[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 08. juuli 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930




Maakond

Vissi- ja piimarekordi “süüdlased”
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 19. juuni 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Läinud nädalal toimunud 25. Saarte Vissist jaguks juttu rohkemaks, kui lehte mahub. Sest kommentaaride ja usutluste kaudu saab edasi anda loomakasvatajate suurepärast tööd ja neid tänada.

Asume kuuldud killukeste põhjal kokku panema teekonda, kuhu piimakarjakasvatajad on veerandsajaga jõudnud.

Emeriitprofessor Olev Saveli ütles avasõnas: „25 aastat Saarte Vissi on ilus traditsioon, olete tublid olnud ja kindlasti jätkake! Aga täna tahan siia paluda ühe mehe, kellele Eesti Tõuloomakasvatuse Liit annab üle tänukirja tehtu eest ja mälestuseks vihmavarju, et kõik tõud oleksid selle all ikka koos. Tõnu Põlluäär, tule siia. Õnnitlen ka Kõljala loomakasvatajaid Eesti äsjase päevalüpsirekordi puhul!”

Eesti maakarja tegevjuht Käde Kalamees: „Olen siin käinud juba 1995. aastast, näinud kõigi tõugude arengut, kõik on väga ilusad. Minu lemmik on aga maakari. Kui algul oli esitlusel 1–2 looma, siis nüüd 9–10, mistõttu peame täna tegema kaks esitlusringi. Kui aastaid oli maakarja arv suurim Pärnumaal, siis nüüd Saare maakonnas. Jõudluskontrollis on teil 183, Pärnus 83 lehma.
Tänan Aive Sonetsit ja Tõnu Põlluäärt! Kui selliseid eestvedajaid ei oleks, poleks ka seda üritust.”

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko: „Head lehmaarmastajad ja ürituse toetajad, vaatasin järele, kuidas nägime välja 25 aasta eest ja täna. Toona oli Saare maakonnas jõudluskontrollis 303 karja, nüüd on neid 43. Lehmad lüpsid 3132 kg, nüüd üle 8800.

Need on suured muutused. Ja ega me oskagi arvata, milline on meie sektor 25 aasta pärast. Mul on Saarte Vissil 23. kord osaleda, kuna kahel korral ma ei töötanud veel ühistus. Mäletan oma eelkäija jutust aga seda, kuidas leiti siin esimene holsteini viss konkursile. Veerandsada aastat tagasi oli Saaremaal holsteini lehmi tunduvalt vähem. Tolleaegne piirkonna aretusspetsialist oli tänaseks lahkunud Vaike Kärg, kes lehmade valikut tehes näinud tee ääres kaunist mustakirju lehma. Rääkinud omanikuga ja saanud lehma näitusele. See lehm sai Saarte Vissi esimeseks holsteini võitjaks.”

Kataloogist selgub, et esimese mustakirju vissi omanik oli Tõnu Hütt. Aasta oli 1996 ja konkursil osales kuus mustakirju, 20 punast tõugu ja neli džörsi ning maakarja lehma.

Üritust ohjav Tõnu Põlluäär hõikas iga esitlusringi lõpus välja kolm kaunimat lehma, sellest on ülevaade juuresolevas tabelis. Ka mõlema tõu kõige paremini kõndiva lehma ning parima nais- ja meestalutaja. „Kõige paremini kõndis Kärla holsteini Mulf ja punaste parim oli Karja ühistu Ihem. Parimad loomaesitlejad on Annika Rattur ja Maario Eeriksoo, mõlemad Karja osaühingust. Olavi Hiiumaalt, tule ka siia, oled Scandagra firma lemmik loomaesitleja.”

Kuuldu usutlustuurilt

Tõnu Post, kas tõesti on võimalik saada lehmalt päevas ligi sada kilo piima? „Lehm Mille tegi eelmisel kontroll-lüpsil päevakordiks 92,6 kilo, see sai avalikuks üleeile, 10. juunil. Tegelikult on Mille lüpsnud ka üle saja kilo, aga proovipäeval oli veidi vähem. See on hetkel Eesti kõrgeim päevatoodang.”

Teie konkursiloomadest (7) tulid viis esikolmikusse, neist neli esikohale, kaks pärjati saarte vissiks, mida ütled? „Mis ma muud öelda oskan, kui et inimesed on tublid ja loomad on tublid, kokkuvõttes läks hästi. Tüdrukud olid väga tubli töö teinud, ja loomad on ka ilusad. Oleme püüdnud ka söötmise viia nii heaks kui võimalik. See on kõikide lülide hea töö tulemus.”

Olev Saveli: „Saarte Viss on väga vajalik ettevõtmine, sest nii pikk sõit mandrile hea ei ole. Tänased maakarja paremad võiksid aga küll 7. septembril Ülenurmel mõõtu võtta. Maakarjale oleks aga vaja väikest süsti. Selle aasta keskmine piimatoodang tuleb 10 000 kg, kuid maakarjal 4700–4800. Vahe on üle kahe korra, seda on natuke palju. Piima valgusisaldus on punasel juba kõrgemgi. 5000–5200 kiloni jõudmiseks tuleks rohkem tähelepanu pöörata pulli või sperma valikule.”

Loomakasvatajaid rohumaade rajamiseks seemnetega varustava Older Seedsi üks omanikest Siim Older: „Rohu koostisel on kindlasti oma osa. Ega nii ilusad loomad siin muidu ringi jalutaks, kui nad poleks väga hästi süüa saanud. Seda Saaremaal, kus kasvutingimused on kehvemad. Kui valida õiged kultuurid, sordid ja segud, saab ka saarel sama kõrgeid toodanguid nagu mandril. Minu meelest lähevad Saaremaal asjad hästi.

Meie ettevõte on sama vana kui siinne vissiüritus, seetõttu otsustasime vaatama tulla. Väga tore üritus, kenad loomad ja palju ettevõtjaid, kes osalevad. See on kõva töö, müts maha! Siin on tublisid ettevõtteid, kes on toodanguga vabariigi TOP 5-s ja TOP 3-s. Kuidas loomi sööta, kuidas head silo ja sööta toota, seda tuleks neilt õppida. Imeline on ka see, et siin suudetakse piimaühistu jätkuvalt elus hoida. Sest kui ei ole kohapeal piimatööstust, ei ole ka perspektiivi piima toota.”

Jõudluskontrolli Keskuse (JKK) direktor Kaivo Ilves, kui sage külastaja te Saarte Vissil olete? „Olen käinud mõlemal, nii suurel kui Saarte Vissil, mitmeid kordi. Saare lehmad on väga ilusad, aastate jooksul palju ilusamaks läinud – kõrgemad ja udarad on väga ilusad. Ma ei julgeks väita, et siinsed Ülenurmel mõõtu võtvatest maha jäävad, siin on väga ilusaid lehmi. Ainult kahju on sellest, et viimastel aastatel ei ole Saaremaa lehmad enam Ülenurmele tulnud, kuigi arusaadav, sest tee on pikk ja kurnav.”

Saare ja Hiiu piirkonna zootehnik Maire Tamm lisas, et JKK paneb esmapoeginute võitjale välja 150-eurosed auhinnad lisateenuste kasutamiseks.
Parimad loomaesitlejad, rääkige, kui palju tuli lehmi talutada, et koostöö sujuks? „Kolm nädalat iga päev. Treenisime kõikides tingimustes, millega oli vaja arvestada – vihmas, päikeses, tuules, muusikamelus, absoluutselt kõik tingimused olid olemas. Ainsana ei saanud me teada, kuidas transport neile mõjub,” lausus Maario Eeriksoo.

„Aga üldiselt läksid loomad väga hästi veokile ja hästi tulid ka maha. Mõne lehmaga tuli raskelt, üldiselt aga – natuke kannatust ja loomad õpivad ära. Lehm on tark. Meil oli suur au oma ilusamad loomad välja tuua,” lisas Annika Rattur. Mõlemad loodavad tuleval aastal oma treenitavatega Upal tagasi olla.
ETKÜ aretusspetsialist Tõnu Põlluäär: „Vissi korraldamine on üks südameasjadest, mida oleme Aivega teinud. Kuigi alati on selline tunne, et kas me jaksame ja kas on esitlejaid ja lehmi? Tööd selle organiseerimisega on palju. Tänu sellele tööle saan aga tihedamini sünnikoju.

Tahan lisada, et Hiiumaa esindaja hoiab alal nime „Saarte Viss”. Olav on väga entusiastlik, ta leiab alati lehmad, et Vissile tulla, kuigi toodangutingimused on neil ju veelgi kesisemad.”

ETKÜ piirkonna aretusspetsialist, Saarte Vissi korraldaja Aive Sonets: „Minul oli see 18. kord näitust organiseerida. Aastate jooksul on kujunenud kindel formaat, minul tuleb tegelda nii sisulise poolega – lehmade valimine, nõustamine lehmade ettevalmistamisel jne – kui ka vormilise küljega – teavitus, tehnilise poole ettevalmistus, transport jne. Meil on hea meeskond, koostööpartnerid ja muidugi loomapidajad, kes kõik annavad oma osa ürituse õnnestumisse.

Näitusel osalemine on kindlasti hea vaheldus loomapidajale oma igapäevaste toimetuste juures. Samas on see ju lisatöö. Näituseplatsil on näha, kes on loomaga kodus rohkem tööd teinud, milline on esitleja ja lehma omavaheline koostöö. Rõõm on siiski tõdeda, et aasta-aastalt on see läinud paremaks. Samas oli meil sel aastal uusi tulijaid, kes olid tublisti vaeva näinud ja nende tööd kroonis edu. Väga suur heameel on ka selle üle, et meil on lehmi, keda näidata ning kellega võiks minna suurele Vissile.”

Tanel-Taavi Bulitko: „Tänane, 25. Saarte Viss on suurepärane näide, kuidas Saaremaa loomakasvatus on arenenud – lehmad on suuremaks, ühtlasemaks ja uhkemaks läinud, ja ka loomapidajatel on endiselt sära silmis oma loomadega näitusele tulla. Ega me oma ühistuga seda selliselt korraldada suudaks, see on võimalik ainult tänu koostööle heade loomakasvatajatega. Ja siinne hea publik ja firmad, kes tulevad loomapidajaid tänama. Nemad ütlevad samuti, et Saarte Viss on väga hea atmosfääriga. Ja veel – tänased võitjad võiksid vabalt mandril konkureerida.”

Täna loetuimad
Salmekad soovivad jalakäijate silla likvideerimist
Kessus katsetatakse uudset digilahendust
Ühest rikkalikust saagist
Orissaare postkontor on tänasest taas avatud
Klassivennad pääsesid korraga lavakunstikooli
Tiitel Lääne-Eesti parim toiduaine tuli Saaremaale
Valla majandus- ja haldusosakonna juhatajaks valiti Olari Vainokivi
Cosmoskva on tagasi!
Velomatkal avastatakse tundmatuid külasid
Doktriini-Eesti ja vaba Eesti
JUHTKIRI - Kui grimmi lõhn on kauneim
Nädala loetavuse top 5
Auto põrutas Tallinna tänaval läbi aia  (16)
Liikluse sulgemine kesklinnas võidakse ümber vaadata (35)
Mälestades vend Haljandit (2)
Uudo Sepp teeb esimesi samme maaklerina (18)
JUHTKIRI - Uus liiklusreaalsus (13)
Kommentaarid
Liikluse sulgemine kesklinnas võidakse ümber vaadata (35)
Runö sõukruvi vigastas mere põhjas olnud palk (7)
Saaremaale võib kerkida viiemeetrine Ö-märk (13)
Riigigümnaasiumi ehitab Nordecon (4)
Pika tänava ohtlik auk tehakse korda  (9)
Iga kolmas elanik sooviks teenida lisasissetulekut (16)
Purjus mees sülitas politseinike suunas (10)
Vetteli ja Saaremaa Lihatööstuse tooted said Pääsukesemärgi (25)
Rannailma ootajad peavad varuma pikka kannatust (44)
Juunis oli praamireisijaid oluliselt vähem (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud