[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 06. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Maakond

Meie rahvuslik aare – Eesti hobune
Autor: Ivar Eensoo
Neljapäev, 08. august 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Sissejuhatuseks, nii meeleolu mõttes, räägin oma väikese loo. Saaremaa seostub merega. Mina aga elan kohas, kus ümberringi hobused, Eesti hobused, ja merd ei ole.

Ütlen ikka, mis seal siis tänapäeval on, autoga natuke sõitu ja oledki mere ääres. Aga hobused oma aia taga on väärt asi. Istud rehimaja laia räästa all ja vaatad, kuidas nad suures koplis möllavad. Ja milline nauding on öine kapjade kõmin!

Vanasti oli Eesti hobune tööloom. Künti põldu, tehti heina, käidi vankriga linnas poes. Mida teeb Eesti hobune täna, peale selle, et ta karjamaal on? Seda läksin uurima Kõljala talli, kus mind võttis lahkelt vastu talli perenaine Kristine Järsk.
„Oleneb, kellele see hobune kuulub. Mõni peremees paneb oma hobuse tööle. On ka selliseid Eesti hobuseid, kahjuks küll mõned üksikud, kes ka tänasel päeval näiteks metsa välja veavad. On selliseid, kes rõõmuga veavad vankrit, sõidutavad inimesi,“ alustab Kristine ülevaadet Eesti hobuse tänasest elust. Olla ka selliseid, kes on turismis, käivad ratsamatkadel, on lastele esimesteks ratsudeks. „Võistlevad spordis, nii takistus- kui ka koolisõidus ja seda päris edukalt,“ jätkab talli omanik loetelu. Aga on ka selliseid hobuseid, kes on lihtsalt lemmikloomaks või maastiku hooldajaks. „Praegusel juhul on kõik valdkonnad esindatud.“

Kuidas on lood kasvatajatel missioonitundega, et säilitada seda oma vana tõugu? Selle saan kiire vastuse: „Ma väga loodan seda! Kõikidel rahvustel seda ei ole, oma hobusetõugu. Meil ju on, just see, Eesti hobune.“ Kuigi on ju ka Tori hobune ja Eesti raskeveohobune, kuid ka nemad on aretatud Eesti hobuse baasil.

Aga kes on siis see meie oma põlishobune? Millal ta täpselt siia tuli, seda ei ole kindlalt teada. Ka seda, et kas ehk koos inimestega, kes selle praeguse Eestimaa kunagi asustasid. Teada on, et ta on iidse põlvnemisega tõug ja kuulub põhja-metshobuste rühma. „Ma väga loodan, et teda peetakse ka selles mõttes missioonitundest, et ta on meie enda oma. Rahvuslik aare!“ kordab Kristine rõhutatult eelnevalt öeldut. Muide, kõige vanemad kirjalikud andmed Eesti hobuse kohta pärinevad XI sajandist.

Siinsed söötmis- ja pidamistingimused ning karm looduslik valik muutsid Eesti hobuse vähenõudlikuks, vastupidavaks ja kasvult väikeseks. Miks Saaremaal on olnud populatsioon suurem, on üheks põhjuseks ka see, et saared on olnud suletumad. „Mingid ajalooallikad kirjutavad, et Ruhnus olevat olnud eriti väikest kasvu Eesti tõugu hobused ja kuna seal oli nii suletud ühiskond, et kui võõras inimene sinna tuli, olid nad lausa kartnud neid.“

Nagu aborigeensele tõule omane, võib Eesti hobune vabalt elada ka talvel õues. „Sel juhul ei saa teda kogu aeg kasutada. Ega vanal ajal ka, kui inimesed taludes elasid, oli hobune ikkagi tallis. Kui sa temaga tööd teed ja higiseks ajad, sõidad kirikusse või kuskile, pidi saama ta ju kuivada.“

Eesti hobune on väga hea tervisega. Terviseprobleemid, mis viimastel aastatel kimbutavad, tulenevad sellest, et on vähe tööd ja palju süüa.

Lähme teemaga söögile üle. Kuna paljud hobused tänapäeval enam tööd ei tee ja rohi sisaldab väga palju suhkruid ja süsivesikuid, mõjub see hobuse tervisele halvasti. Eesti tõugu hobust kultuurkarjamaal pidada ei saa, ta sööks ennast seal haigeks. Hobune söövat nii palju, kui tal süüa on. „Meil on endal karjatamise alad tehtud väiksemateks kopliteks ja ikka nad lähevad ülekaaluliseks,“ räägib Kristine, kuidas on väga raske hobuseid heas kaalus hoida. Palju oleneb ka aastast ja maadest ning kui hobune on juba ülekaaluline, siis püütakse Kõljala tallis trennides ratsutamisega järele jõuda ja võimalusel toidu kättesaadavust piirata. „Looduslikud karjamaad sobivad Eesti hobusele hästi ja hobune ei ole näljas, kui tundub, et karjamaal on golfimuru, kindlasti mitte!“ Kristine ütleb palvena inimestele, et hobuseid ei tohi sööta! Inimesed tahavad tema sõnul kangesti hobustele midagi anda, aga tulemus on see, et kui inimene annab oma poolt aeda rohtu, siis hobune vaatab, et mul karjamaal on vähe, upitan ka sealt, ja lõhuvad aiad ära. „Ja see inimene, kes seda rohtu andis, on juba kuskil kaugel ja tema seda hobust püüdma ei tule,“ ütleb Kristine, miks Kõljalas on aedadel sildid „Hobuseid mitte sööta!“.

Hobused, veised, lambad on kellegi omad. Omanik hoolitseb nende eest, vaatab, et oleks piisavalt süüa. „Mina ei lähe ilma luba küsimata kellegi koduõuele koera või kassi söötma.“

Heinast ka. Ma vabandan, aga ma ei saa siiani üle eelmise suve heinapaanikast. Terve suvi sellest räägiti, terve sügis üritati seda hinge hinna eest müüa, tulemusena nägi kevadel siin ja seal põllu ääres ikka rulle vedelemas ja pakuti selle suve algulgi vana heina veel müügiks. Kuidas on lood heinaga Kõljala tallis? „Oleme iga aasta hakkama saanud,“ kõlab mulle vastuseks, et söödaga ei ole probleeme olnud. Kas eelmise aasta heinakriisi jutt oli ülepaisutatud? Kristine arvab, et see olenes ikkagi piirkonnast. Mõnes piirkonnas olevat olnud ikka väga tõsine kriis. Ka nemad ei saanud oma maadelt kogu vajaminevat talveheina varutud, aga nad said osta juurde. „Meil oli võimalus osta, sest oli inimesi, kes müüsid, järelikult nii suur kriis ei olnud,“ arvab Kristine. Sel aastal oli neil väga hea heina-aasta. „Rohkem kui vaja oleks.“

Lähme vanaaega tagasi, hobuse söötmise juurde. Hobune oli nii tähtis loom, et kui teisi pudulojuseid toitis perenaine, siis hobusele andis süüa ikka peremees ise. Hobuseid peeti ka teistest loomadest eraldi. „Kui sa hobuse juba kuskile kinni paned, siis nad on väga nõudlikud oma pidamistingimuste üle. Neid ei tohi pidada näiteks ühes hoones koos veistega. Kui teised loomad olid koos, siis hobusel oli ikka oma ruum,“ saan ülevaate minevikust, aga küllap ka olevikust. Iseasi palju neid sedamoodi loomapidajaid veel on, et kõigist natuke omal kodus oleks. Samas on hobune seltsiloom ja ei taha üksi olla. Vanasti oli taludes ikka üks hobune, suuremates ja jõukamates ka rohkem. Karjamaad aga olid ühised, kuhu kõik talupojad suvel oma hobused kokku viisid.

Kindlasti olete ju näinud karjamaid, kus on palju Eesti hobuseid koos, ja olete imestanud erineva värvirikkuse üle? Aborigeensele tõule omaselt on Eesti hobune tõusiseselt väga mitmekesine. Ta on üks värvuserikkamaid tõuge maailmas. Esinevad kõik põhivärvused, lisaks hall, kollane, võik, hiirjas, ulukvõik, kimmel, hõbevärvused ja erinevad varjundid ning kombinatsioonid, kokku üle 30 variatsiooni.

Eesti tõugu noorhobuste üleriigilised jõudluskatsed

Miks ma Kristine juurde lugu läksin tegema, peale selle, et tal on Eesti tõugu hobused? 24. augustil toimuvad tema tallis Eesti tõugu noorhobuste üleriigilised jõudluskatsed. Kristine pere korraldab neid koostöös Eesti hobusekasvatajate seltsiga.

Kohale tulevad kaheaastased täkud ja kolmeaastased märad. Miks vanustes vahe? Põhjus lihtne: kaheaastane hobune ei ole veel piisavalt välja arenenud. „Varem hinnati kõiki kaheaastaselt, nüüd on tehtud mööndused, vaadatakse märasid pigem kolmeselt, aga täkkusid kaheselt, kuna looma pidamine on kulukas ja omanikud tahavad juba varem teada saada, kas loom sobib aretuseks. Täkke on ka keerulisem pidada, neid tuleb teistest eraldi hoida,“ räägib Kristine.

Hobuste jõudluskatseid on mingil kujul Eestis kogu aeg peetud, sihipäraselt hakati seda tegema 90-ndate alguses ja muide, just siin, Kõljalas.

„Kindel on see, et 1994. aastal olid siin jõudluskatsed ja need võitis Eesti hobuse arvestuses mära Roosa, kes saatuse tahtel on nüüd üle 16 aasta Kõljalas elanud. Tol ajal, kui oli näitus, elas ta hoopis Undvas, saare teises otsas. Tema sai kõige ilusama Eesti hobuse tiitli. Meie kutsusime teda vahepeal isegi missiks,“ näitab Kristine mulle karjamaal olevat ilusat hobust.

Vaatama sellele, et jõudluskatseid on aeg-ajalt ka mandril tehtud, kuna ka sinna on tekkinud Eesti hobuse kasvatajaid, on need väga pikka aega toimunud siiski Saaremaal, sest just Saaremaal, Muhumaal ja ka Hiiumaal kasvatati Eesti hobust kõige rohkem.

„Millegipärast peetakse loomulikuks, et saarlased sõidavad mandrile, võtavad oma hobused kaasa, lähevad võistlevad ja tulevad tagasi, aga mandri inimesel on Saaremaale väga keeruline tulla,“ ütleb Kristine, kuidas mandri rahvale tundub, et Saaremaa on nii kaugel.

Kui minu süda kuulub ikka meie põlistõugudele, siis peale tänast külaskäiku Kõljala talli ja Kristine Järsu juurde, lööb minu süda Eesti hobuse peale veel kiiremini. Juba avastasin end Eesti hobusekasvatajate seltsi lehel uurimas, milliseid hobuseid müügis on ja millised täku liinid esindatud on...

Kahjuks jäi palju väärt ja huvitavat juttu seekord kirja panemata... Ju teine kord!

Täna loetuimad
Autod põrkasid kokku
Enne maestro lahkumist
Kaarma esindajad soovivad kogukonnakogu laiali saata
Kuressaare Teater lõpetab kino näitamise (1)
Saaremaa Muuseumis peitus reliikviana vaimulikurüü
Vald sai jõulukingiks kaks tänavat
Politsei hoiatab petukirjade eest
Saaremaa põllumehed lähevad pealinna meelt avaldama
Haigla soetas uue kiirabiauto
Tornimäel tunnustati siseturvalisuse vabatahtlikke
Pakend, plast, sisu
Lepaniidi mahetalu üllatab lehtkapsakrõpsudega
JõuluDuur tuleb rõõmuga
Huvitavatest päevadest Tartus
Kümme talvist hetke
Nädala loetavuse top 5
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (54)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (32)
Purjus naine sõitis autoga kraavi (1)
Monika Sarapuu lahkub vallavalitsusest (13)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Kommentaarid
Kuressaare Teater lõpetab kino näitamise (1)
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (54)
Mis toimub Eesti tipus? (5)
Ringkonnakohus mõistis Rannaaugu sadama ehitaja petmises süüdi (3)
Annetamistalgutel toetati enim Saaremaa lemmikloomade turvakodu (3)
Ilmatark: suve soojem osa on läbi (21)
Romukampaania laineid ei löönud (8)
Kalastuskaartide taotlemine kolib üha enam internetti (1)
Rein Kirst: hoogustada tuleks metsanduse arengut (15)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud