[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 07. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Maakond

Südamlikust naisest, kes armastab käsitööd, tantsu ja matemaatikat (1)
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 03. aprill 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Elupõline kooliõpetaja Ellen Kahm tähistas 30. märtsil oma 75. sünnipäeva. Oma lähedaste ja naabrite kõrval oli tähistajate seas ka seltskonnatantsurühm Marleen, kus Ellen on tantsinud juba enam kui 20 aastat.

Teda põgusalt tundes ja juubeliga seoses usutledes saab öelda, et Ellen on ehtne saare naine – tagasihoidlik, aga ülimalt töökas, armastab väga käsitööd, tantsimist ja matemaatikat.

Ellen on nii tagasihoidlik, et algul ei soostunud ta oma elust üldse leheartikli tarbeks rääkima, põhjusel, et on tavaline inimene ja pole midagi erilist korda saatnud. Tavalised oleme ju kõik, aga igal on oma elumuster või saatus.

Järgnevate nappide meenutuste põhjal saab aga aduda, et Elleni töörohke elu on andnud talle kireva kogemustepagasi, mis on võimaldanud tal paljusid õpetada ja aidata. „Mu hobiks ei ole ainult tants, vaid ka käsitöö, mida olen teinud palju ja millega alustasin varakult. Juba enne kooli hakkasin kuduma. Õppisin seda oma vanavanaema ja ema kõrvalt. Vanaema ma ei olegi näinud, ta suri 40-selt. Vanavanaema ja ema mind kasvatasid. Isa viidi enne minu sündi, 1943. aastal Rootsi. See oli aeg, kui Rootsi riik viis oma rahva Ruhnust ära,” meenutas Ellen.

„Kõigepealt ketrasin vanavanaema õpetamise järgi endale kudumiseks lõnga ja siis kudusin põlvikud. Siis ei olnud ju „ajaviitjaid”, telekat ei olnud, meil ei olnud siis isegi raadiot. Vanavanaema ketras ka külainimestele lõnga ja teenis sellega, ema kudus ka müügiks. Nad istusid köögis ja tegid oma tööd, aga lapsel ei olnud muud teha, kui kerida lõnga ümber varraste. Vanavanaema ütles siis mu emale: vaata, laps tahab kangesti midagi teha, võta ometi kätte ja õpeta teda. Kuna tahtmine oli mul suur, jäi kõik kergesti meelde. Olen olnud suuresti iseõppija ja tänu sellele saanud põhikooli tüdrukutele õpetada ka käsitööd.”

Õppimiste ja õpetamiste pusle

Põhikoolihariduse sai Ellen Vaivere 7-klassilises koolis. Kui tavaliselt oli sellal põhikooli astmes käsitöötund ja -õpetus tüdrukutele ja poistele erinev, siis 5. klassis oli Ants Rand andnud kogu klassile poiste tööõpetust. „Nii ma kinkisin emale sel naistepäeval enda tehtud põrandaharja. Kuid 7. klassis saime juba ise valida, mida teha ja mida oskasime. Õppisin kodus ema ettenäitamisel ära ka tikkimise. Olen kudunud, tikkinud ja hiljem ka heegeldanud. Oma lapsed panin kudumisega riidesse, kudusin neile ka kleidid. Õmblesin muidugi ka, sest tol ajal ei olnud ju midagi poest saada.”

Ellen meenutas, et kui tema esimene laps sündis, polnud saada isegi sukkpükse. Ema ostnud siis kaks paari sukki ja õmmelnud need sukkpüksteks. „Kõike on kootud. Viimati kudusin endale mantli, millega olen käinud ka nüüd tantsuproovides. Mantli kudumine võttis aega terve talve, sest koon ainult õhtuti telekast saateid vaadates. „Ringvaade” on mu põhiline kudumisaeg.”

Küsimus, millal tekkis soov saada õpetajaks ja millistes tarkusetemplites ta on töötanud, andis vastuse ka Elleni suurele matemaatika-armastusele. Ja ka sellele, et praegugi aitab ta matemaatika omandamisel neid, kellel mingil põhjusel on haridustee katkenud.

„Soov õpetajaks saada tekkis mul juba Vaivere koolis, väikeses maakoolis tehakse ju kõike. Tahtsin saada arstiks või õpetajaks, aga ema laitis arstiameti maha, sest kes nii kaua koolitada jaksab. Kolhoosniku palk oli ju kehv.”

Enne õpetajaks pürgimise tee ettevõtmist tuli neiul omandada keskharidus, mida aga tüdruk koduse kehva majandusliku olukorra tõttu päevases õppes teha ei saanud. Ainult ühe aasta, siis tuli tal ema haigestumise tõttu tööle minna. „Olen isegi viis aastat karjalaudas töötanud, käsitsi kolhoosi lehmi lüpsnud ja selle kõrvalt kaugõppes keskkooli lõpetanud. Seda sellise peene nimega koolis nagu Viktor Kingissepa nim Tallinna kaugõppekeskkooli Kingissepa konsultatsioonipunkt. Seejärel läksin küll üheks aastaks Tartusse pedagoogika erialale, kuid tulin ära ja jätkasin kaugõppe korras Tallinna pedagoogilises instituudis matemaatika erialal.

Matemaatika on mulle alati meeldinud, see on nii konkreetne aine. Minule jutustavad ained ei meeldinud. Kirjandi kirjutamine kohe üldse ei sobinud, ma lihtsalt ei oska pikka juttu keerutada. Ained õppisin muidugi selgeks ja hinded olid korras.”

Diplomita matemaatikaõpetaja

„Tegelikult mul diplomit ei olegi, see jäi mul saamata. Kolmandal kursusel tuli anda erialatunde. Vaivere oli siis juba eriinternaatkool, kus ma tollal töötasin, matemaatikat seal anda polnud võimalik. Lasin end Kingissepa 8-klassilisse kooli (nüüdne Vanalinna kool) üle viia. Parandasin öösiti kolmeni töid, tekkisid meeletud peavalud ja ma lihtsalt ei suutnud isegi koolivaheajal minna viimast kursust lõpetama. Viimane, neljas kursus jäi tegemata. Olen diplomita matemaatik.”

Ellen lisas, et kõik õpetajad on üle elanud suurtest klassidest tingitud raskusi, mis mõjuvad tervisele. „Linna koolide klassid olid siis väga suured, kuni 40 õpilast klassis, see oli õudne. Läksin Vaivere eriinternaatkooli tagasi ja olin siis seal üheksa aastat kasvataja.

Kui kool tegevuse lõpetas, olin täiskohaga matemaatikaõpetaja Kuressaare 8-klassilises koolis, nüüdne täiskasvanute gümnaasium. Täiskasvanute gümnaasiumis käin siiani, aitamas neid, kellel on matemaatikaga raskusi. Paljudel on ju hariduse omandamisel pikk vahe sisse tulnud. Töö nendega on individuaalne, käin kahel päeval nädalas.”

Tantsimine lõõgastab, lapsed ja lapselapsed rõõmustavad

Tantsima hakkas Ellen juba Vaivere põhikoolis. „Maal on lapsi vähe, pidime tantsima nii karakter- kui rahvatantsu, mängima näidendeis, laulma kooris. Seejärel tantsisin kolhoosi rahvatantsurühmas, Helgi Alliku EPT ja leivakombinaadi rühmas. Vahepeal jäi laste sünni tõttu auke sisse.

Tantsida on mul eluaeg meeldinud, see on mul vist emapiimaga kaasa antud. Ema ütles vanas easki, et ta tahab tantsida surmatunnini, sest siis ei kao eluisu. Kui ema sai 90, tantsisin temaga polkat. Ema tantsis siis ka mu lastega.”

Lapsi on Ellenil olnud neli, esimene neist, kirglik rivitantsija Katrin, on kahjuks juba igavikuriigis. Kolm on jäänud. Tütar Kairi elab Saaremaal ja töötab Telias. Esmalt õppinud ta rätsepa eriala ja sel alal mõnda aega ka töötanud, omandades töö kõrvalt kõrghariduse. Pojad elavad mandril, Madis Sakus ja Ahto Kiilis. Mõlemad on olnud edukad võrkpallurid, Ahto jõudis Silvesteriga kõrgliigasse. Võrkpall on nende elu osa praegugi, ja mõlemad töötavad ehitusvaldkonnas. Kõik lapsed on lõpetanud kõrgkooli.

„Poisid ma koolitasin ja nad on selle eest väga tänulikud. Korra oli küll väga raske aeg, kui töö kõrvalt käisin koristamas.”

Lapselapsi on Ellenil kuus – Kent, Kea, Mirjam, Merit, Robert ja Villem – tütardelt kaks ja mõlemalt pojalt kaks.

Tööka inimese loo töö teemal ka lõpetame. Kõike, mida Ellen on elu jooksul teinud, teeb ta ka praegu. Tema kodus on elupäevad loomi peetud, mistõttu on kõik suved läinud heinatöö tähe all. „Tööd oleme pidanud tegema kõik, ise ja lapsed. Praegugi on mul kits ja kanad, nii et piim ja munad on omast käest. Leevenduseks ongi tants, millega unustad mured ega tunne ka valutavaid kohti,” oli Ellenilt lühike tagasivaade oma eluraamatusse, kuhu kindlasti lisandub veel palju peatükke.

Toredal juubelipeol oli liigutav näha nooruslikku Ellenit tantsimas oma poja ja kõige noorema lapselapsega, nii nagu aastaid tagasi tegi seda Elleni ema oma 90. sünnipäeval oma lapse ja lapselastega. Ja armas oli kuulata pojatütreid laulmas vanaemale tervituslaulu.

Sünnipäevaliste poolt sulle, kallis Ellen, tervisesoov, et lööksid üle ema polkatantsu rekordi.


Täna loetuimad
Perekondlik
Thule Kojal on oma kuusk (11)
Vald vaidlustas monumendi rahata jätmise (14)
Läätsa külas hukkus korteripõlengus mees
Mida edukam mees, seda rohkem lapsi (4)
Liivale poodi sõitis üle kolmesaja inimese
Pensionärid tähistasid külamaja soojakssaamist peoga
Maakonnast saavad Europeade’ile kõik soovijad
Muhus võisteldakse esmakordselt Eestis legoautode kiirenduses
JUHTKIRI - Kui läheb liiga hästi
Kuidas vaigistada valu ja alandada palavikku
Följeton „Aaviku tund Hariduse tänaval”
Jõulutäht on aastavahetuse lemmiklill
Indrek Hargla ei oska kirjutada igavat tavalist teatrit
Johannes Aavik õpilase ja õpetajana Kuressaares ja mandril
Nädala loetavuse top 5
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (68)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (36)
Purjus naine sõitis autoga kraavi (6)
Monika Sarapuu lahkub vallavalitsusest (14)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Kommentaarid
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (67)
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (68)
Kaarma esindajad soovivad kogukonnakogu laiali saata (18)
Vald vaidlustas monumendi rahata jätmise (14)
Thule Kojal on oma kuusk (11)
Mida edukam mees, seda rohkem lapsi (4)
Autod põrkasid kokku (6)
Kuressaare turu ja hoonete saatus on endiselt õhus (5)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (36)
Pakend, plast, sisu (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud