[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 17. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Maakond

Loom on oma peremehe nägu (13)
Autor: Ivar Eensoo
Neljapäev, 01. august 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Nagu moevärk – Šoti mägiveis siin ja mägiveis seal, kas mõni lehm on veel siin ilma peal? Ikka on! Sellise uhke valge „päästerõngaga“. Räägime gallovei veisest.

Kes ütles, et keda need lehma lood ikka huvitavad? Annan endast parima, teeme hea loo ja loodetavasti nii mõnigi leiab, et just see lehm, õigemini gallovei tõugu veis, on see kõige parem ja õigem. Ka näiteks endale karjamaale võtta. Või vähemalt on hea lugu lugeda.

Otsinguid alustades leian väärikalt kõlava Eesti Galloway Seltsi. Teen juttu seltsi presidendi Janar Suusteriga.

„Vanematel olid kunagi loomad. Nad kaotasid loomad ära, kui majandamine läks üle mõistuse raskeks ja vanus oli ka juba selline,“ alustab Janar juttu, kuidas tema veiste juurde jõudis. Või siis vastupidi, veised tema juurde. „Aga maad jäid alles ja maa on väga oluline ressurss, kui sa üldse loomi tahad pidada. Muidugi oleneb, mis loomi ja kui palju. Kuna meil söödabaas oli olemas, siis mõte liikus lihaloomade peale,“ jätkas ta.

Aga miks just gallovei? Alguses otsest valikut ei olnud. Janar teadis sel hetkel šotlast, angust... Tema kaasa Hele läks Olustverre veisekasvatust õppima. Tema nägi kusagil ja tutvus gallovei tõuga. Need tundusid sellised mõnusad väikesed. Märkimisväärne on ka see, et neil ei ole sarvi, nad on loomult nudid. „Neid saab pidada aasta ringi õues, kuna neil on tihe aluskarv, mis hoiab talvel soojas. Nad ei ole ülearetatud ja saavad poegimistega ise hakkama,“ toob Janar näiteks, et nelja aasta jooksul ei ole keegi poegimisel abi vajanud.

Janarile soovitati galloveid mitte võtta, pidavat olema agressiivsed ja kurjad. „Loom on ikka oma peremehe nägu. See ei kehti ainult koertele, vaid kõigi elusolendite kohta, kes su ümber on,“ loetleb Janar üles ka kassid ja veised, aga ka lapsed.

„Milliseks kujuneb see noor veis ja tema iseloom, oleneb ikkagi väga palju kasvatusest. Loomulikult mängib ka geneetika oma väikest rolli, aga kasvataja või teised karja liikmed ikkagi vajutavad nendele nuppudele,“ annab ülevaate Janar ja on kindel, et tema karja sisekliima on sõbralik.

Eesti Galloway Selts

Praeguseks on kari kasvanud neljakümne üheksa pealiseks. Janar ütleb, et see ei ole tema jaoks olnud äriprojekt, vaid pigem on tekkinud tal 49 sõpra. Samuti ei olnud rannaniidu taastamise ja korrashoiu eesmärk toetuste küsimine. Mees lisab siiski, et kuidagi tuleb nendega mõistlikult ära majandada. „Jämedalt ma ikkagi arvestan seda, et kui asi ei toimi ja nii kohutavalt pead peale maksma, siis sellel ei ole mõtet,“ räägib Janar, et sellisel juhul võib energia otsa saada.
Alustati 17 loomaga: seltsil oli kümme looma ja Janari kaasa ostis seitse. Siiani ei ole veel ühtegi looma müüdud.

Aga räägime seltsist, nimi on ju paljulubav. „Ausalt öeldes ei oleks ma seda seltsi üldse loonud. Vajadus selleks tuli seadusandlusest: et teha projekti loomade soetamiseks, on vaja MTÜ-d, osaühing on välistatud,“ saan ülevaate Eesti Galloway Seltsi sünnist. Tõden, et kui midagi teha, siis hästi.

„Hetkel on ta sellises olekus, et seal on loomad, aga mingit suurt koostööd teiste gallovei kasvatajatega ei ole,“ peab Janar kahjuks tunnistama, et kuigi ta on teiste kasvatajatega ühendust võtnud, siis erilist huvi teistel koostöö vastu ei ole. Ei tea, kas selle üle imestada või mitte, tundub see asi mulle kuidagi nii tavapärane. Ütlengi Janarile, et selline asi on ju igas valdkonnas – pigem pannakse jalg ette, kui... Vastuseks saan vaiksel häälel: „Nii on, nii on.“

Kuigi mulle sõna „kasu“ ei meeldi, küsin, millist kasu näeb Janar oma seltsi nimes tulevikus?

„Mingit kasu ma tulevikus ikkagi näen, et seda nime kasutada. Ka teistele kasvatajatele, et läbi selle turundada. Välismaale tõulooma müüa on väga keeruline. Meil on olemas jõudluskontroll, aga kui minna Eestist välja, siis ei tähenda see mitte midagi. Kasvatajatel on loomad jõuduskontrollis, aga see ei tähenda, et sealt saad väga kvaliteetse tõulooma.“ Näiteks, kui on sündinud vasikas, kelle ema ja isa on galloveid, on vasikas justkui puhtatõuline. Aga tegelikkuses, kui tahad välismaal tõukasvataja olla ja tõulooma müüa, tullakse ja hinnatakse kõigepealt ettevõtet ning igat looma. Kas meie kasvatajad vaatavad selles suunas, et aretada heade tõuomadustega looma?

„Mina seda teen. Mulle öeldi, et võta endale siit Eestist mingi pull. Täpselt – mingi pull. Kuid tõin endale pulli kohe Saksamaalt. Selle aasta neljateistkümnest vasikast kaksteist on kõik ideaalse ilusa vöödiga. Kvaliteet on hoopis midagi muud kui osta tunnustatud tõuaretaja käest garantiiga loom,“ on mees uhke. Ees seisab tal uue pulli toomine, mis läheb küll tunduvalt kallimaks kui siit ostes, aga see annab suure tõenäosusega võimaluse end rahvusvahelises tõuorganisatsioonis tõuaretajaks tunnistada, mis annab ka tulevikus võimaluse oma loomi välismaale müüa.

See on Janari valitud tee, et eristuda teistest kasvatajatest.

Milles seisneb eelis?

„Eelis ongi see, et neil ei ole sarvi,“ alustab Janar väikest võrdlust šotlasega. Paljude jaoks pidid sarved olema probleem. Ka lihaloomaks realiseerimine on raskem, sest kombinaatidele on see tülikas. Samas annab gallovei rohkem liha välja kui näiteks šotlane, kuid on kõigist teistest lihaveistest kergem. Pullid, nagu ikka, tahavad omavahel võidelda, aga kuna šotlasel on nii pikk karv, siis vigastused ei paista silma. Gallovei ajab aga suveks pika karva maha. Kui on mingi probleem, on see kohe näha ja saab rohtu peale panna, sest vigastusi pidi teinekord ikka juhtuma.

Miks räägitakse nii palju Šoti mägiveisest? Jääb mulje, et ta oleks nagu moeloom, kõikjal on teda näha.

„Nad on läinud massi tänu sellele, et Keskkonnainvesteeringute Keskus toetas algul väga palju nende soetamist rannaalade ja -niitude hooldamiseks,“ arvab Janar, kuna galloveid ei teatud siis veel nii palju. „Esimesed loomad, mida toetama hakati, olid šotlased. Neid toodi ja nad on läinud massi. Neid on palju saada, hind on odav,“ jätkab ta.

Lõpetuseks lisab seltsi president õndsalt: „Päris hea eelis on veel – nad on väga nunnud!“

Täna loetuimad
Omanik lõpetas krundil parkimisvõimaluse (4)
Inspektsioon süüdistas kalurit ilma tõenditeta (2)
JUHTKIRI - Parklaprobleemid süvenevad (25)
Kesklinna purskkaev suletakse kevadeni (12)
Valge mehe süü (6)
Aasta õppija on Anu Kaljuste
Mesiniku magus ja töörohke elu (1)
Kristjan Rahu fondi Vöimalus teine voor on avatud
Eesti naisjooksjate paremik stardib kolme päeva jooksul
Kuressaare Laurentiuse kirikus peetakse hõbeleeripüha (1)
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (78)
Ralliauto rammis Kaali trahteri müüri
Puulehti riisuma ei peaks  (10)
Omanik lõpetas krundil parkimisvõimaluse (4)
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (18)
Kommentaarid
JUHTKIRI - Parklaprobleemid süvenevad (25)
Lennufirma: vald valetas kirjas ministrile  (18)
Mesiniku magus ja töörohke elu (1)
Valge mehe süü (6)
Omanik lõpetas krundil parkimisvõimaluse (4)
Kuressaare Laurentiuse kirikus peetakse hõbeleeripüha (1)
Puulehti riisuma ei peaks  (10)
Kesklinna purskkaev suletakse kevadeni (12)
Inspektsioon süüdistas kalurit ilma tõenditeta (2)
SÜG-i uue nime saamiseks 170 ettepanekut (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud