[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 31. oktoober 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Maakond

Teatrimees Jaak Allik kultuurist ja poliitikast
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 13. märts 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Teatrijuht, lavastaja, teatrikriitik ja poliitik Jaak Allik oli väärikate ülikooli kevadsemestri viies lektor, teemaks „Milleks ühiskond vajab teatrit? Teater ja poliitika”.

Kuna Allik on mõlemas sfääris väga pikalt tegutsenud, on teater ja poliitika ning selle läbipõimumine kogemuslik. Seetõttu tutvustas ta pisut ka enda pendeldamist teatri ja poliitika vahel.

„Mul on väga erutav selles saalis esineda, olen alates 1996. aastast peaaegu igal aastal olnud siin Saaremaa ühisgümnaasiumi miniteatripäevadel. Seda tänu Rita Ilvesele, kes on mind žüriisse kutsunud. 22 aasta jooksul on selles saalis nähtud väga palju head teatrit. Lavastused, mida kooliõpilased teevad, on nii mõnigi kord hingest ja huvitavamad, kui kutselised teatrid teevad,” alustas väärikas lektor Jaak Allik emotsionaalselt.

„Teatrisse tulin kooliteatrist, mu esimene roll oli Vestmann „Pisuhännas”. Seejärel tuli Tartu ülikool, kus hakkasin teatrist kirjutama. 1977. aastal sai minust kultuuriministeeriumi teatrite valitsuse juhataja. Neli aastat hiljem oli au taasasutada teatriajakiri Teater. Muusika. Kino, olin selle esimene peatoimetaja.

1983 sai Allikust Ugala teatri kunstiline juht. Selles ametis on ta olnud lausa kolmel korral: 1983–1988, 1991–1995 ja 2001–2003. Riigikogu liige on ta olnud neljas koosseisus. Ta rõhutas seejuures, et ainsatki korda pole ta olnud järjest. „Toompea etappide vahel olen näinud, kuidas tegelik elu käib. Peatselt töö lõpetavas koosseisus ma ei olnud.”

Veel veidi Jaak Alliku taustast. Õppejõuna on ta andnud tulevastele näitlejatele filosoofiat, tema õpilaste seas on olnud Anu Lamp, Andrus Vaarik, Sulev Teppart jt. Kaks lavastust on ta teinud ka Kuressaare Linnateatris – „Tapatöö jumal” ja „Kartulimoos”.

„Aga nüüd olen samasugune pensionär nagu teie. Mu kõige raskem kohustus teatrialal on praegu see, et olen kaks aastat olnud Eesti teatriauhindade sõnalavastuste žürii esimees. Teatripäeval, 27. märtsil kuulutatakse auhinnad välja. See on üsna raske töö. Lõppenud aastal tuli välja 124 sõnalavastust. Mina suutsin ära vaadata 96.”

Kuidas tehakse teatris poliitikat?

„Arutleme selle üle, kas teatris tehakse poliitikat ja kas poliitikas teatrit? Teatris muidugi tehakse poliitikat, sest igasugune ühiskonnaelu probleem, mida lavastatakse, on laiemas ja teatud mõttes ka poliitika. Aga poliitiline teater on minu jaoks see, kui otseselt sekkutakse päevaprobleemidesse ja võimuvõitlusse. Sellist pole väga palju olnud. Viimasel aastakümnel oli küll väga heal tasemel NO99, mis paraku enam ei tegutse.

Küllap teiegi nägite teleülekandena 2010. aastal Saku suurhallis toimunud lavastust „Ühtne Eesti suurkogu”. Poliitikud olid juba enne etendust väga ärevil. Kui Indrek Tarand ja Allar Jõks lavale ilmusid, tekkis minulgi korraks tunne, et äkki teevadki uue partei ära. Arvan, et kui Ojasoo ja Semper oleksid seda tahtnud, siis oleksid nad samal õhtul 500 liiget ehk partei normikünnise täis saanud ja oma erakonna ka parlamenti viinud. Aga neil oli teine eesmärk – paljastada populistlikke liikumisi. Nad saavutasid tegelikult selle, et 2011. aasta valimistel uusi erakondi riigikokku ei saanud. Aga see profülaktika pikalt ei mõjunud ja neli aastat hiljem tulid jälle uued suure suuga lubajad riigikokku.

NO99 poliitiliste lavastuste rida lõppes muusikaliga „Savisaar”. See oli selles suhtes lausa vapustav, et tegijad nägid Savisaarega juhtuva väga täpselt terve aasta ette. Nagu nüüd näeme, ongi Savisaare jaoks olnud poliitika tähtsam kui tervis ja kõik muu,” nentis lektor.

Allik lisas, et näide, kuidas teatrit kasutatakse poliitika tegemisel, on Vana Baskini Teatri „sulgemise” juhtum. „Riigikogu viimase nädala eelviimase tööpäeva stenogrammis esitasid EKRE liikmed Henn Põlluaas ja Jaak Madisson kultuuriminister Indrek Saarele tendentslikke küsimusi. Lugu on aga selles, et saanud pärast pikki vintsutusi endale teatrimaja Tallinnas Sakala tänaval, andis Eino Baskin Vanalinna Stuudio juhtimise peagi üle oma pojale Roman Baskinile, kes hakkas komöödiateatri profiili muutma. Seejärel sai juhiks Anne Veesaar ning hakati tegema suuri muusikale. Kolme-nelja aastaga oli Vanalinna Stuudio üle miljoniga pankrotis ja ministeerium kuulutas 2005. aastal välja konkursi uue teatrijuhi leidmiseks. Nii tekkis teater NO99. Noortel juhtidel ei olnud aga vana trupiga midagi peale hakata ja see koondati.

Siis sai aga Eino Baskin hakkama uskumatu teoga, asutades 75-aastaselt erarändteatri – Vana Baskini Teatri. See teater oli huvitav, kui Baskin ise veel mängis. Kui enam ei mänginud, hakkas tase langema. Häda oli selles, et seal olid alati ühed ja samad lavastajad ja palgalisi näitlejaid ei ole kunagi olnud. Enamasti olid samad näitlejad ühekordsete rollilepingutega.”

Lektori sõnul kuuluvad kultuuriministeeriumi poolt määratud erateatritele toetuste jagamise komisjoni lisaks ametnikele ka teatrikriitikud ja teatriorganisatsioonide esindajad. Juba 2014. aastal, kui tema veel selles komisjonis oli, kostnud hääli Baskini teatrile toetuse mitteandmisest. Pärast Baskini surma tegigi komisjon otsuse, et teatrit enam ei toetata, sest saalid jäid üha tühjemaks, keskmine külastatavus langes, mängitavad tükid olid enam-vähem sarnased, kerged lääne komöödiad.

„Minister Saar andis 2018. aastaks oma otsusega neile veel 35 tuhande eurose toetuse, sest teater ei saa tegevust päevapealt ümber korraldada. Tegelikult teadis teatri omanik Aarne Valmis toetuse mittesaamisest 2019. aastal kaks aastat ette, kuigi ametlikult teatas kultuuriministeerium sellest 15. jaanuaril. Kogenud kultuurimänedžer Valmis kasutas ajastatuse osavalt ära, paisates selle valimiste eel skandaalina eetrisse. Ta saavutaski eesmärgi, saades Tallinna linnalt, s.t Keskerakonnalt, veel aastaks toetuse ning EKRE esindajate teravalt pahatahtlikud ja asjatundmatud rünnakud sotsist kultuuriministri aadressil. See on näide, kuidas teatri abil poliitikat tehakse.”

Ja poliitikas teatrit

„Lõpuks sellest, kuivõrd tehakse poliitikas teatrit. Tihti öeldakse ju, et poliitikud teevad teatrit. Mulle pole selline väljend küll kunagi eriti meeldinud, ehkki olen vahel ka ise öelnud, et parlamendis tehakse halba teatrit. Mida see tähendab? See tähendab, et kui räägitakse võõraid mõtteid. Näitlejad ka räägivad võõrast teksti, kuid nad teevad seda veendunult. Aga kui poliitikud võõraid mõtteid räägivad, siis tihti mitte veendunult.

Te vaatate ja imestate, miks on riigikogus infotunni ajal saal tühi. Asi on ju selles, et enamasti ei küsita seal sellepärast, et midagi uut ja sisulist teada saada, vaid et ennast näidata või ministreid lihtsalt kiusata. Ja ministrid vastavad seetõttu ka nii, nagu neile sobib. See tähendab, et tegelikult ei ole see sisuline töö. Dialoog parlamendis vajaks hoopis teist formaati ehk „lavastust”, nagu see on näitekss Briti alamkojas.

Teine asi, mille kohta öeldakse parlamendis, et tehakse halba teatrit, on hoopis sügavam nähtus. Ükski parlamendi kõnetoolis peetud kõne, ettekanne või läbirääkimine ei mõjuta ühtegi otsust ega ühtegi häält. Sest parlamendis on kõik otsused enne valmis tehtud. Kõik otsused on valmis tehtud fraktsioonides ja koalitsiooninõukogus, istungitesaalis peetakse kõnesid vaid stenogrammi ehk „linnukese” pärast, kuid arutatavas eelnõus ei muutu nende küsimiste ja ettepanekutega mitte midagi. Mitte üks gramm ega mitte üks kriips, erinevalt teatrist, kus teksti esitatakse lavalt siiski lootuses saalis istujaid mõjutada.

Parlamendi töö tehakse ära komisjonides, neis on inimesed, kes enam-vähem valdavad antud valdkonna teemasid. Komisjonides vaieldakse erinevad ettepanekud läbi, kuid ka seal hääletatakse enamikul kordadel mitte oma mõistusest, vaid juba varem tehtud erakondlikust otsusest lähtudes.

Eesti on minu jaoks suhteliselt autoritaarne riik, nii üllatavalt kui see ka ei kõla. Riiki juhib üks isik – peaminister. Ja tema kõrval üks või kaks koalitsioonierakonna juhti. Nemad määravad Eesti poliitika. Raskemad ja keerulisemad otsused tehakse kahe-kolme persooni poolt. Nende käest saavad fraktsioonid otsustest teada, fraktsioonidelt saavad teada erakondade juhatused, sealt edasi ajakirjandus. See püramiid on väga selgelt püsti pandud.

Võib-olla Eesti üks suuremaid hädasid selle 27 aasta jooksul ongi olnud see, et olles peaministrikeskne riik, vajaks see riik peaministrit, kes on peremees ja kelle sõna maksab. Kes tunneks muret kõige pärast, mis riigis juhtub, et see läheks läbi ta hinge ja südame. Tiit Vähil, kelle valitsuses olin kultuuriminister (1995-1997), oli see peremehetunne päriselt olemas. Ta vaated ei pruukinud kõigile küll meeldida, aga peremees oli ta kindlasti. Peaminister Ratasel on ka hakanud peremehetunne tulema.”

Sellega põneva teemakäsitluse lõpetame. Kuna kohtumine Jaak Allikuga toimus vahetult valimispäeva eel, jagus talle palju küsimusi. Valdavalt poliitilisi, mis näitab, et eakamad inimesed on poliitikast vägagi huvitatud.


Täna loetuimad
UUS! Tunnistaja: Andres kelkis politsei eest ära sõitmisega (9)
Valla majandus- ja haldusosakonna juhataja lahkub töölt (13)
Vald lükkab uue valgusti soetamise kogukonna kaela (14)
Juss Lindmäe: teen kõike kire ja põlemisega (3)
Perekondlik (3)
Aina Tomson hindab oma tööd ja inimesi
Kihelkonna kapsel sisaldas tornikuuli saamislugu
Valjala alevikku künniseid ei tule (4)
Kahest tervisele kasulikust taimest
Riigigümnaasiumi hoone sai nurgakivi (7)
Otseülekanne Kuressaarest avab näituse
Pseudoprobleemid takistavad riigi põhiseadusliku põhikohustuse täitmist (4)
Lõhkumata ühiskonda, kirikut ja üksteist (2)
JUHTKIRI - Kobame pimeduses (2)
Kuressaare linnusest valmis pronksist makett
Nädala loetavuse top 5
Parkimiskohtade põud sundis elektroonikapoe kesklinnast lahkuma (27)
UUS! Tunnistaja: Andres kelkis politsei eest ära sõitmisega (9)
Kristlikud matused paganlike kommetega  (6)
Valla majandus- ja haldusosakonna juhataja lahkub töölt (13)
Valla sotsiaaltöö peaspetsialistiks saab Karoliina Roomets (16)
Kommentaarid
Valjala alevikku künniseid ei tule (4)
UUS! Tunnistaja: Andres kelkis politsei eest ära sõitmisega (9)
Vald lükkab uue valgusti soetamise kogukonna kaela (14)
Valla majandus- ja haldusosakonna juhataja lahkub töölt (13)
Põllumeeste niigi nirus konkurentsiolukorras lubatud riigituge ei tule (18)
Saarlaste ja hiidlaste lemmikauto on Škoda  (13)
JUHTKIRI - Kobame pimeduses (2)
Valla sotsiaaltöö peaspetsialistiks saab Karoliina Roomets (16)
Riigigümnaasiumi hoone sai nurgakivi (7)
Lõhkumata ühiskonda, kirikut ja üksteist (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud