[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 25. aprill 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
aprill 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930




Maakond

Väärikate ülikooli lõpupidu saab aina kenam
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 17. aprill 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Neljapäev, 11. aprill. Ilm on karge ja päike särab. SÜG-i aula täitub hallipäiste, ent hingelt nooruslike peomeeleolus inimestega. Nii nagu kunagi, pool sajandit või enam tagasi mindi oma esimesele abituuriumi või ülikooli lõpuaktusele.

Kõlas „Gaudeamus“ ja Kuressaare väärikate ülikooli 8. õppeaasta oli sellega alguspunkti saanud. Nagu varemgi, oli ürituse ladus kulgemine usaldatud Tõnis Kipperile.

Õhtujuht alustas traditsiooniliselt luuletusega, mille seekord oli luuleridadesse seadnud üks hallipäistest õppuritest, Valve Reede Salmelt. Siin mõned read selle vaimule toitu andva ilusa ürituse kohta.

...Maie kokku kutsub rahva, leiab külalise vahva, poolteist tundi tarka juttu, veedetud saab kasulikult – ruttu. Saalis seltskond väärikas, hallipäine, arvukas. See siin on ülikool, tudengiteks maa sool. Oi, kui palju tarkust saame, uusi mõtteid koju viime. Nii ma treenin oma aju, pimedusse siis ei vaju. Me ei ole haiged, vanad, oleme nii tähtsad, kenad. Ennast siin ma arendan, vaimset tervist parendan. Suured tänud lektoreile, väärikate harijaile ...

„See, et teadmised teevad targemaks, ei peaks kedagi üllatama, aga olen märganud, et teadmised teevad ka nooremaks. Te lähete iga aastaga järjest naksimaks, seda on nii kena näha. Täna, nii nagu ikka, kiidetakse teid, peetakse kõnesid, antakse teile tunnistused ja mõned esinejad on ka siia varutud. Aga selleks, et algus saaks õige, on mikrofoni ette palutud Maie.” Sellise vahva stardi andis Tõnis pikkadeks ja lühemateks tänusõnavõttudeks ja tantsulisteks ning laululisteks üllatusteks.

„Tere, kallid külalised ja väärikad! Ma ei ole lugenud, mitu korda olen siin teie ees seisnud, aga mitte kunagi ei saa ma seda külmalt teha. Südames on hea soe tunne ja suur lugupidamine, sest suur elutarkus vaatab mulle vastu. Minu poole vaatate kindlasti samamoodi, me vananeme ju koos,” ütles magnetina mõjuvat programmi vedav Maie Meius.

Maie väljendas rõõmu selle üle, et kavandatud loenguprogramm sai täies mahus läbi viidud ja et 301-st alustanud õppurist saavad tunnistuse 213, kellest 80 osalesid kõigil loenguil. „Iga loengut kuulas vähemalt 225 elukestvat õppijat. Suures osas on ka uus programm uueks alustamiseks juba koos. Kui aga kellelgi on lektorite ja teemade osas ettepanekuid, saab seda veel teha. Tänan teid kõiki! Ja elame veel, nii nagu Reet Linna armastab öelda.”

Hariv pooltund elukestva õppe juhilt

Järgmisena sai sõna Tartu ülikooli elukestva õppe osakonna juhataja Tiia Ristolainen, kelleta pole siin ühtegi lõpuaktust toimunud. Kuna ülikoolil on tänavu juubelite aasta, oli tema sõnavõtt kui kontsentreeritud lisaloeng ametlikule õppekavale, mis kulus meie „kõvaketta” värskendamiseks marjaks ära.

„Mul on väga suur rõõm teie ees olla ja rääkida kahest olulisest sündmusest seoses Tartu ülikooliga. Esiteks seda, et sel aastal täitub Tartu ülikoolil rahvusülikoolina sada aastat, ja teiseks – Tartu ülikooli väärikate ülikool sai tänavu kümneaastaseks.

1632. aastal avatud Tartu ülikoolil on väärikas ajalugu. Algusest peale juhtis seda võõrrahvaste valitsev klass – rootslased, sakslased, venelased. Kuid 1918. aasta lõpuks tekkis eestlastel mõte oma ülikoolist, sihiks seati emakeelne kõrgharidus. Tartu ülikoolist sai üheaegselt rahvuslik ja rahvusvaheline ülikool, mis kuulus eestlastele, ja eeskätt peeti silmas eestlaste kõrghariduse vajadust,” alustas Tiia Ristolainen boonuslektorina.

Ta meenutas, et rahvusülikoolis algasid loengud 6. oktoobril 1919, õppetöö oli tasuline. Ülikooli pidulik avamine toimus 1. detsembril 1919 ja esimeseks kuraatoriks sai Peeter Põld. Tema juhtimisel töötati 1925. a välja esimene seaduseelnõu, millega sätestati ülikooli teaduskonnad. Neid oli seitse: usu-, õigus-, arsti-, filosoofia-, matemaatika-, loodus- ning loomaarsti- ja põllumajandusteaduskond. Praegu on Tartu ülikoolis neli valdkonda: humanitaar-, sotsiaal-, meditsiini- ja looduse ning täppisteaduste valdkond.

„Meie rahvusülikoolis õpib lisaks üliõpilastele ka väga suur hulk täiendusõppijaid – eelmise aasta andmetel oli täiendusõppijaid kolm korda rohkem kui üliõpilasi. Sealjuures on väärikate ülikool kasvanud regionaalseks ülikooliks, tegutseb üheksas paigas üle Eesti. Kümne aasta jooksul on läbi viidud 71 programmi enam kui 14 000 õppijale. Eelmisel aastal osales väärikate ülikoolis ca 4500 õppijat, keskmine vanus 72 aastat. Kõige vanema õppija sünniaasta on 1923. Väärikate ülikoolis õppijad moodustavad Tartu ülikooli täiendusõppijate arvust ca 11% ja Saaremaa väärikate osakaal omakorda sellest ca 10%.”

Seejärel korraldas Tiia väikese viktoriini, küsides saalisolijatelt, milline perekonnanimi on väärikate õppijate seas kõige ülekaalukam. Uskumatu, aga pakutigi Tamme. Tabamus kümnesse. Saalis tõusis toolilt nooruslik Maila Tamm – Kõljala külamaja üks tragidest naistest. Järgnesid perekonnanimed Sepp ja Saar. Eesnimede tipus ruulis nimi Tiiu, sellenimelisi õppis eelmisel aastal 102, Sirjesid oli 83 ja Annesid 82. Meestest oli koolipingis kõige rohkem Antsusid, Jürisid ja Jaane, kõiki 15. Arv on väike, sest mehi on ka õppijate seas hõredalt.

„Väärikate ülikoolil on kujunemas ilus ajalugu oma toredate programmidega. Soovin teile palju õnne, tulge järgmisel õppeaastal tagasi. Selg sirgu ja lõbus lahke naeratus näole, nii nagu ütles Leelo isa oma tütrele filmis „Seltsimees laps”,” sõnas Tiia Ristolainen oma esinemist lõpetades.

Saaremaa vallavanemal kujunes 11. aprill väga tihedaks avatavate ürituste poolest, tal tuli osaleda neljal elukestva õppe üritusel. „Teie, paarisaja inimese ees seismine ja tervitamine on mul juba aastatepikkune traditsioon. Au on käia teile lõpuaktusel õnne soovimas. Neid, kes elukestvalt ei õpi, on tänapäeval väga vähe, me kõik saame ja õpime igapäevaselt uusi teadmisi. Parim variant on muidugi see, kui uus teadmine tuleb lektori loengu kaudu, mida Saaremaa väärikate ülikool ja ka teised on innukalt edendanud. See töö väärib tugevat aplausi ja ilusat lillekimpu Maiele,” lausus Madis Kallas. Ja juba ta ruttas ligi 300 osalejaga rahvusvahelise meditsiiniõppuse Modex 19 avamisele, kus harjutati suures õnnetuses viga saanute abistamist.

Enne tunnistuste kätteandmist esitasid SÜG-i 102. lennu neiud ja noormehed kabaree parimaid tantsulisi palasid. Pärast seda aga ütles õppijate nimel tänusõnad Aare Saar. „Austatud Maie, head väärikad! Ma ei hakka pikalt rääkima, aga üht tahan öelda – mulle isiklikult meeldis kõige rohkem Siim Kabritsa loeng, see poolteist tundi läks liiga kiirelt. Äkki on veel mingigi lootus teda uuesti siia kutsuda?”

Köitva muusikalise punkti pani aktusele ansambel Sõstrad Veikko Lehto juhendamisel, pärast seda siirduti heliseva muusika saatel sööklasse šampuseklaase kokku lööma.


*  *  *

Tütar oma õpihimulisest emast

Saaremaa väärikate ülikoolis jagavad vanima õpilase tiitlit Endla Raig ja Janno Holsting. Endla tütar doktor Thea Rahumeel oli see, kes kahe suure kevadlillekimbuga saali ette astus, et tänada ja tervitada oma ema ja Maiet ning saalitäit lõpetajaid. „Minu ema lõpetas ülikooli 1961. aastal ja mina läksin siis esimesse klassi. Mu ema on kindlasti teie seas üks vanematest. Tihti me jääme oma tänusõnadega hiljaks. Kui eile teada saime, et täna on järjekordne väärikate lõpuaktus, potsatas mu postkasti poja kiri, mille loen teile ette.

Elukestev õpe on iseloomulik inimesele, kes soovib ühiskonna muutustega kaasas käia. Täna saan olla uhke oma vanaema üle, kellele on antud vitaalsust, erksat vaimu ja tahet omandada uusi teadmisi. Ja seda mitte selleks, et vastata teiste ootustele, vaid eelkõige enda rahulolutunde tekitamiseks. Et seda kõike lubada, tuleb elada vähemalt 92 aastaseks, just nii palju on vanaemal vanust. Nii palju kogeda, nii palju läbi elada, näha ja teha on antud väga vähestele.

Millest me räägime? Vestlus mu pedagoogist vanaemaga käib korrektses eesti keeles. Räägime arvutitest, poliitikast, emakeelepäeva e-etteütlusest, kus minu vanaema tegi üle-eelmisel aastal esimese vea. Alles hiljuti tuli mul uuendada tema arvuti tarkvara, seda tuleb mul teha sama tihti, kui ta käib väärikate ülikoolis. Just selline on mu igikestev viiendas nooruses olev vanaema. Imestamapanev on tema terve mõistus, võime ikka veel õppida ja seda salvestada. Loodan, et ta annab jõudu teistelegi. Kallis vanaema, sügav kummardus ja suured kiidusõnad! Sinu tütrepoeg.”

Thea 18-aastane tütar kirjutas: „Minu vanaema ehk Mana on mulle suur eeskuju, tema ellusuhtumine ja hoolimine oma lähedastest on imetlusväärne. Kui talle külla lähen, ootab alati ees nakatav naer ja midagi magusapoolist. Mana on alati kursis viimaste uudistega, iga päev surfab ta internetis ja uurib Facebooki saladusi. Vaatab ka seebikaid. Aga talle meeldib ka poliitikast vestelda. Ta on tegelikult suur naljanina, viskab ise nalja ja naerab südamest hea nalja peale. Tahan 92 aastaselt olla selline, nagu on minu vanaema.”


Täna loetuimad
Prügiteema tekitas komisjonis elava arutelu (7)
Välja tuli Meie Maa toimetaja 84 aastat vana töötõend
Kuidas kaotada elu maal? (3)
Lepiku talu lambafarmi tegemistest
Laupäeval toimub avatud kalasadamate päev
Saaregurmee ja Lahhentagge noppisid tiitlid
Mikro- ja väikeettevõtjate toetusest
Maamessil osaleb 13 Saaremaa ettevõtet
Küberpätid tegid mullu ligi veerand miljoni eest kahju
Linnuses tuleb arheoloogia teabepäev
Jumal annab alandlikele armu (1)
Iisraeli riigi madaldumine
JUHTKIRI - Ajalooline üllatus
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Purjus juht sõitis autoga teeviida puruks (4)
In memoriam ÜLO KOLLO (23.09.1937 - 18.04.2019) (1)
Saaremaa Muuseumi personal sai täiendust (3)
Leisi teenuskeskust hakkab juhtima Tuuli Pärtel  (10)
Saarlased riigikogu komisjonides  (7)
Kommentaarid
Kuidas kaotada elu maal? (3)
Prügiteema tekitas komisjonis elava arutelu (7)
Volikogu eestseisus ei toetanud pikka rendivabastust (15)
Kogukond ei soovi Üüdibele taastuvenergia jaama (6)
Leisi teenuskeskust hakkab juhtima Tuuli Pärtel  (10)
Valitsusvastutust kandma hakkav kolmikliit seisaks kõigi Eesti inimeste eest (8)
Orissaare lasteaed unistab uutest õueatraktsioonidest (4)
Jumal annab alandlikele armu (1)
GoBus võitis maakonna bussiliinide hanke (14)
Salapärane annetaja kinkis elustamislaua soetamiseks 10 000 eurot (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud