[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 15. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Maakond

Omamaine on kõige parem
Autor: Ivar Eensoo
Laupäev, 03. august 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Erika Pedak (70) on tunnustatud tekstiilikunstnik (ERKI 1985) ja kunstiajaloolane (TÜ 2007). Ta on aktiivne näitustel osaleja ning tekstiiliajaloo külalisõppejõud kõrgemas kunstikoolis Pallas ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemias. Siin lõpetan curriculum vitae ja teeme kahepeale loo, mida veel internetiavarustes ega paberil ei leidu.

Intervjuu jaoks kohtun Erikaga kolmandat korda. Meie esimesel kohtumisel tajusin, kui ääretult soe ja armas inimene ta on. Teine kohtumine oli kui oma inimese, sõbraga. Tundes ennast täitsa saarlasena, küsingi esimese asjana, nagu saarlasele kombeks: „Erika, kas su juured on siin ja kuidas siia sattusid?“
Ega ta väga teagi, kuidas ta äkki end siit leidis, kõik olevat läinud väga sujuvalt. Tema poeg Tambet ja minia Aet ostsid saarele, Valjala valda talu. Aeg-ajalt tuli seda talu hoida. Tartust siia kuus tundi ja viisteist minutit sõita näis Erikale väga hirmutav, eriti, kui õhtul öeldi, et homme oleks vaja talus olla. Teisalt, suure bürokraadina, nagu Erika oma ametit iseloomustab, oli ta Pallases suure töö lõpetanud. Projektipõhiselt saab tööd aga igal pool teha. Nii loebki Erika nüüd külalisõppejõuna tekstiiliajalugu Viljandis ja Tartus. Ka näitused on projektipõhised ja neid võib teha ükskõik kus.

„Ma tõsimeeli imestasin, kuidas võin nii hopsti Saaremaale sattuda. Kõik küsivad, kas sul on Saaremaal juured,“ ütleb Erika, rõhutades „juuri“ ja jätkab, „selle peale ma tavaliselt ütlen, et kui keegi Tallinnasse kolib, siis keegi ei küsi su juuri. Ma olen otsinud, mida ma vastan?“ Vastuseks on kõlanud, et poja naise isa ja tädid on Leisist pärit. See olevat naljakas, et sa pead põhjust otsima.

„Tartus ei mõelnud ma kunagi, et tegelikult olen ma mulk. Ei olnud sellist identiteediprobleemi,“ ütleb Erika, miks ta siin on hakanud ütlema, et ta mulk on. See, miks siin Saaremaa juuri ja päritolu väga rõhutatakse, on põhjendatud, sest eks see vesi on aja jooksul väga suure töö teinud ja kui praamilt maha tulla, on see ikka hoopis teine koht, on Erikal põhjendatud arvamus. „Saaremaa on eriline ja siin oled kui omaette riigis,“ võtab võluv daam teema kokku.

Mul on üsna elav fantaasia ja mul hakkab silme ees jooksma film, kui Erika räägib korteriotsingutest Kuressaares. Tartus elas ta kesklinnas, kunstnike majas. Siin vaadati pojaga üle kuusteist korterit. Poeg oli juba tüdinenud, et ema muudkui valib ja valib. Erika suhtles isegi sensitiividega ja lõpuks maandus ta seal, mille alguses ise välistas. „Ma olen väga rahul, ta on väga eraldatud, selline vana merepõhi. Saaremaale kolides jäi Tartuga võrreldes maha väga palju müra, seda nii füüsilises kui ka vaimses mõttes,“ on Erika oma koduga saarel rahul.

Lambavill –
Saaremaa süü

Poeg naisega võtsid tallu kaks Kihnu maalammast ja siis tuli konkurss tekstiilikunstnikele, et leida Eesti Vabariigi suursaatkonnale Pekingis söögisaali seinavaip. Erika hakkas selle jaoks proovima villa viltida. Ta oli küll Tartus varem viltimist õige veidike teinud, aga siis ta veel ei teadnud, et tal kunagi tuttavad lambad tulevad. Nii tuli seal taluõuel vaiba idee väga kiiresti.

„Ma ei plaaninud üldse konkursist osa võtta, aga siis Tartu kunstnike liidu esimees tiris, ütles, et proovid ja kogu lugu.“ Konkurss toimus kavandiideedele, töid laekus kolmekümne ringis. Võidutööks kuulutati Erika „Head sõnumid“.
„Sa pead töö hästi läbi mõtlema, sest tõepoolest, kui tegemiseks läheb, siis sa pead selle ju ära tegema. Kui see esimene eufooria üle oli läinud, olin ma ikka päris tõsiselt mures.“

Igasuguste tööde juures on väga tähtis kontseptsioon. Konkursitöid valitakse selle järgi, mis asja mõte on. „Näituse puhul ei saa teha lihtsalt dekoratiivset asja. Näituse tööde, mida hiljem enam ei korda, sest need on ühekordsed, taga peab olema mõte. Kas see mõte alati vaatajale õnnestub esitada, ma ei ole kindel, sest minu mõtted võivad teinekord olla väga raamist välja ja raskestimõistetavad.“

Kas Erika kaalus Pekingi vaiba tegemiseks ka teisi tehnikaid? „Teisi tehnikaid mulle pähe ei tulnudki. Sel hetkel ma olin Saaremaale kolinud ja need lambavillad olid mul ka juba villalooriks tehtud.“

Nüüd on paras aeg minna kohta, kus ma Erikaga intervjuu teen.
Ateljee, VillaVolli ja Kihnu maalamba vill
Leian Erika tema ateljeest Tolli tänava Telegraafi majast. Maja pidi olema kunstilembene.

„See on väga hea ateljee, teist nii head mul ei ole olnud,“ alustab Erika ateljee tutvustamisega.

Naine räägib, et viltimismasin on olemas tänu Pekingi vaibale. See olla omamoodi investeering. Masina leidis ta Soomest, Karjala piiri äärest.
„Asjad kujunevad riburada mööda. Minul isiklikult ei ole eesmärke, on suund. Mingi abstraktne suund. Minu jaoks võivad inimestel, kellel on jube kindlad eesmärgid, need muutuda kinnisideeks ja see on väga halb asi. Sa kasutad siis ühte väga kindlat teed ja võid üle laipade minna, kui halvasti öelda,“ naudin ma Erika väärt mõtet, miks tasub liikuda mingis suunas. Kui sa ei lähe alati kõige otsemat teed, võib-olla ringiga, siis võivad tulla hoopis uued ideed, mida sa varem ei ole mõelnud. Erika soovitab tegutseda vabalt.

Erika suund on lammas ja tema vill, konkreetselt Kihnu maalammas, mida ta siiani jumaldab. Esimese vaiba nimi, mis ta pärast Pekingi vaipa tegi, kannab pealkirja „Põhjala siid. Silmitsi“
„Tarbija jaoks on Kihnu maalamba vill, kui sellest tooteid teha, nišitoode, sest villa pealmine kiht on kare. Vildib alumine ja sa näed, kuidas ta läigib! Selle villa jaoks on vaja leida toode, mis vastab tema olemusele,“ kiidab Erika lamba, kes on meie aladel elanud kolm tuhat aastat, villa. Teen mõtteis järelduse, et väärt asi on meil omal, siin samas olemas, tuleb osata vaid seda märgata ja hinnata. „See on vana tõde, et see omamaine on kõige parem!“ kinnitab Erika mu mõtet.
Nii otsib Erika sellele tootele, õigemini villale, õiget vormi. „Äkki on mul ka kinnisidee tekkinud?! See ei ole muidugi hea, aga ma teen sellest ikka edasi, jäärapäiselt.“

Vaatame Erika tooteid. Muidugi villakud, istumisalused, erinevaid kotikesi, sauna- ja kannumütsid. Mulle meeldivad peakatted, erinevad sonid. Eriti aga meeldivad mulle kapuutssallid. Mõtlen, et milleks mõnda surnud looma ümber kaela kanda, kui on olemas nii efektsed ja ilusad asjad.

„Siin ei käi mul rahvast, nad ei leia mind üles,“ räägib Erika edasi, et ta on laisk ja ei tegele turundusega. Ta olevat ka halb reklaamija. „Kui inimene leiab üles, siis ta leiab nii või teisiti.“

Erika ei ole oma sõnul see inimene, kes toodab selleks, et raha kokku saada. Kui ta seda teeks, ei saaks ta katsetada näituse asju, sest lihtsalt ei jaguks aega.

„Keskaegsete tarbeasjade nagu tekstiilide või sepatööde tegijaid ei nimetatud veel kunstnikeks. Selle staatuse said nad alles üheksateistkümnenda ja kahekümnenda sajandi vahetuseks. Keskajal meister tegi oma asja, ta teadis, kellele ja miks ta seda teeb. Ta pani sellesse kogu oma energia,“ saan kinnitust, kuidas masstoodangul ei ole väärtust, sest seal sees ei ole energiat ega hinge.
On Erika energia, on toote energia, ühe inimese energia ja nii need energiad kokku saavad, teeme koos järelduse, kuidas õige inimene Erika juurde jõuab.

Küsimusele, kui keegi tuleks ja ütleks, paki oma asjad kokku, homme on laat, kas lähed, saan vastuseks, et on kutsutud. Aga siiani ei ole ta leidnud seda kohta, kuhu minna ja täpsustab: „Ei, olen leidnud. Ma lähen Salmele viikingi laadale. See minu materjal, minimalistlik lähenemine, see laat on see õige koht, see keskkond,“ ütleb Erika, sest tahab lihtsalt proovida.

Muide, see VillaVolli märk, mida Erika tooted kannavad, ei ole üldse niisama laest võetud, vaid sellenimeline jäär on poja pere karjas täiesti olemas. Ja loom oli sobiv modell ka poeg Tambetile, kelle järgi ta ettevõtmisele logo tegi.
Võtame loo kokku. „Nii nagu ta tuleb ja tuli,“ ütles Erika. Kui curriculum vitae’ga jätkata, on Erika Pedak pälvinud aasta tekstiilikunstniku tiitli 1997. ja 2015. aastal. Oma loo pealkirja võtsin Erika Kihnu maalamba villa kohta öeldust, aga kui esimene sõna ära vahetada, sobib see ükskõik mille kohta, mis siin loos kirjas on, eks! Ja mina saadan endast välja energiat, et Erikaga taaskohtuda...

Täna loetuimad
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (70)
Ralliauto rammis Kaali trahteri müüri
Pargitud autod segavad probleemi lahendamist (14)
Muhulane Ivari Vokk jättis Vetteli
Saaremaa koolipoiss kirjutab telesaatesse lugusid
JUHTKIRI - Jälle häda ralliga (4)
Ott Tänaku maal osteti 1524 euroga  (2)
Projekteerija: keskendume lahenduse otsimisele (22)
Rallinädal tõi politseile 81 menetlust
Ralli nädalavahetusel veidi vähem praamireisijaid (3)
Salme kool lõi kaasa Erasmus+ projektis
Vutinaised võitsid teise liiga
Täiskasvanute õppe nädal täies hoos
Kultuur kirbul - Kartul koos lisandiga
Mihkel Tanila Lätis pildil
Nädala loetavuse top 5
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (70)
Ralliauto rammis Kaali trahteri müüri
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (18)
Pargitud autod segavad probleemi lahendamist (14)
Muhulane Ivari Vokk jättis Vetteli
Kommentaarid
Georg Grossi ülemvõim Saaremaa teedel (5)
Ott Tänaku maal osteti 1524 euroga  (2)
Pargitud autod segavad probleemi lahendamist (14)
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (70)
Projekteerija: keskendume lahenduse otsimisele (22)
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (18)
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (23)
Ralli nädalavahetusel veidi vähem praamireisijaid (3)
JUHTKIRI - Jälle häda ralliga (4)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (69)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud