“ alustab Liia oma saarlaseks saamise looga. Alguses vaadati küll ühte maja Leisis, kuid Nihatu oli teine valik ja seda üheskoos korrastama asuti. „Ma olin siis neljateistaastane. Mäletan, et sõitsime Saaremaa vahet, kui oli Balti kett. Raadiost oli kuulda, kui kutsuti inimesi,“ saan teada, millisel tähtsal päeval Saaremaale sõideti. Liia täpsustab: „Päriselt tulemine.“

Liia hakkas käima kohalikus Leisi koolis. Keskkooli mindi aga juba Kuressaarde, mis tähendas, et elama tuli hakata internaadis, sest tol ajal buss iga päev Nihatust linna ei läinud. Taban end mõttelt, et kas see võib olla põhjuseks, et noorelt iseseisvat elu alustades on suutnud Liia kergel käel minna laia maailma vallutama?!

„Kui keskkool sai läbi ja meil oli väga hea saksa keele õpetaja,“ räägib naine, kuidas tal õnnestus leida Saksa pere, kes otsis aastaks lapsehoidjat oma kahele lapsele. Nii ootas teda ees Aacheni linn Saksamaal. Seal avanes võimalus kohalikus ülikoolis germanistika tundides käia. „Nii sain ma oma saksa keelt lihvida ja lapsehoidmise tasu oli niivõrd hea, et tagasi tulin ma sealt ostetud kasutatud autoga.“

Edasi ainult ülesmäge

Edasi tuleb ülikool. Saatusel olid omad soovid: Liia tahtis minna Tallinna pedagoogilisse instituuti psühholoogiat õppima, kuid teda hirmutas matemaatika eksam ja läks teisiti. „1994. aastal avati samas ülikoolis esimest korda haldusteaduste ehk riigiteaduste osakond. Seal oli ainult ajaloo eksam!“ räägib Liia, kuidas temast hoopis riigiteaduste tudeng sai, siis veel teadmata, kuhu see tee teda välja viib. „Kohe aasta alguses räägiti meile Tempus programmist, millega oli võimalik Manchesteri vahetusüliõpilaseks minna,“ jätkab Liia, kuidas ta kolmeks kuuks Suurbritanniasse üliõpilaseks läks.
Kui noor tudeng Tallinna tagasi tuli, oli vaja töökoht leida, sest elu pealinnas on kulukas. Kuna saksa keel oli heal tasemel, sai ta tööle Saksamaa suursaatkonna viisaosakonda Tallinnas. „Küllaltki ruttu sain aru, et täiskohaga töötamist ja õppimist omavahel kokku sobitada on üsna keeruline.“ Edasi läks Liia presidendi kantselei valvesekretäriks. Võib ette kujutada, kui huvitav võis olla töö president Lennart Meri juures! Mis sest, et tööaeg oli öösiti ja nädalavahetuseti. Kui meil oli öö, siis Ameerikas päev, ja nii mõnigi kord oli vaja teha kõne näiteks Bill Clintoni kantseleisse. „Mulle väga-väga meeldis seal, aga kui ülikool läbi sai, mõtlesin, et mis ma ülikooliharidusega sekretär olen.“ Töö juures sellest rääkides soovitas presidendi kantselei ülem minna proovima justiitsministeeriumisse, seal olla halduskantsleril abi vaja. Nii sai Liiast kantsleri abi.

Liia käis Prantsuse kultuurikeskuses prantsuse keele kursustel, kus talle jäi silma, et Prantsuse valitsus pakub Eesti riigiametnikele stipendiumi, et minna Prantsusmaale magistrantuuri Euroopa integratsiooni õppima. Kuna Pariis tundus liiga kallis, viis elu naise Nizzasse. Noore naise süda oli siis veel vaba ja seal tabas teda Amori nool. Ülikooli raamatukogu arvutisabas tutvus Liia Itaaliast Torinost pärit Filippoga. „Noh, selline lõbus Itaalia poiss, kutsus aga välja ja enda juurde õhtustama,“ annab Liia vahepeal kavalalt vihje oma suhte ja perekonna algusest: „Jah, me hakkasime koos elama.“

Siia aega mahub veel teine magistrantuur ja doktorantuur. „Esimene politoloogia ja eurointegratsioon, teine rahvusvahelised suhted ja diplomaatia, doktorikraad politoloogias,“ loetleb Liia „piisavalt lühidalt“, nagu ta ise ütleb.
Lõpetame selle jutu nüüd mööda Euroopat ühest linnast teise jooksmisest. Liia maandub Torinos, kuhu ta lõpuks pidama jääb. „Õnneks on ju vähe vaja! Mul kulus selle leidmiseks aga nii palju teed ja aega.“

Torinos koliti Filippo pere juurde. Haritud noor daam leidis töö rahvusvahelise tööorganisatsiooni koolituskeskuses. Ja juba mõne kuu pärast, see oli aastal 2003, asus Liia tööle Euroopa Koolitusfondi, kus ta on tegev tänaseni.
Minu õnneks, sest nüüd saan selle teema lõpetada. See sai muidugi ka naljaga öeldud. Kuid siiski, kindlasti on ju huvitav teada, millega tegeleb Euroopa Koolitusfond? „See on Euroopa Komisjoni detsentraliseeritud agentuur, nagu neid seitsmekümnendatel kõikides liikmeriikides loodi, et tuua Euroopa võimu rahvale lähemale. Ka Tallinnas on üks selline, mis tegeleb interneti kaitsega.“

Torino agentuur teeb uurimisanalüüse, kuidas nendes riikides, mis jäävad Euroopa Liidu piiridest väljapoole, on lood haridussüsteemiga. Kas see, mida koolis õpetatakse, on tööturul kasulik oskus. „Kas sul on võimalik selle koolis õpituga tööd leida või luua. Kui seda võimalust ei ole, on risk, et need inimesed emigreeruvad Euroopa Liitu,“ annab Liia ülevaate oma tööst, kuidas vastavalt nendele analüüsidele Euroopa Komisjon otsustab, kas õpetajate ümberõppeks või õppekavade paremaks tegemiseks rahastust anda. Palun Liial loetleda, kuhu töö teda on viinud: „Armeenia, Moldaavia, Valgevene, Ukraina, Kõrgõzstan ja Austria, Belgia, Holland, Luksemburg, Saksamaa, Inglismaa... Sügisel on kavas komandeeringud Usbekistani, Tadžikistani, Kasahstani ja Ukrainasse.“

Saarelt jõudu ja energiat saamas

Liial on kaks last, tütar Elena (15) ja poeg Marco (12). Liia töö võimaldab pikemat suvepuhkust. Nii tulebki pere igaks suveks Saaremaale. „Põhiline kodu, kui ajaliselt võtta, on Torinos. See siin on aga ka mu kodu. Lapsed tahavad väga siia tulla. Üks aasta oli meil suur tragöödia, Marco ei tahtnud Itaaliasse tagasi minna,“ räägib Liia, kuidas poeg tahtis Leisi kooli minna. Ja miks? Sest siin ei anta lastele suveks kodutöid.

Kui Liia võrdleb kahte peret, siis ütleb ta, et Itaalias on nende perekond on suhteliselt väike ja omavahel väga läbi ei käida. Siin aga elavad vanemad, onud, tädid, nende lapsed, kes elavad küll mandril, kuid kõik käivad omavahel läbi. „Strateegiliselt on mu kodu hea koha peal, ta on ema lähedal, kui midagi on, saavad lapsed kohe vanema juurde minna. Endal ka seltsi. Mis sest, et ema käib Itaalias külas, et lapselapsi näha, aga just see, et siin suvel koos olla, see annab energiat juurde.“

Vahepalaks huvitav fakt: Torino oli esimene ühendatud Itaalia pealinn. Linnas on Savoia kuninga ja kuninganna loss ning palju jahiresidentse. Ta olla arhitektuuri ja tänavate poolest sarnane Pariisiga, samas on seal palju rohelisust.

Torino asub Liia jaoks hea koha peal. Sõida 45 minutit, oled mägedes ja saad suusatama minna. 45 minutit teises suunas ja oled mere ääres. „Saab valida, kas veedad nädalavahetuse päevitades või suusatades. Suvel mulle meeldibki rohkem mägedes olla, kuna kliima on Eestiga sarnasem ja ei ole nii palav.“ Liia sõnul sätib ta end hiljemalt poolest juulist Eesti poole, kuna Itaalias läheb liiga kuumaks. „Kas seda nüüd kliimapaguluseks saab nimetada, see ei ole ilus sõna...“

Mis toob tulevik, kui lapsed suured, kas Liia jääb Itaaliasse? „Nii kaua, kui ma pean tööl käima, käin arvatavasti seal tööl. Lapsed... Elena juba räägib, et tahaks Ameerikasse õppima minna. Miks mitte.“ Liia pole enda sõnutsi kordagi Itaalias olles mõelnud sinna püsivalt jääda. Kogu aeg on olnud teadmine, et tahaks lapsed kindlasti Eestisse kooli tuua, et vähemalt aasta neile seda kogemust pakkuda. „Ja nüüd ma iseenesest saan aru, et tegelikult on Elena juba viisteist, et ma ei tea... Kuidagi see reaalsustunnetus on mul alles nüüd tekkinud,“ tõdeb Liia, miks polegi enam aega midagi edasi lükata. Otsuste edasi lükkamine või mitte tegemine on viinud selleni, et laste tee on seotud pigem Itaaliaga. „Eesti on nende jaoks vanavanemate koht, selline õnnelik paradiis. Muinasjutumaa!“

Kui intervjuu keskel hakkas mulle tunduma, et vähemalt pool lugu, kui mitte juba terve, tuleb Liia õppimisest ja töökohtadest, lohutas ta mind: „Pool elu ju õppimise tähe alla möödubki.“ Ei saa ta tänagi teisiti. See suvi teeb ta endale Kuressaare ametikoolis väikelaevajuhi lube. Ikka selleks, et maailma paremini avastada, ka mere kaudu.

Meie vestlus toimus kena päikeseloojangu ja grappa’ga Liia koduterrassil. Olemine, mis annab põhjust unistusteks. „Liia, millest sa unistad?“

„Ma tulen siia lambaid pidama!“ ei saanud ma aru, kas see oli unistus või kindel otsus. Edasi järgneb pikk loetelu, pange tähele, mida kõike tema õppida tahab: lambakasvatust, viltimist, mesilaste pidamist, kuidas ise kingi ja saapaid teha. „Muhu pätte ma juba ühe paari tegin!“ hõiskab Liia. Unistab, et oma talus õpitubasid teha, unistab oma hobusest... „Kuidagi ma tunnen ennast siin nii hästi, on see... See koduenergia, et siin on juured all, see maalähedus...“
Lõpetuseks neile, kes arvavad, et elu Eestis on nii raske.

„Mina kui naine, mina kui ema ütlen, et kindlasti on elu Eestis lihtsam. Kui sul on lapsed, siis Eestis on sotsiaalne süsteem riigi poolt ära korraldatud. Itaalias sa kas ostad omale luksusauto või sa tahad last, riigi silmis pead sa ise hakkama saama.“

Täna loetuimad
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (1)
Autol purunes parklas kütusevoolik (1)
Mart Mäeker asus riigiteenistusse (13)
Taas kaob üks avariiline hoone linnapildist (7)
Kaarma surnuaias sõidetakse haudade vahel autodega (4)
Eakatel on Isuzu bussi raske siseneda  (7)
Päästeamet leidis Saaremaa lasteaedades ja koolides puudusi
Pensionisüsteemi peab parandama, mitte lõhkuma (11)
Saaremaa naised on kõige aktiivsemad NIPT testi kasutajad
„Külla-külla!“ – väga menukas ettevõtmine
Lugeja küsib, jurist vastab (2)
Hematoloog Ines Vaide alustab haiglas vastuvõttu
Koorijuhid ootavad laulupeo repertuaari kinnitamist
Saaremaa mahetoode Rand & Rossi tõi Soome konkursilt hõbemedali
JUHTKIRI - Käepärane lahendus
Nädala loetavuse top 5
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (22)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (14)
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks (7)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (15)
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (1)
Kommentaarid
Taas kaob üks avariiline hoone linnapildist (7)
Kaarma surnuaias sõidetakse haudade vahel autodega (4)
Eakatel on Isuzu bussi raske siseneda  (7)
Mart Mäeker asus riigiteenistusse (13)
Pensionisüsteemi peab parandama, mitte lõhkuma (11)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (15)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (14)
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (22)
Lugeja küsib, jurist vastab (2)
Autol purunes parklas kütusevoolik (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud