[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 07. juuni 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930




Maakond

Meie 100: Karl Kider – Meie Maa esimene toimetaja
Autor: Bruno Pao
Laupäev, 09. märts 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Talv 1919 Saaremaa mäss oli maha surutud, rahvas rahunemas ja siit vaguralt mobiliseeritud mehed saadeti Vabadussõja lõunarindele soomusrongide lahtistes vagunites. Pärast suurtükkide tuld vagunist välja hüppama ja dessandina vaenlast materdama. Narva taha meie noormehi ideoloogilistel kaalutlustel saata ei söandatud. Seevastu laia Venemaa avarustel õnne otsinud saarlasi pöördus kodusaarele tagasi.

Tööd ja leiba oli otsima tulnud ka Valjalas sündinud ja noormeheks kasvanud pedagoog ja  ajakirjanik Karl Kider (1882–1946). Ta oli 1918. aasta novembris vabanenud Saksa sõjavangist ja leidnud kodusaarel tööd ajalehe Vaba Saaremaa toimetuses. Varem oli ta Tartus ajakirjanikuna leiba teeninud. Ja siin, Kuressaares, noore vabariigi esimeste sammude õhinas oli ta valmis maavalitsusele lähedase ajalehe Meie Maa asutamisel selle toimetamise oma õlule võtma.

Seda uut, tulevikus pikaajalise vastupidavusega lehte toimetas Karl Kider Kuressaares 1919. aasta novembrini, millal ta kutsuti põllutööministeeriumi ametnikuks. Hiljem sai ta tuntuks ajakirja Ühistegevuse Uudised toimetamisel. Eesti Ühistegelise Liidu instruktorina kujunes ta hiljem ka rahvapäraseks kirjanikuks, kelle lemmikteemaks olid maalastele suunatud näidendid.

Menukaks sai ka tema mälestuste raamat „Esimesilt päevilt“ Redik Soare nime all. See jutustus võlub oma põlise elukorraldusega külainimeste kujutamise ja maaelu ehedusega. 1975. aastal ilmus nimetatud teos Loomingu Raamatukogu kordustrükis.

Küllap on tänapäevastele lehelugejatele huvitav teada tolleaegsest ajakirjanikust üht-teist ka lähemalt. Püüame Karl Kideri noorpõlve vaatlemisel tema kujunemisraskustele pisut pilku heita.

Karl Kideri vanaisa Jaan asus Valjala Kirikukülla elama 19. sajandi keskel. Ta abiellus Sakla külast Vakult pärit Ann Maripuuga. Neil sündis tütar Liisu, kes noorelt läks teenima Šveitsist pärit juustumeistri Slupi juurde. Sealt tuli ta koju väikese pojaga, kes jäi vanavanemate kasvatada, sest Liisu abiellus ja lahkus kodust.

Vanaisa Jaan ehitas ümberkaudu keldreid. Ta oskas kõiki kivitöid ja tegi kõige kindlamad võlvid. Anne peeti tubliks käsitööliseks ja hoolsaks lapselapse kasvatajaks. Aga peagi võttis kirikumõisa postivedaja ja endine kooliõpetaja Mihkel Koit Karl Kideri endale kasupojaks ja koolitas teda läbi ministeeriumikooli ka linnakoolis, mille noormees lõpetas 1901. aasta kevadel ja sai seejärel Kuressaares postkontori ametnikuks. Sealt siirdus Karl riigipanka, kust ta 1903. aastal kutsuti sõjaväkke. Õnneks vabanes ta peagi ja läks Haapsallu linnakooli juures peetud pedagoogilistele kursustele.

Olnud ühe aasta Oru ministeeriumikoolis õpetaja, siirdus Karl Kider Venemaale, kus õpetas mitmetes Eesti asunduste koolides Krimmis ja Kaukaasias. Esimese maailmasõja eel veel Põltsamaal ja Viljandis kihelkonnakoolides. Järgnes töö ajalehtede juures.

Karl olnud noorelt luuleline ja rõõmus poiss, mäletas tema eakaaslane Marie Davidson Valjala Kirikukülast. Kirjatöö ja avalike kõnede pidamine sobis talle.
Tallinnas elades kohtas Karl Saue mõisast pärit lillemüüjat, kes kolmekümnendates vabale mehele meeldima hakkas. Abielulist liitu küll ei tekkinud, aga kaunis neiu sünnitas poja, kellest sai hiljem, pärast teist maailmasõda Eesti Raadio meeldiva häälega diktor Endel Padrik (muuseas, viimase tütar Jaana Padrik sai tuntuks üheksakümnendatel riigikogus).

1926. aasta jõulude ajal abiellus Karl Kider Luise Schütsiga, kellega abielu kujunes õnnelikuks. Nad ostsid hiljem Kuusalu valda Rummu asundusse väikese talukoha, kus kasvas ka nende tütar Juta Kider, kellest sai kultuuritöötaja ja tarbekunstnik. Isa töötas Saksa okupatsiooni ajal kooliõpetajana ning suri 7. aprillil 1946 oma talus ja maeti Kuusalu kalmistule.

Karl Kiderist on jäänud mälestus kui omanäolisest Saaremaa kirjamehest, kelle töö ja looming on siiani sügavamalt uurimata.

Bruno Pao

Täna loetuimad
Vanalinna kool remonditakse koos staadioni rekonstrueerimisega (17)
Saarlase magistritöö pälvis tunnustuse (2)
Saaremaa vald soovib Muhuga ühtset alkoholipoliitikat ajada (4)
Saaremaa spordistipendiumi sai Johannes Treiel
Nädala loetavuse top 5
Saaremaal pole võimalik enam kunagi nii soodsalt puhata (23)
Kesklinna sulgemine lõpetab einetakso teenuse (57)
Pöide kandi rahvas pole uute pakendikonteineritega rahul (12)
Vasakpööre ja möödasõit lõppesid avariiga (15)
Reformierakond andis kesklinna liikluse sulgemise osas järele (39)
Kommentaarid
100 spaapaketti koroonaviiruse eesliini meditsiinitöötajatele kingituseks  (9)
Saaremaal pole võimalik enam kunagi nii soodsalt puhata (23)
Spetsialist soovitab hakke peletada nende endi hädakisaga (22)
Haigla audit valmib kõige enne jaanipäevaks (4)
Vanalinna kool remonditakse koos staadioni rekonstrueerimisega (17)
Kommentaar - Kas jalakäijad ummistavad Kuressaare kesklinna? (34)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (208)
Saaremaa vald soovib Muhuga ühtset alkoholipoliitikat ajada (4)
Reformierakond andis kesklinna liikluse sulgemise osas järele (39)
Isad saavad üle kolme kuu taas sünnitusest osa (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud