[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 20. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Maakond

Lihaveisekasvatajate klubi kogunes 4. üldkoosolekule (1)
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 07. märts 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Saarte lihaveisekasvatajate klubil, kellel läheb neljas tegevusaasta, on huvitav tekkelugu. Üks klubi asutamisega seotud lihaveisekasvatajaist, Lahetaguse küla Ants Jõgi rääkis sellest lähemalt.

„Neli aastat tagasi käisime lihaveisekasvatajatega Keavas Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi (ELKS) koosolekul, aga meie ülesseatud kandidaadid ei osutunud valituks seltsi juhatusse. Tagasiteel sai tehtud ettepanek, et teeme oma asja. Klubi loomise mõte sai alguse seega bussis. Homme (täna – toim) on meie klubil juba neljas üldkoosolek, seekord Kõljala seltsimajas. Üks osa on koolitus, Priit Penu harib meid muldade osas,” kõneles Ants Jõgi.

„Paljud on soovinud, et oleksime juriidiline üksus, et saaks taotleda ka toetusi, aga oleme sellest hoidunud, sest toetustega juhtub tulema vahel pahandusi. Meie jaoks on põhiline suhtlemine. Veel viis-kuus aastat tagasi ei tundnud lihaveisekasvatajad üksteist, olgugi et ollakse alaga paarkümmend aastat tegeldud. Nüüdseks tunneme ja oleme koos mitmeid reise ette võtnud teiste kasvatajatega tutvumiseks, nii mandril kui Saaremaal.”

On külastatud aasta põllumeest ja mahekasvatajat Jüri Ilvestit ning Harjumaal Kaunissaares valminud ETKÜ loomade kogumiskeskust. „Meilt eksporti minevad loomad saadetakse kogumiskeskuse kaudu riigist välja. See on Tanel Bulitko juhitud firma. Peame teda kiitma, ta on meie ettevõtmisi igati toetanud.

Klubi asutamine ei tähendanud vabariiklikust seltsist lahkumist, vaid üksteisega suhtlemist ja üksteise toetamist. Paljud meie lihaveisekasvatajad kuuluvad nii seltsi kui klubisse, ka mina.”

Sel eesmärgil korraldati mullu klubi liikmete juurde koguni kolm väljasõitu ning tutvuti mitmete Ida- ja Kesk-Saaremaa ning Sõrve piirkonna kasvatajatega. „Iga päev lõppes maitsva lõunasöögi ja minikoosolekuga. Meid on hästi kostitatud Laimjala jahimajas, Sakla seltsimajas ja Taritu rahvamajas.”

Klubist tõuseb ka majanduslikku tulu

„Kuna suhtleme omavahel, on tuua positiivne näide Poola kokkuostjatega. Nendega oli/on kokkulepe, et kui nad on loomad üle vaadanud ja oma jah-sõna öelnud, teevad nad enne loomade äraviimist ettemaksu. Kuid üritatud on loomi ära viia ka ilma ettemaksu tegemata. 2017. aasta sügisel läks üks suur auto tühjalt Poola tagasi, kuna raha ei tulnud, teine auto seisis kaks ööpäeva Kalev Au juures ja ootas raha laekumist. Omavahelise suhtlemisega saab sellised katsed blokeerida, tänu võrgustikule oleme selleni jõudnud.”

Antsu sõnul on Poolasse vedu üsna hästi edenenud, muutunud juba graafikuliseks. See ei tähenda aga, et probleeme pole. „Kõik tahavad väga odavalt osta, meie tahame aga kallimalt müüa. Kuna suhtluse tõttu on meil pakkumistest ülevaade, on nad meiega õiglasema hinna maksmisel üsna kimpus. Osa pensioniealisi, kes ka keelt ei valda, saaksid petta, nüüd nad aga teavad, millist hinda on teised saanud ja oskavad enda eest paremini seista. See ongi meie eesmärk, et kedagi ei „lüpstaks”. Klubitööd aitavad edendada koordinaator Aive Sonets, lihaveisekasvataja Andrus Sepp ja teised.”

Räägi ka oma loomakasvatusest, sellega alustamisest, tõust, põhikarja suurusest... „Alustasin lihaveisekasvatusega 2011. aastal. Mul on puhast tõugu herefordi ammed ja ristand-angused. Pullid on puhtatõulised – anguse pull ja herefordide ristamiseks on praegu puhtatõuline simmentali pull. Eksperimenteerin pisut, mu head õpetajad on suurte kogemustega Jaanus Sall ja Kalle Kuusk.”

Ants Jõgil on maheveised ja firma nimega Lahe Veis.

Lihaveisekasvatusega alustamise aasta Antsu kogemustepagasit loomakasvatajana ei näita. Tema loomakasvataja-staatus algas päris noorelt Prits Libliku juhitud Sõrve sovhoosis noorloomakasvatajana. 25 aasta vanuselt omistati talle juba rajooni parima noorloomakasvataja tiitel.

„Ühel ja samal ajal – 19. novembril 1988 kell 16.40 – oli mul kaks üritust: Kingissepa kultuurimajas anti üle rajooni parima noorloomakasvataja tiitel ja perekonnaseisubüroos oli meie registreerimine.”

Laadjala maadel lihaveisekasvatust arendav Andrus Sepp on tegev 1990-ndate algusest.

„Tegelen lihaveisekasvatusega ammustest aegadest, täpsemalt 1994. aastast. Mul on hereford, ammesid kuuekümne ringis. Klubi ei ole võluvits, mis teeb kõik asjad korda, vaid on üks võimalus inimestele, kes ühtmoodi mõtlevad ja üritavad midagi koos teha. Aive on klubi koordinaator. Tänu temale, kes ta on Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu aretusspetsialist, meie klubielu toimibki. Kui ei oleks inimest, kes koordineerib ja veab, klubi ei toimiks.

Eelmisel aastal oli klubis juba üle 40 liikme. See ei ole üldse õige, kui ainult meist kolmest kirjutatakse, kõik kasvatajad on olulised. Helista Egon Jürissonile, ta on väga tubli klubi liige,” oli Metsa Johani talu peremehe Andrus Sepa tungiv soovitus. Kahju küll, aga Egoniga ei ole õnnestunud ühendust saada, olen seda ka varem üritanud.

Otsad tõmbab kokku Aive

Aive, räägi, palun, klubist ja ka oma rollist klubis. „Klubi esimene koosolek oli 2016. aasta jaanuaris, eeltöö algas pisut varem. See oli kasvatajate endi soov. Sel ajal oli aktiivne elusloomade müük Türki ja kuna see käis Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu kaudu, siis tuligi mul seda koordineerida. Kasvatajad on ju mööda maad laiali ja neil polnud ka teadmisi, kes, kus ja mida kasvatab. Seetõttu sai klubiline tegevus ellu kutsutud. Hakkasin pidama andmebaase, kus on kirjas kasvatajad, mis tõuge nad peavad ja palju sünnib vasikaid, mida müüa tahetakse. Selline töö on nüüd kolm aastat käinud,” rääkis Aive Sonets.

„Klubi on avatud kõigile, liikmeid on aastati olnud 40 ringis. Igal aastal valitakse juhatus, praegune on seitsmeliikmeline. Saame kokku ja peame plaane. Klubi liikmetel on kõik saartel peetavad tõud esindatud. Eestis peetakse kokku 16 erinevat lihaveiste tõugu.”

Aive lisas, et kui Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi (ELKS) sees tegutseb neli tõuklubi, siis neil on kõik tõud koos ja üheks oluliseks eesmärgiks on omavahel tuttavaks saamine. „Kõigil on ju ühised mured – müük ja õppepäevade korraldamine, kuidas loomi sööta ja kasvatada, et loomad oleksid kvaliteedilt head. Müügi korral on oluline koormate komplekteerimine, transpordi korraldamine, proovide tegemine. Seda korraldan mina, siis on kasvatajatel lihtsam.

Väga oluline on, et kasvatajad on saanud omavahel tuttavaks, nad julgevad üksteisele helistada ja nõu küsida. Kas või lugu poolakatest ostjatega, mis näitab, et klubi on hästi töötanud. Kui info kasvatajate vahel liigub, siis teatakse ka hindadest, mida on kasvatajatele makstud, mistõttu altminekud on kindlasti väiksemad.

Mulle väga meeldib, et nad tahavad koos toimetada. Usun, et liikmeid tuleb mõni veel juurde. Teeme koostööd ka vabariikliku seltsi ja ETKÜ-ga. Tänu seltsitegevusele saame ka uusi teadmisi ja praktilisi nõuandeid.”


Täna loetuimad
Jalgratturitel tuleb märgipostist mööda põigata (2)
Kuressaarde paigaldatakse uued taaraautomaadid (1)
Politsei saab rulaparki jätkuvalt väljakutseid (2)
Aasta hoolekandjaks pürib viis kandidaati
KTG soovib endale projektijuhti
JUHTKIRI - Pigem veidrus kui viga (1)
Hariv konverents elusloodusest
Heategevuslaat „Oma asi” kutsub meistreid tooteid müüma
Boliivia vaikselt sulle, Moldova mulle
Kaks suursaare elamuskeskust kavandavad tulevikukoostööd
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
2020. aasta I Land Soundile on väljastatud üle 1000 passi
Karjääriretked aitasid noortel avastada kodukandi töövõimalusi
Gripi vastu vaktsineerimisi rohkem kui mullu (1)
Nädala loetavuse top 5
Perearst loobus Ruhnu sõidu pärast nimistust  (21)
Kus lõpeb nali? (11)
Omanik laskis oma kasside pihta õhupüssist (5)
Olgem kriisiks valmis (9)
Kihelkonna osavallakogu on mures ralli teede pärast (2)
Kommentaarid
Kus lõpeb nali? (11)
Jalgratturitel tuleb märgipostist mööda põigata (2)
Politsei saab rulaparki jätkuvalt väljakutseid (2)
Kuressaarde paigaldatakse uued taaraautomaadid (1)
Omanik laskis oma kasside pihta õhupüssist (5)
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
JUHTKIRI - Pigem veidrus kui viga (1)
Gripi vastu vaktsineerimisi rohkem kui mullu (1)
Perearst loobus Ruhnu sõidu pärast nimistust  (21)
Saaremaale tullakse romudele korraga järele (16)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud