[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 31. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Maakond

MEIE MAA 100: Maaküsimused
Autor: Vilma Rauniste
Laupäev, 25. mai 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Maaküsimuses alustas Meie Maa Tööerakonna seisukohtade propageerimist juba oma 19. numbris. Järgmises numbris andis tollane maavanem T. Grünthal esimesed juhtnöörid: „Meie siht on luua ainult elujõulisi 30–40 tiinulisi võimalikult täitsa üheskrundis iseseisvaid talusid. Seepärast tuleb meil juba paratamata selle mõttega leppida, et mitte kõik saarlased ei või just Saaremaalt maad saada, vaid et mitmel tuleb mannermaale elama asuda, kus inimesi nii tihedalt ei ela kui meil ja kus maad hoopis rohkem tagavaraks.”

1920. aasta tõi emotsioone Maaliiduga ettetulevate lahkhelide tõttu, mistõttu tituleeris Meie Maa Maaliidu kohalikku häälekandjat Saaremaa „hotentoodi karjakasvatuse eriteadlaseks”, kes manitseb maatamehi, et „sugugi sünnis ei ole armulistelt mõisahärradelt ja vanematelt maad nõudma hakata”.

Meie Maa mõistis hukka K. Pätsi ja Maaliidu seisukohad ja hoiatati lugejaid: „Saage nüüd aru, kuidas meie tagurlased töötavad ja tuntakse tõsist muret, mis saab Maareformist, kui Maaliit nii jäigalt selle vastu on.”

Uue teemana tuli 1920. a lehte põllumeeste seltside ja ühistute loomine. Asja võttis tõsiselt agronoom Aleksander Kaar: „Põllumajanduslikult edenenud maades on põllumeeste seltsid õige kaua tähtsat osa etendanud. Erakordselt suur tähtsus on neil Eestis praegusel murrangu ajal. Iseäranis veel meil, Saares, kus nad aianduse-, mesinduse-, väikeloomapidamise ja teatud mõttes isegi naisseltside aset peavad täitma.”

Ei piirdutud ainult Kaare üleskutsetega, seltse taheti luua ka kalameestele, samuti peeti lehes plaane tarbijate ühistu kokkukutsumiseks.

1921. a tuli Meie Maas esimene tõsine diskussioon maareformi elluviimisest natuke teisest küljest, kui seda seni oli tehtud. Otsa tegi lahti Osaühisuslase nime all kirjutav autor maadejagamisest Tiirimetsas.

„Tuli kevadel maade planeerimine. Asutati ainult „elujõulisi” talusid. Nagu kuulsin, protesteeris kohaline rahvas liig suurte kohtade pärast, aga vist tagajärgedeta. Asu kas või Marsi peale elama, aga uued talud olgu „elujõulised”. Nii sündiski. 28 perekonda, kes ennem omale merest peaülespidamise said, võisid enesele olgugi suure orjuse eest lehma ja hobuse pidada, on nüüd selle ja võib-olla koguni elamise võimaluse kaotanud.”

Vastust tuli Osaühisuslasel oodata poolteist kuud, enne kui Meie Maa veergudel võttis sõna vastaspoolt, maadejagajaid, esindanud L. Krull. Osaühisuslane omakorda: „Rahva soov on ennem  väikese koha pidajaks saada, kui koguni ilma jääda. Kõik maa, mis annab üles harida, tuleb panna vilja alla. Kalameestele, käsitöölistele ja kooliõpetajatele väikesed 3–5 tiinused kohad, põllumeestele niipalju, kui keskmine perekond oma jõuga maad põhjalikult ära harida jõuab. Isikutele, kes kõigest vanast kinni peavad ja perekonnale, kes tegelikult põllutööst osa ei võta, mitte jalatäitki maad. Nii tehakse Daanimaal.“

Põllumeeste olukorra üle valutasid südant ka mitmed lehele kirjutajad. Väikepõllumehe nime all kirjutanud autor leidis, et Eesti põllupidaja ei saa minna välisturule seni, kuni kestab säärane olukord: „Möödaläinud sügisel oleks Eesti kartulitele soodne turg leitud, kuid väljamaa ärimehed loobusid kaubast, sest prooviks saadetud kartulid olid liiga mullased. Samasugune lugu juhtus meie lihaga Inglismaal. ...Sarnasel kombel meie kunagi oma saadustele turgusid ei leia.” Väljapääsu nägi Väikepõllumees põllunduskultuuri tõstmises ja ühisettevõtluses.

1920-ndatel ilmusid lehes ka hiljem raamatuna kokku köidetavad lisad: „Väikese põllutöö õpetus”, „Saare põllumees”, „Saaremaa põllutöökool”, „Meie ja mannermaa hobuse kasvatus ja arendamine”. Kümnendi teises pooles ja pea kogu 1930-ndatel haritie lugejaid igas põllumajandusse puutuvas küsimuses väga järjekindlalt. Pikemalt koondus Meie Maa tähelepanu 1930-ndatel vaid metsakasvatuse propageerimisele põllumeeste seas.

***
Oma diplomitöö kokkuvõttes märgib Tiit Reinart, et Saaremaa ajakirjanduse ajalugu võib pidada 215-aastaseks, kui 1725. aastal tehti esimene katse Saaremaal ajalehte välja anda (Arensburger Wochenoder Intelligenzblätter). Meie Maast sai aastate jooksul Saaremaa kõige suurem ja loetavam leht, olgugi et tema võistlejad olid tugevate erakondade häälekandjad. Meie Maa tiraaž kasvas pidevalt ja tõusis 1928. aastaks kõigi provintsilehtede esirinda.

„Meie Maa suutis läbi aegade jääda leheks, mis on ühendada püüdnud kõiki, kes oma töö ja vaevaga Saaremaal omale igapäevast leiba saavad, neid seda maakest armastama õhutanud, seda kadakast maad ja kadakast rahvast.”
Sellega lõpeb 1990. a Tartu ülikooli žurnalistika eriala lõpetaja Tiit Reinarti diplomitöö põhjal ajalehe Meie Maa käekäigu kajastamine.
Vilma Rauniste

Täna loetuimad
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (32)
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata (11)
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (12)
Autod ummistavad Ruhnu sadama kai  (1)
Vandaalid laamendasid võistluspaigas ja virutasid jooksu lipu (4)
Leisi Noored soovib Melsase majas avada noortekeskuse
Olerex paigaldab Kuressaare tankla katusele päikesepaneelid  (4)
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (7)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (51)
Kurb kuulda ja lugeda (27)
Saun läks ehitusveast põlema (10)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (20)
Kommentaarid
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (12)
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (7)
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata (11)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (20)
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (32)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (67)
Vallavanem Mikk Tuisk – põhimõtetega mees  (32)
Vandaalid laamendasid võistluspaigas ja virutasid jooksu lipu (4)
Kurb kuulda ja lugeda (27)
Kesklinnas lubatakse parkida kaks tundi (11)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud