[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 27. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Maakond

Meie 100: Milline oleks elu ilma uudisteta?
Autor: Vilma Rauniste
Laupäev, 06. aprill 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Lehelugejad ootavad ajalehest ilmselgelt kõige enam uudiseid. Uudised ja mis tahes uue teadasaamine on rikastav ja inspireeriv. Seetõttu jäi just uudisteosakonnale ajalehe juubelinädalal rubriigikülg „Meie Maa 100“.

Eelmise aasta juunis pärast peatoimetaja Veiko Visnapuu ja uudistejuhi Ines Vapperi lahkumist sai nii tegevtoimetajaks kui uudistejuhiks Ahto Jakson, kes on praegu ühtlasi ka kõige pikema staažiga kirjutav ajakirjanik Meie Maas. Ta on meie lehes töötanud 2005. aastast. Ahto kajastada on olnud ka kõige raskemad lood – kohtukeissid.

“Kui ma Meie Maasse tööle tulin, olin niiöelda pesamuna ehk kõige noorem ajakirjanik ajalehes. Meie Maale hakkasin enne seda tegema kaastööd, mille peale eelmises töökohas, politseis, hästi ei vaadatud. Mäletan, et sain veel toonastelt kõrgetelt ülemustelt pragada. Kuna siis kehtinud seadus lubas politseiametnikul loomingulisel tööl kaasa lüüa, mida ju kirjutav töö ongi, siis ei saanud nad midagi teha.

Enne seda, kui 2003. aastal Tallinnast Saaremaale elama tulin, töötasin uudisteagentuuris ETA, mille operaatorfirma lõpetas samal aastal pankrotiga. Mõned aastad varem otsustas riik, et neil ei ole oma uudistekanalit enam vaja ja lasi ETA majandusraskuste tõttu erastada. Kuna elasin juba Kuressaares, pidin muu töö leidma. Nii läksin tagasi tööle politseisse ja hakkasin Meie Maale kaastööd tegema,” meenutas Ahto, kes töö kõrvalt omandas lisaks politseilise kõrghariduse, lõpetades sisekaitseakadeemia.

“Algul võttis küll veidi muigama ja tundus harjumatu, et pea igast asjast saab uudise kirjutada, aga eks see ongi väikese koha omapära. Samas liigub väikeses kohas info palju kiiremini,” leidis Ahto.

Usinad sipelgad pajatavad oma mõtteid seoses lehe juubeliga

Sigrid Osa: Liitusin toimetusega viie aasta eest, enne tegin aasta tihedat kaastööd. Majja tulles oli mul täiesti teine arvamus sellest, kuhu ma sattusin. Arvasin, et ajalehes käib kõik väga täpselt kella peale ja et tööl on väga tõsised ja kõigis valdkondades „kodus“ inimesed.

Tegelikult liitusin kollektiiviga ajal, mil leidsin eest terve rea boheemlaslikke kunstihingi. Paljusid neist enam tööl ei ole, aga nendega veedetud aeg oli väga lõbus. Esimesest ehmatusest sain kiiresti üle.

Mind pidid lehetööga tuttavaks tegema Veljo Kuivjõgi ja Heli Salong. Kõige enam õppisin sellest, kui leidlikult ajakirjanikud lähenevad olukordadele, kus teemadega on kriis. Mäletan nii ehedalt, kui Veljol tuli majanduskülg täita, aga teemat ei olnud. Ta oli kuulnud, et kalamehed kiruvad üht võõrliiki – ümarmudilat, kes meie vetesse on tulnud. Kuna neist enam lahti ei saa, siis uuris Veljo, et ehk oleks võimalik see „rämpskala“ siiski turule viia.

Nii käis ta hommikul paadi vastas, lasi suitsutada kastitäie ümarmudilat, pani Rae keskusesse üles leti ja hakkas inimestele degusteerimiseks kala pakkuma. Sealjuures küsis ta, mida inimesed sellest kalast arvavad, kas oleksid valmis ostma. Tegime pilti, video ka ja külg sai täidetud!

Angela Randmets: Tulin Meie Maa uudistetoimetusse möödunud aasta augustis suvereporteriks. Töövestlusel jäi jutt, et tegemist on väikese, kuuajase „sutsakaga“. Läks siiski pisut teisiti. Minu esimene, proovitööna kirjutatud lugu rääkis Kuressaare linnuse pukktuulikust, mis avaldati 7. augusti lehes numbriga 172 (6556). Napilt teisel töönädalal saadeti mind juba Suurbritannia suursaadikut Theresa Bubbeari intervjueerima. Nüüdseks kaheksa kuu pikkuse reporterikarjääri jooksul ongi see tõenäoliselt kõige meeldejäävam kohtumine, mis kirsina tordil päädis kutsega suursaadiku vastuvõtule.

Kui peaksin oma lehelugudest ühe välja valima, mida julgeksin kogu oma tagasihoidlikkuse juures päris heaks pidada, oleks see 23. veebruaril ilmunud lugu „PERH muretseb haigla ITK vähiravikoostöö pärast“. Väga tore oli kirjutada ka mulluse jõululisa Saarte Jõulud persoonilugusid Kersti Truverkist ja Raimond Ellikust.

Inimesena, kes on varem pidanud nii koka, tegevjuhi kui ka digiturunduse konsultandi ametit, kirjutanud üritustele stsenaariume ja Tallinna vanalinnas kostümeeritud giidina ringi karelnud, julgen arvata, et reporteritöö on rutiinivaba, väga inspireeriv ja nii paeluv, et seda võiks tõepoolest teha pensionini või kuni surm meid lahutab.

Ardo Vahter: Ajalehega Meie Maa olen isiklikult seotud olnud juba ligemale pool sajandit. Ma nimelt õppisin selle ajalehe abil lugema. Mäletan, leht kandis tollal praegusest uhkemat ja ambitsioonikamat nime – Kommunismiehitaja.
Kommunism jäi ehitamata, aga seda tunnet, kui ühel päikeselisel suvepäeval rajoonilehe küljele trükitud tähed väikese poisi jaoks korraga elama ja temaga rääkima hakkasid, mäletan siiani. Mäletan isegi kohta, kus see äratundmine mind tabas. Ehkki paik ise oli proosaline – koht, kuhu kõigil vahel asja on ja kuhu minu lapsepõlves enamik tellitud ajalehtedest varem või hiljem sihtotstarbeliseks kasutamiseks jõudis. Kohalik ajaleht kohe kindlasti, kuna paber, millele see oli trükitud, sobis selle otstarbe jaoks ilmselt kõige paremini. Hiljem olen aru saama hakanud, et sobis selleks ka lehe tollane sisu, aga selles ei olnud lehe tegijad süüdi, vaid aeg.

Ajakirjandusega on nii, et tänased uudised, mis eile vaevaga hangitud ja lugudeks raiutud, on homme makulatuur ja selles osas pole ka praegu midagi muutunud. Juubeli puhul soovin kõikidele headele kolleegidele ja ka iseendale jaksu selle mõneti ehk tänamatu töö, mis teinekord võtab  rohkem, kui tagasi annab, tegemisel. Midagi temas on...

Ivika Laanet-Nuut: Mina sattusin lehetööle Meie Maasse pooljuhuslikult. Kui Nädalalõpu toimetaja Anneli Tarkmeel oli minemas lapsehoolduspuhkusele, siis, ehkki olin lubanud endale lehetööst pikema pausi teha, tundus tegemist olevat siiski hea võimalusega ja nii ma siia sattusin. Oma mõtteis korraks, kuid nüüd olen siin olnud juba pea kolm aastat.

Ajakirjanikutöö on töö, mida saab teha suurima rõõmuga. Iga päev on isemoodi ja selles töös puudub rutiin. On erinevad inimesed, erinevad lood. Mis on aga Meie Maa seltskonnas eriti vahva, on see, et meie vanuseline koosseis on nii mitmekesine. Imetlen ja vaatan aukartusega meie vanimat kolleegi – väärikas vanuses Antsu ja noorimat, Sigridit, kes lisaks lehetööle jõuab toimetada ka oma fotostuudios. Nii mitmekülgne kui on meie toimetus, samasugune on ehk ka meie ajaleht. Ning loodetavasti leiavad siit lugemist nii noored kui vanad.
Jääge meiega!

Täna loetuimad
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (8)
Ave Kirppis otsib uut omanikku (3)
Uus vallavanem valitakse kultuurikeskuses (4)
Valesti paigutatud koorem viis auto teelt välja (1)
Uue moega tänavapidu ootab kõiki lõbusõitu tegema  (7)
JUHTKIRI - Muutmine muutmise pärast
Rahvastikuregister – vajalik igas olukorras  (2)
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
Arhitekti projekt kui ehitaja piibel
3000 m jooksu võitsid Mairo Mändla ja Eliise Hoogand
Mustjala päevakeskuse arhitektuurikonkursi võitis ideekavand “Öu”
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (3)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (44)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Politsei tabas metallivarga ja purjus mopeedijuhi (3)
Fraktsioon Saarlane soovib Tiiu Arolt tagasiastumist volikogu juhi kohalt (22)
Kommentaarid
Fraktsioon Saarlane soovib Tiiu Arolt tagasiastumist volikogu juhi kohalt (22)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (8)
Ave Kirppis otsib uut omanikku (3)
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
Uue moega tänavapidu ootab kõiki lõbusõitu tegema  (7)
Valesti paigutatud koorem viis auto teelt välja (1)
Uus vallavanem valitakse kultuurikeskuses (4)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (44)
Kool ja lapsevanemad tahavad Vanalinna kooli remonti esimesel võimalusel (18)
Taruvaras kimbutab taas Saaremaa mesinikke (6)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud