[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 14. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930




Maakond

Eve Teras sai hakkama uskumatu teoga
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 10. juuli 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Teadsin, et panganduses silma jäänud Eve on hea käsitöötegija, mitmel suurel laadal on ta müünud enda masintikitud käterätte, saunalinu ja muud. Aga et tema oskuste ja tegemiste laiale haardele lisandus jaanikuus lõpuülikonna õmblemine... See tundub küll hulljulguse ja eneseületamisena.

„Minu ellu tuli käsitöö ema eeskujul juba lapsepõlves. Ema oli kodune tegija, Ukusse ta mingi aja küll ka tikkis. Eks käsitööoskus on meie põlvkondadele tulnud ikka sel põhjusel, et poodidest ei olnud midagi eriti saada. Kui tahtsid midagi teistmoodi ja erilist kanda, tuli ise õmmelda.

Ema andis mulle ja mu õele masina ning kangad kätte, lastes esialgu nukkudele riideid õmmelda. Kui suuremaks saime, hakkasime endale õmblema. Lapsepõlves meeldis mulle väga ka kudumine ja heegeldamine. Kui täisealiseks sain, lugesin kokku, et olin kudunud ligemale 40 kampsunit,“ jutustas nüüdseks käsitöömaailma tugevalt oma kanna kinnitanud Eve Teras praktikakohas õmblusstuudios E-Mair.

Aga ometi läks juba lapseeast käsitööd armastav neiu pärast gümnaasiumi lõpetamist Tallinnasse, et saada raamatupidajaks. Pealinna mehaanikakoolis sai ta bilansivõimelise raamatupidaja ja juhiabi kutse, kuid raamatupidajana tööd ei leidnud. „Tol ajal taheti kogenud raamatupidajaid.

Sain tööle panka, kus olin 21 aastat. Selle kõrvalt tegin käsitööd nii palju kui jõudsin, põhiliselt enda ja pere tarbeks. Ostsime selleks tikkimismasina ja hakkasin masina „võimeid“ õppima, et saaks midagi luua. Kuna pangas on töö inimestega ja loomingulist tööd suurt ei ole, tundsin sellest väga puudust. Tikkimisega sai hakata loovusesoovi rahuldama. Kui algul oli tikkimine ainult hobi, siis nüüd juba hobi ja töö ühes. Poolteist aastat tagasi otsustasin aga teha oma elus kannapöörde.“

Eve jutustas, et aasta tagasi läks ta õppima Kuressaare ametikooli, kus väikest peavalu oli valmistanud otsuse langetamine õmblemise või tekstiilkäsitöö vahel. „Kuna õmbluse erialal on aastane koolitus, kartsin, et õpe on liiga intensiivne. Kaheaastase õppega tekstiilkäsitöö annab aga mul oskuse ühendada erinevaid käsitöövõtteid ja kaasaegset masintikandit, et teha kasvõi rahvarõivaid, mida iganes. Seega, mu soov on saada teada, mis võimalused üldse on ja hakata siis neid omavahel siduma. Õppekavas on ka õmblemist, kuid see maht on väga väike.“

Koolipraktika käigus sündis ülikonna mõte

Õppekavas ette nähtud praktikakoha ja -juhendaja leidmine on iga õpilase enda asi. Eve soovis praktika ajal arendada just õmblemise poolt, ehkki ta on enda rõivad enamasti ise õmmelnud, heegeldanud või kudunud. „Õmblemine on mind alati huvitanud. See on ala, milles tahan end edasi arendada. Kooli käsitöötundides sai õmblemisega põgusalt kokku puututud, olen endale ja lastele üht-teist õmmelnud. Kui Maire (Maire Vallistu – toim.) nõustus mind praktikale võtma, olin üliõnnelik. Algul tegime igasugu töid, aga kui tuli jutuks, et mu poeg hakkab põhikooli lõpetama, tekkis mõte õmmelda pojale ülikond. Maire ütles kohe, et teeme ära.

Algul ikka pabistasin ja kartsin ka, aga mida rohkem hakkas ülikond ilmet võtma, seda enam hasarti ma läksin. Kui see lõpuks valmis sai, oli rõõm väga suur. Eriti rõõmsaks tegi see, et pojale see ülikond väga-väga meeldis.“

Kuressaare gümnaasiumi põhikooli lõpetanud Romet valis ema sõnul põhiliselt ise välja tegumoe, selle juurde kuuluvad kandid ja puidust nööbid ning ülikonnariide värvi. „Tema enda mõte oli iga asja juures olemas, sealhulgas väga šikis voodris. Lõpuks tegin veel kiiksuga kikilipsu. Poeg oli väga õnnelik ja rahul, mina rõõmus ja rahul ning ka Maire rahul, et järsku tulnud ideest sai suur asi. See oli ka mu abikaasale ja lähedastele üllatus, et nii suure asja ette võtsin ja sellega hakkama sain.“

Seepeale teatas Eve rõõmuga, et uued õmblusmasinad on tal juba ostetud, overlok ja muu vajalik olemas. „Hea töö tegemiseks on vaja häid masinaid. Mul on unistus hakata tasapisi Maire „sammudes“ käima, et täita ka nende unistusi, kes poest ei saa seda, mida tahavad. See tahab natuke harjutamist ja julgust – aga see tuleb.“

Maire soovitas Evel mõelda ka modelleerimise ja konstrueerimise õppimisele, kuna paljud õmblejad ei julge ise välja lõigata. Selgus, et Eve on selle peale juba mõelnudki, sest ta on väga põhjalik, maksimalist igas ettevõtmises. „Mulle ei meeldi ühtegi asja teha pealiskaudselt.

Seda ka koolipraktika puhul. Soovisin, et sellest oleks kasu. Oleme andnud teineteisele mõtteid, meie koostöö ilmselt jätkub. Olen Mairele ääretult tänulik, sest praktikakohti ei ole lihtne saada. See on tema aeg, ja eks ka väsitav, aga ta pidas vastu. Meil on natuke veel teha, sest praktikaaeg jätkub.“

Sisutihe õppeaasta

Aastaga on Eve ja tema kursusekaaslased õppinud selgeks kangastelgede rakenduse, kudunud tooted ja võtnud need telgedelt maha. Eve oli kudunud vaiba ja üle kahemeetrise linasest laudlina. Õppinud tegema rahvariide kõla- ja kirivöösid. Omandanud palju tehnikaid heegeldamisel, tikkimisel ja nahkehistööl. „Tegime viis tööd nahast, lõpetasime käekoti tegemisega. Sain selle tegemisel ühildada heegeldamise ja naha. Nahk meeldib ka mulle väga-väga. Sai tehtud veel ka taimedega värvimist, viltimist ja natuke õmblustööd...

Küsides, kuidas tal on läinud tikitud käterättide ja saunalinadega, oli vastus, et hästi. „Müün siiamaani neid. See idee algas sellest, et ise reisil käies ostan alati kohapealt saunalina, ja mõtlesin, et kui turistid siin käivad, miks nemad ei võiks seda siit osta. Disainid mõtlen ise välja ja arvutisse programmeerin ka ise. Programmeerin ettevõtetele ka logosid, kui tahetakse seda näiteks rätile saada. Poolteist aastat olengi tegelenud põhiliselt disaini ja programmeerimisega.“

Eve valmistatud käsitööd saab vaadata Facebookis tema käsitööalbumis. Seal on ka tema ettevõte Linetra OÜ, kus on ülevaade tema tehtavatest tikanditest.

Sel tragil ja õpihimulisel naisel on kolm last – Sandra (21), Romet (16) ja Karolin (9).

*  *  *

Juhendaja Maire tagasivaade hulljulgele teole

Maire Vallistu on pika staažiga juurdelõikaja-õmbleja, olnud mõnele õpilasele ka praktikajuhendaja. Selle aasta juunis-juulis juhendab ta ametikoolis käsitööd õppivat Eve Terast, nii näeb ette kooli õppekava.

Kuna keset argist praktikaaega oli puhtjuhuslikult üles kerkinud ülikonna õmblemise mõte, annab rõivaste konstrueerimise ja modelleerimise alal koolitatud Maire ülikonnaõmbluse keerukusest väikse ülevaate.

„Ütlen kohe algul, et ülikonna õmblemine on üks keerulisemaid, selle tegemine on rätsepa tippkunst. Asjata ei ole liikvel ütlus, et kes oskab ülikonna õmmelda, saab hakkama iga teise eseme õmblemisega. Ainuüksi ülikonna väljalõikamiseks tuleb mitmeid aastaid konstrueerimist ja palju muud õppida,“ ütles rõivaste konstruktor Maire.

„Rätsepakunst on nagu iga teine kunst, väga peen ja nõuab põhjalikke teadmisi, alustades tegumoe valikust, juurdelõikusest, õige pistepikkuse ja pinge valikust materjali kokkuõmblemisel ja toote viimistlemisest. Paljud tehnoloogilised sõlmed – taskud, reväärid, kraed ja muud nõuavad ülimalt korrektset õmblemist.

Juurdelõikusel on olulised mõisted avaruslisa, sest riie peab inimesele selga mahtuma. See on iga materjali puhul erinev. Näiteks stretši puhul läheb avaruslisa miinusesse, mis tähendab, et lõige peab inimese mõõtudest olema väiksem. Juurdelõikusel on väga oluline lõimesuund, nii ei tohi sametit ja drappi eri suundades lõigata.“

Maire lisas, et vabrikus liimitakse vaheriided liimipressiga, kus kasutatakse olenevalt materjali koostisest erinevaid temperatuure. „Väikese triikrauaga saab ka asja tehtud, kuid tulemus pisut kannatab. Tuleb kasutada iidseid salapistetehnikaid, et väljanägemine korrektne jääks. Seda oskab Eve väga hästi.

Kõigepealt käisime materjali valimas, tal oli poeg kaasas, kes valis ise riide värvi. Tumesinine tuli kokku sobitada beeži kandiga, see koosmõju tuli väga kena. Niiviisi tasapisi, kolm-neli tundi päevas mitme nädala jooksul oli ta siin minu juures ja saime ülikonna kenasti istuma.

See oli tal suur julgustükk, tahta teha maksimumi. Kodus tegi veel kikilipsu, ka see ei olnud tavaline, vaid väga ilus, kahekordne ja natuke keerdus. Pojale ema õmmeldud ülikond väga meeldis, ka see on väga oluline.“

Varem on Mairel praktikante olnud isegi Tallinnast. Pikemaaegsetest olnud üks Tallinna tööstushariduse kooli õpilane tema praktikant kaks ja siinse ametikooli õpilane ühe aasta. „Nad ei ole ise midagi tahtnud, tegid neid asju, mida siin telliti. Eleri (Tallinnast) tegi endale ka lõpukleidi, aga ta ei ole sellele alale jäänud. Paljud õpivadki endale õmblemiseks. Kuid Eve puhul on näha, et ta hakkab käsitööd alana arendama, tikkimise oskust siduma õmblemisega.“

Maire lausus, et ülikonnasoovid on kaubarohkusest tingituna jäänud harvaks. „Kui koolist tulin, olin moeateljees ülikonna juurdelõikaja ja staažikate rätsepate kõrvalt nägin ka õmblemist. Ülikondi pole mul tulnud palju teha. Kui Evega esimest proovi tegime, käisime korra ka ülikonnaõmbleja Pille Kakkumi juures vaheriide panemisel nõu saamas, nii et õppisin ka ise. Elu ongi üks suur õppimine. Ehkki ülikonna tegemine on väga keeruline, saime hakkama, tulemus on väga ilus.“


Täna loetuimad
Perekondlik
Vald hakkab kevadest parkimist kontrollima (20)
Teelt välja sõitnud autos sai naine viga
Thule Koja alternatiivkuusk paigaldati kooskõlastuseta (6)
Laoküla rahvas on alates oktoobrist hädas joogiveega
Hoolekogu nõuab aru kõnnitee kohta (5)
Aaro ja Liisa Nursi: saare peal on mõnus elada
Pakiautomaadid on jõulude eel üle koormatud
SÜG-i õpilane võitis rahvusvahelisel olümpiaadil pronksi
Lastevanemate päkapikkude dilemma
Kes ei tahaks hea välja näha
Lasteaialastele tutvustati muusikapisikuid
JUHTKIRI - Parim kingitus
Milliste ettepanekutega läheb riik vastu eelarveläbirääkimistele linnade ja valdade liiduga
Nädala loetavuse top 5
Saaremaa Halduse haldusjuhiks sai Silvester Hamann  (8)
Valla lastekaitsespetsialist suundub teisele tööle (15)
Noortaluniku toetust said kuus Saaremaa ettevõtet (6)
Rehe tänava saunamaja vahetas omanikku
Purjus mees sõitis autoga katusele  (8)
Kommentaarid
Vald hakkab kevadest parkimist kontrollima (20)
Hoolekogu nõuab aru kõnnitee kohta (5)
Tartusse bussiga edaspidi Tallinna kaudu? (60)
Thule Koja alternatiivkuusk paigaldati kooskõlastuseta (6)
Tuuli Pärtel: uskugem Saaremaa helgesse tulevikku (21)
JUHTKIRI - Ääremaastumise nüansid (24)
Valla lastekaitsespetsialist suundub teisele tööle (15)
Noortaluniku toetust said kuus Saaremaa ettevõtet (6)
Kuressaarele anti üle Euroopa spordilinn 2020 tiitel (7)
JUHTKIRI - Turvatunne on tähtis (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud