Assafrey trükikoda andis välja eestikeelset kirjandust, sh Saaremaa esimese kalendri „Eesti rahva mõnnus kalender”. Selles trükiti ka Lydia Jannseni (Koidula) esimene luulekogu „Waino-Lilled”.

Pärast mitmeid omanikevahetusi (Karl Habicht, Heinrich Papp, OÜ Saarlane) pani Laimjala mõisnik Hartvig Sass 1883. aastal käima Saaremaa teise trükikoja, kus järgmisel aastal hakati välja andma Saaremaa esimest eestikeelset ajalehte Saarlane.

Kolmanda trükikoja asutas 1910. aastal endine vallakirjutaja Oskar Liiv. Pärast tema surma sai Liiva trükikojaks (Pikk tn 6) kutsutud trükikojast Saarte Trükikoja vahetu eelkäija, mis alustas 30. septembril 1919 sama aasta 2. aprillil ilmuma hakanud Meie Maa trükkimist. Esimesed numbrid trükiti Heinrich Papi trükikojas kohtu tn 6. Kõigis Kuressaare trükikodades töötasid trükimasinad inimjõul ja ladumine toimus käsitsi.

Muutus tuli 1939. aastal, kui tähistati Meie Maa 20. aastapäeva. Trükikoja kaasomanik J. Treufeldt teatas, et paar trükimasinat töötavad nüüd elektri jõul ja soetatud on ladumismasin.

Alanud sõda tõi trükitööstuses pausi, õnneks suurtest sõjapurustustest trükikoda pääses. 1944. aasta oktoobris, kui Sõrves käisid veel lahingud, hakati ajalehte taas välja andma. Trükikoda oli üks esimesi linna ettevõtteid, mis pärast vabastamist tööle asus. See nõudis suurt entusiasmi ja pingutusi, sest linn oli elektrita, kuna sakslased lasksid elektrijaama enne taganemist õhku. Trükitöölised tõid kodudest petrooleumilambid, laoti käsitsi ja trükimasinaid aeti ringi inimjõul.

Mõne aja pärast hakkas villatööstus väikese generaatori abil voolu andma, kuid pikaks ajaks jäädi käsitsi ladumisele, kuna sõda oli masina purustanud. Alles viiekümnendate aastate lõpus saadi uus realadur.

Töötingimused vanas puumajas olid väga viletsad. Kuuekümnendate algul hakati Oktoobri 1 asuvat maja, kus ka praegu trükikoda asub, rekonstrueerima trükikoja ja toimetuse tarbeks. 1965. aastal koliti tootmist katkestamata ühest majast teise. Kuid juba mõne aasta pärast oli lehe tiraaž kasvanud nii suureks, et kiirpressil seda trükkida enam ei jõutud.

Väljapääs oli üleminek rototehnikale. Rotomasin kiirendas tööd, paraku mõne aja pärast langes trükikvaliteet järsult. Selgus, et uus trükimasin oli ebaõnnestunud konstruktsiooniga. Trükikoja direktoril tuli sageli südaöösel meistrimehi voodist üles ajada, et purunenud detaili asemel uus teha.

Seitsmekümnendate aastate lõpul hakkasid mõtted liikuma ofsettehnika muretsemise suunas. Algas trükikoja kõige raskem periood, mis kestis mitu aastat. Ruumid rekonstrueeriti ükshaaval, see tõi kaasa masinate mitmekordseid lahti- ja kokkumonteerimisi ja ruumist ruumi vedamist. Uusi ruume saadi pööningukorruse väljaehitamisega. Ahiküttelt mindi üle tsentraalküttele, saadi vesivarustus ja maja ühendati linna kanalisatsiooniga. Endisest puukuurist ehitati paberiladu ning selle peale ehitati ruumid toimetusele.

1985. a naistepäeval nägi ilmavalgust esimene ofsettrükis ajaleht masinal Dominant – trükikoja elus algas uus etapp. Siis oli põhiajaleheks Kommunismiehitaja, 1988. aastast Saarte Hääl ja suuretiraažiline ettevõtteajaleht Saare Kalur. Kõrvale tekkisid majandite ja teiste ettevõtete väiksemad infolehed. Järsult suurenes toodangu nomenklatuur. Lühikese ajaga juurutati mitmevärvitrükis etikettide tootmine. Brošüürid olid saanud tavatoodanguks.

Dominant oli kasutusel 20 aastat. Selle masina puuduseks ajalehtede väljaandmisel oli see, et paber tuli enne trükkimist lõigata poognasse ja pärast eraldi masinal voltida.

Uueks pöördepunktiks sai 1995. aasta, kui pärast pikaleveninud asjaajamist saadi Eesti Erastamisagentuurilt luba osta trükikojalt Oktoober rullofsettrükimasin RO-62, mis võimaldas trükkida paralleelselt kahest rullist ja väljastada 8-leheküljelise volditud ajalehe. Samal ajal trükiti juba kahte maakonna ajalehte – Oma Saart ja Meie Maad, lisaks omavalitsuste ja ettevõtete infolehti. Sellel masinal trükitakse kord nädalas maakonnalehti Meie Maa ja Hiiu Leht seniajani. Kui kunagi trükiti igas maakonnas lehti kohalikus trükikojas, siis praegu ainult Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Kuressaares mustvalget lehte.

Trükinduse ajaloos on kõige olulisemad ikkagi inimesed, nimetame neist mõnda: Riho Tamses, Aleksander Maripuu, Maria Mart, Linda Sepp, Marta Rohulaid, Luule Laanemägi, Urve Metsmaa, Vladimir Üksti,  Helje Kivi, Mai Tänav, Ilme Riisik, Elju Lodi. Kaua aega oli Saarte Trükikoja direktor Hilje Kiil – ENSV teeneline polügrafist aastast 1958.