[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 18. juuli 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




Maakond

Maade enampakkumise kord heidutab kohalikke tootjaid (3)
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 20. märts 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Poollooduslike (PLK) alade hooldajate võrgustik tekkis viis-kuus aastat tagasi, kui riik oma suurejoonelise plaani elluviimisel – hooldada aastaks 2020 kokku 45 000 ha PLK alasid – võssakasvanud puisniitude, mereäärsete alade ja alvarite taastamisel ühes pindade suurendamisega soovis karmistada hooldusnõudeid ning mitte tõsta hooldustoetusi.

2013. aastal oli PLK hooldajate värskes listis kirjas, et lihaveiste ja lammastega rannaalade poollooduslike koosluste hooldajad on alati rahumeelselt looduskeskkonda korras hoidnud, nüüd aga on meestel mõõt täis. PLK hooldajad on loonud oma veebikeskkonna plkhooldajad@google­groups.com, kus arutletakse, tehakse ettepanekuid ja kogutakse allkirju.

“Eesti on Euroopa Liidu prioriteete järgides seadnud eesmärgiks säilitada ja taastada aastasadu pidevas kasutuses olnud pärandkooslusi, nagu puis- ja rannaniidud, puiskarjamaad ja loopealsed. Kogu praktilise töö nende säilimiseks teevad ära PLK hooldajad oma niidumasinate ja loomadega, aga meie seisukohtadega pole uue MAK-i kava koostamisel piisavalt arvestatud,” arutles tol korral teema üle listi looja Mario Talvist, kes pidas siis 150 šoti mägiveist ja 100 lammast Ida-Saaremaal nelja valla territooriumil. Nüüdseks on tal maid hooldavaid „muruniidukeid“ mõnevõrra enam.

„See on üle-eestiline list, mille liikmed on suured tegijad – Kirbla OÜ, Koivakonnu OÜ, Mihkel Leivat Hiiumaalt, Kulno Rehkalt Läänemaalt, Urmas Vahur Pärnumaalt ja siinsed suured maade hooldajad, nagu Ranna Villa OÜ, Vjatšeslav Leedoga seotud veisekasvatusettevõtted ja paljud teised. Kokku on hetkeseisuga üle 600 liikme ning võib öelda, et esindatud on üle 85% Eesti hooldatavatest PLK aladest. Mina olen rohkem moderaatori rollis, et inimesed oma arvamusi üldse avaldaksid.”

Mario, mis on praegu PLK hooldajatele kõige suurem probleem? „Mis on listis kirjas, need ongi hooldajate erinevad murekohad. Hetkel on päevakorras teema, et RMK annab rendile erinevaid PLK alasid üle Eesti, kuid meie hinnangul ei ole rendipõhimõtted kõige õigematel alustel.

Nimelt on praegu otsustuskriteeriumiks vaid hind. Eelmisel aastal olid sellega segadused ja sel aastal on ka sama asi ees ootamas. Kui varem hindamiskriteeriumid soosisid kogemustega ja pikka aega tegutsenuid, siis eelmisel aastal see kord kaotati. See aga on viinud ülepakkumiste ja kõrgete rendihindadeni.

On ette tulnud ka näiteid, kus suured alad liiguvad turu mõistes uute, kogemusteta tegijate kätte. Jällegi on põhjuseks enampakkumisel pakutud hind, mitte aga kogemus, hoolduse kvaliteet, jätkusuutlikkus, looduskaitselised aspektid, terviklikkus vms. Varasem toimimine oli palju mõistlikum, kus hinnati erinevaid aspekte ja hind oli vaid üks otsustuskomponente.”

Tegelikult on sama asi ka põllumaade enampakkumisega. „Kui tahad enampakkumisel osaleda, pead pakkuma vähemalt minimaalse hinna. Ja edasi on valida, kas minna kõrgeima hinnapakkumisega kaasa. Selliselt läheb maa hind põllumeestele järjest kallimaks. Nad suudavad ehk mõned aastad hingitseda ja panevad siis pillid kotti, sest pole jätkusuutlikud. Samas suudavad metsafirmad või suured fondid maainvesteeringuid teha miljonites eurodes, kuid kohalik reaalne toidutootja ja maaelu hoidja (põllumees) ei suuda sellega konkureerida.”

Tundub tõesti arusaamatu, et meie valitud riigimehed kodumaised tootjad maa rendi ja ostu enampakkumisega rahakatele investeerijatele ohvriks toovad. „See ei ole muud kui ametnike/riigi huvi puudus. Tulles tagasi PLK-de juurde, siis eelmisel aastal oli RMK aladel juhus, kus RMK lubas ühtse tervikuna kasutusse anda minu juba taastatud puisniidu kõrvalkinnistud. Asi lõppes niimoodi, et sain kaks tükki enda kätte, kuid alghind tõusis kahekordseks. Kolmas tükk anti kellelegi teisele. Siin oli selgelt näha, et tehti fiktiivne rendileping kõrvalmaa kasutamiseks (taastamata mets), et saada rendi eesõigus.

Loogiline on see, et isik, kes kasutab eesõigust, läheb enampakkumisele kõige madalama hinnaga. Antud juhul tehti mitmekordne hinna ülepakkumine ning pärast tulemuste teadasaamist ilmus rendileping ja maa läks kõrgema pakkumise teinud ettevõttele. Samas on juriidiliselt kõik korrektne ja elu läheb edasi.”

Mario lisas, et RMK-le tuli enne 2016. aastat renti maksta ka alade eest, mida RMK polnud korda teinud/taastanud. Näitena võib tuua Jaan Kiideri olukorra, kus ta maksis kuus-seitse aastat renti ka nende maade eest, millelt ei jõudnudki veel tulu saada, kui tuli tundmatu rentija ja pakkus maa alghinna enampakkumisel kordades üle. Kiideril oli valida, kas ta maksab mitmekordset hinda või loovutab kordatehtud alad teisele.

„Sellised vastuolulised asjad juhtuvad, kui seatakse eesmärgiks saada võimalikult suur tulu riigikassasse, aga mitte see, et kohalik tootja pikaajaliselt ellu jääks.”

Talupidajate ühistu juht, millised on praegused valupunktid?

„Jah, osal inimestel ei ole seda mõtlemist, et vaadata, kas on juba varem alad korrastatud ja hooldaja seitse või kümme aastat seal peal vaeva näinud, sihid sisse ajanud, tarad paigaldanud. 

Eelmise aasta pakkumisest on üks ebameeldiv kogemus, kus mul kui endisel hooldajal oli maa kasutamise eelis. Pidin muidugi ka pakkumise tegema, aga see läks nii kaugele, et pean võrreldes oma pakkumisega perioodi peale 20 000 eurot rohkem maksma. Ometi oli teine pakkuja teadlik endisest rentnikust. Mina ei lähe teise Eesti otsa maid hooldama, aga mõni mõtleb suurelt ja ainult enda peale,” kirjutas Riido Ökotalu peremees Jaan Kiider listis.

„Ala (alvar) oli juba seitse aastat minu käes olnud ja alles eelmisel aastal sai RMK selle taastatud, aga renti maksin kogu aeg. Ja sellest ka ei läinud kogu maa kevadel toetuse alla, kuna väikesed oksad, mida masin oli maha jätnud, olid koondatud lõkkehunnikutesse ega jõutud neid enne linnurahu ära koristada ja kogu see oksahunnikutega ala lõigati välja.

Soovitan soojalt enne RMK-st uurida, kas varem on rentnik pakutaval maal peal olnud ja kas ta soovib jätkata. Varasemal rentnikul võib see olla oma tootmise läheduses või piirneda teiste tema kasutuses olevate maadega, või-olla karjatab ta seal loomi. Kui aga teine tootja oma loomadega sinna kõrvale tuleb, siis teate ise, mis juhtub. Seega, kainet mõistust!”

Jaaniga ühendust võtnud, lausus ta: „Kirjutatu peab paika, just nii see oli. Aga ega ma täpselt ei tea, mis murekohad on teistel tootjatel, arvan, et mured on kõigil PLK hooldajatel samad. Nüüd, uutes lepingutes, on juba nii sätestatud, et enne, kui nad ei ole ala taastanud, renti ei küsita. Varasemad lepingud olid sellised, et korrastatud ala võis olla ainult mõni protsent ja ülejäänu oli tihe võsa, kuid renti tuli maksta kogu maa eest. Viimasel aastal-paaril on see probleem lahendatud. Usun, et RMK rendib nüüd välja ainult need alad, kus midagi juba teha kõlbab.”

Ta lisas, et tänavuseks pandi enampakkumisele päris palju maid, tema maade läheduses ei ole uusi maid pakkumisel olnud. „See, kellele ma listis vihjasin ja kes minu rendimaa üle pakkus, oli mandrimees. Tal on Saaremaal olnud juba varem maid hooldada, ju ta mõtles, et võtab ka need minu hooldatud maad üle.”

Kui kaugema piirkonna inimesed tulevad kohalike tootjatega võistlema, ons neil siis eesmärgiks puhtalt otsetoetuse saamine? „Arvata võib, ja panevad oma viis looma saja hektari peale. Meil on loomad suve läbi neil maadel ja hooldavad, ja oma silm saab loomadel peal olla. Kui nad mingil põhjusel välja pääsevadki, saame nad kiiresti tagasi kutsuda. Põhjusi võib olla mitmeid, kas metsloomad murravad aiad maha või mere ääres karjatades pääsevad nad vee taganemisel välja.

Saaremaal on hinnapakkumised miskipärast mandri omadest kõrgemad. Kas on siin tootjaid rohkem, et omavahel maade pärast võisteldes aetakse rent kõrgeks? Väiksema konkurentsiga piirkondades on RMK-lt saadud maid rendile päris odavate hindadega. Mõtlen mandri tegijaid. Siinsetel alvaritel ei ole loomadel ju eriti midagi süüa, mina karjatan neil aladel veiseid.”

Need on mõned murekohad, mis saarlaste niigi ebavõrdset konkurentsi veelgi süvendavad.


Täna loetuimad
Selveri endine töötaja kolmeks aastaks vanglasse (5)
Mototoober toob Karujärvele ligi tuhat osalejat
Vahva rahvas Illiku laiul (1)
Automaattanklates erimärgistatud kütust enam ei müüda
On põhjust külastada kenasi kohti! (7)
Endine EELK vaimulik Enri Pahapill lahkus igavikku
Koplimäe on Seitsmeste lemmiktalu kandidaat
Admiral Bellingshausen asus Muhu väina regati saatel teele
Orthodox Singersi 30 aasta juubelikontserdid Muhus ja Saaremaal
Kirikuteated
JUHTKIRI - Head pärituult!
Nädala loetavuse top 5
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (60)
I Land Soundi meditsiiniteenistus oli töö ajal purjus? (19)
Selveri endine töötaja kolmeks aastaks vanglasse (5)
Osavald keelas supluskohas veiste karjatamise (17)
Nädala jooksul vajati politsei abi 60 korral (10)
Kommentaarid
On põhjust külastada kenasi kohti! (7)
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (60)
Maastik saadaks komisjonide juhid koolitusele (12)
Terviseamet uurib meedikute purjutamist muusikafestivalil (7)
Osavald keelas supluskohas veiste karjatamise (17)
Selveri endine töötaja kolmeks aastaks vanglasse (5)
Vahva rahvas Illiku laiul (1)
Nädala jooksul vajati politsei abi 60 korral (10)
Parvlaevad Hiiumaa ja Muhumaa kolisid Kanadasse (13)
I Land Soundi meditsiiniteenistus oli töö ajal purjus? (19)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud