[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 26. juuni 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930




Maakond

Töine nädalavahetus rahvarõivaste lainel
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 22. mai 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Laupäeval ja pühapäeval oli Anne kunstistuudio rahvarõivakursuslaste päralt. Seda viimaste nõuannete saamiseks, et n-ö suvisele koolivaheajale minnes mõned küsimuste taha jäänud pooleliolevad asjad valmis teha.

„Meie eelmine rahvarõivastekoolitus oli 2014–2016. Huvilisi oli palju ja kogu aeg küsiti, millal uue koolituse korraldame. Nii sai rahvarõivakoolitusele järg tehtud. Oleme väga tänulikud neile, kes meid rahaliselt aitasid – Saaremaa vallavalitsus, KOP, rahvakultuurikeskus ja kulka. Sügisel algab programmi teine osa. Kursuslasi on 21,” rääkis Saaremaa käsitööseltsi Kadakmari projektijuht Mareli Rannap.

Kursuslaste mõtteid

Kuressaarlane Maire, kelle sünnikoht on Pöidel, on Mareli sõnul koolitusel esmakordselt. „Käsitööhuvi on mul olnud väiksest saati. See oli juba emapiimaga ja on alati meeldinud. Vanaemaga koos oli heegeldamine ikka see esimene asi. Seejärel juba vardad. Vanaema õpetas mind käsitööd armastama ja tegema. Koolitusele sattusin aga kuulutust nähes. Tulingi koos sõbrannadega ja siin me nüüd oleme,” lausus Maire Lember.

„Järgmisel aastal käin juba enda valmistatud rahvarõivastega. Teen Pöide rahvarõivad. Hetkel on mul käsil sukakudumine. Teha tuleb veel kindad, vöö ja tikkimised. Alustasime sügisel ja midagi peab tänaseks juba ette näidata olema. Suurem osa komplektist sai talve jooksul tehtud.

Koolitused olid kord kuus nädalavahetustel. Oleme tikkinud, kudunud vööd ja kindad, teinud pluusi ja särgi ning liistiku lõiked. Päris palju erinevaid asju on tehtud, aga osa on veel pooleli.”

Mida õpetajatelt küsisite? „Soovisin nõu saada tänapäevase sukakanna kudumise ja liistiku lõigete võtmise ning selle parajaks modelleerimise kohta. Igaüks on oma rõivaosade tegemisega erineval kaugusel, seetõttu on igaüks siin oma küsimustega. Praegu koon sukka. Pöide, Jaani ja Karja rahvarõivastel on ühesugused sukad, mille allosas on kalaroomuster.”

Tiia Tasane pole raatsinud ühtegi Kadakmarja koolitust vahele jätta. „Õpin seekord Mustjala rahvarõivaid tegema. Hetkel teen Kärla kampsuni keerdsilmustega proovilappi. Eelmisel koolitusel tegin oma kodukoha Karja rahvarõivad. Kuna käin Pireti kooris laulmas, ja lauljatel on Mustjala rahvarõivad, on nüüd käsil Mustjala komplekt. Tegin eelmine kord kaks komplekti, teise tütrele, nüüd plaanin samuti kaks teha. Küsimusi tekib ikka, kõik rahvariided on ju erinevate tehnikatega.”

Alliki Oidekivi: „Mind tõi Kuressaarde ikka see rahvariidekoolitus, kuhu ma esimene kord nimekirja ei mahtunud. Jäin ukse taha ja palusin Marelil end ootenimekirja panna. Valmis pole mul praegu veel midagi, kõik on pooleli. Alustanud olen särgi, kinnaste ja vanemate rahvariiete juurde kuuluvate kapetate (sokid) tegemisega. Täna teeme vati lõiked, suvel tuleb hakata vatti kuduma. Nüüd me Velliga pusime lõigete kallal, need tuleb veel kokku õmmelda, et kontrollida, kas lõige sai ikka õige suurusega. Kuna ma homme tulla ei saa, on täna nii kiire, et aega rääkimiseks pole.”

Küsimusele, kas muhulased sünnivadki, sukavardad-tikkimisnõelad peos, ütles Alliki, et enamikus peredes on küll nii, kuid tema on oma oskused saanud koolipingis. „Vanaema kudus mul ainult sokke, ei midagi rohkem. Käsitööd ma müügiks ei tee, selleks pole põhitöö kõrvalt eriti aega. Käsitöö pakub palju rõõmu. See, et inimesed on üha enam hakanud kandma rahvarõivaid, on nii tore. Tänu üle Eesti toimuvatele rahvariidekoolitustele on hakatud tegema just oma piirkonna rahvariideid, see on veel eriti tore.”

*  *  *

Käsitööõpetajad tunnustavad meie kursuslasi

„Olen Kuressaares rahvarõivaste valmistamise kursusel juba teist korda. Teie inimesed on väga hakkajad ja omandavad üsna kiiresti selle, mida neile õpetan. Mõned aastad tagasi oli teil ka rahvarõivaste kaheaastane kursus. Saan teie kursuslaste kohta ainult head öelda. Inimesed on ise välja valinud komplektid, mida nad teha soovivad. Täna ja homme on küsimiste koht, mille osas vajatakse veel õpetust. Teen lõiked ja jagan juurde õpetussõnu, kuidas kokku õmmelda,” jutustas rahvarõivaste õmblemise õpetaja Vilve Jürisson.

Kuna antud koolitus algas mullu septembris, on inimestel mitmeid pooleliolevaid asju ja täna-homme otsitakse vastuseid seni vastuseta jäänud küsimustele. See tähendab, et õpetamine toimub igaühe jaoks personaalselt. Parajasti tehti Kaarma rahvarõivaste komplekti kuuluvat liistikut, mille alumine osa lõpeb seesiga. Nõuandeid saadi ka Pöide rahvarõiva abu tegemiseks ja Muhu pikk-kuue lõigete valmistamiseks ja proovimiseks ning muuks. Õpetaja Vilve selgitas, et pikk-kuub on nagu kaunistustega mantel, igal kihelkonnal erinevate kaunistustega.

Vilve Jürisson on õppinud rõivaste konstruktoriks-modelleerijaks. „Olen töötanud konstruktorina Baltikas. Kui lapsed väiksed olid, töötasin Tallinna kunstikombinaadis ARS, kus õppisingi rahvariideid õmblema. Kui Eesti Vabariik tuli, siis ARS-is rahvariideid enam ei tehtud, nii hakkasin neid ise rahvakultuuri seltsi juures tegema. Tahtjaid oli palju. Huvi rahvarõivaste vastu on üha suurenenud. Oleme üle Eesti teinud palju kursusi, alati on gruppides enam kui 20 inimest.”

Tallinnas korraldatakse ka üksikesemete (seelikud, jakid, pikk-kuued, meeste rahvarõivad jm) kursusi, kus Vilve on õpetajana osalenud viimased paar-kolm aastat.

Kudumite meistri Anuga algas kohtumine toredast äratundmisest. Selgus, et Anu Pink on saarlane, kelle sünnipaik on Orissaare ja tema ema on Maimu Sepp, elupõline Orissaare keskkooli muusikaõpetaja. Orissaare vilistlasena oli seda tore teada saada.

„Olen elukutselt käsitööõpetaja, töötanud õpetajana 25 aastat ja kirjutanud kooli käsitööõpikuid. Sellest tööst olen nüüdseks kümme aastat eemal olnud ja teistkordselt lõpetanud kõrgkooli. Olen Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia esimese lennu lõpetaja, käsitööga seotud seega kahtepidi,” tutvustas Anu oma tausta.

„Nüüd tegelen põhiliselt rahvusliku käsitööga, eelkõige kudumisega, kuigi mu põhitöökoht on Saara kirjastuses. See tähendab, et tegelen peamiselt käsitööraamatute kirjutamise, pildistamise, mustrite tegemise, toimetamise ja kirjastamisega. Selle kõrvalt teen Eesti rahvakunsti- ja -käsitööliidu koolitusi ja õpetan rahvuslikku käsitööd ka Viljandi kultuuriakadeemia tudengitele ning Olustvere tehnika- ja maamajanduskooli õpilastele. Väikseid, põhikooli lapsi ma enam ei õpeta.”

Anu märkis, et sellele Saaremaa koolitusele oli tal eriti tore tulla, kuna ta teeb ka endale parasjagu Valjala rahvarõivaid. „Olen siinsete kihelkondadega tugevamini seotud kui mõne teise piirkonnaga. Saaremaa rahvarõivaste juures on palju kudumeid – mütsid, kampsunid, kindad, sukad, nolkmütsid, mujal on ainult sukad ja kindad. Siin on kootud esemeid rohkem ja seetõttu ka vajadus enamate koolitustundide järele.”

Kuulsin, et täna on tegeldud põhiliselt kampsuni kudumisega. „Siin on eeskujuks üks Kärlalt kogutud kampsun, mis on tegelikult Soome muuseumis. See on hästi tüüpiline Saaremaa kampsun 19. sajandi lõpust ja sobitub peaaegu kõigi Lääne-Saaremaa rõivaste juurde. Seda ongi kantud erinevates kihelkondades. Kahjuks on ainult üks kampsun alles, kuid selle järgi annab uusi kududa.”

Kudumismeister pidas vajalikuks märkida, et sellise kampsuni kudumine pole üldse lihtne, kuna üsna tiheda kudumise juures on erinevaid nippe. „Aga loodan, et nad need valmis koovad. Täna on siin Kärla-tüüpi kampsuni kudujaid kaheksa või üheksa. Muhulastele Kärla kampsun loomulikult ei sobi, nemad tahavad endale ikka nipiga vati valmis kududa. Kes tahab komplekti täiuslikuks teha, sellel on kudumistööd päris kõvasti. Naised on väga tublid. See on juba teine suur grupp, kes Saaremaa rahvarõivaid teeb. See on hobi, mis võtab sõrme andmisel täiega. Saarlastele on kududa alati meeldinud.”

Muusikaõpetajast emale oli käsitööõpetajast tütar õpetanud kudumise selgeks ema pensionile jäädes. „Ema koob praegu väga-väga palju. Veel praegu õpib ta igasugu asju juurde. Mina hakkasin kuduma juba lapsena, mulle on see alati meeldinud. Viimased kümme aastat olen kudumisega olnud seotud hästi tihedalt, kui 2009. aastal alustasime paksu raamatu „Meite Muhu mustrid” koostamist. See tõi mind rahvusliku käsitöö juurde rohkem tagasi. Olen kümme aastat muuseumides uurinud ja õppinud ise vanu asju kuduma ning seda teistele õpetama. Kudumine on mõnus ja põnev maailm.”


Täna loetuimad
KIK toetas 20 Saaremaa keskkonnaprojekti
Sotsiaalosakonna juhatajaks valiti Mare Naaber
In memoriam JÜRI PINO (03.07.1970 - 23.06.2019)
Üheksast lõbustusasutusest üks vastas tuleohutusnõuetele (1)
200 ja peied (1)
Incapi juht valiti Eesti elektroonikatööstust juhtima
Andre Kiil võitis Kuressaares rallikrossi etapi
Häirekeskus tutvustab Aurigas hädaabinumbri 112 tööd
JUHTKIRI - Jaaniaja järelehüüe
Sutus põrkasid kokku ATV-d  (1)
Suvejooksu võitsid Liliana Torn ja Mart Andresson
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
Praamiga sõitis jaanide ajal rekordarv reisijaid
Sarma seeriajooksu võitis Janar Mai
Saaremaal on puugihaigusi mullusest vähem
Nädala loetavuse top 5
KIK toetas 20 Saaremaa keskkonnaprojekti
Sotsiaalosakonna juhatajaks valiti Mare Naaber
In memoriam JÜRI PINO (03.07.1970 - 23.06.2019)
Üheksast lõbustusasutusest üks vastas tuleohutusnõuetele (1)
200 ja peied (1)
Kommentaarid
Raekoja tänav peagi liikluseks lahti (9)
Üheksast lõbustusasutusest üks vastas tuleohutusnõuetele (1)
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
200 ja peied (1)
Sutus põrkasid kokku ATV-d  (1)
Varas istutas potililled oma aeda (27)
Komisjon: öösel võiks olla kange alkoholi müügi keeld (35)
Lihaveised häirivad Sutu lahe ääres suplejaid (33)
Vald: pakendeid peaksid vastu võtma ka poed (18)
Sõmera hooldekodukompleks läheb müüki (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud