[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 21. oktoober 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Maakond

Maaeluministeeriumis arutleti Eesti toidu oleviku ja tuleviku üle
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 28. veebruar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Sel teisipäeval toimus maaeluministeeriumis üritus Eesti toidu olevikust ja tulevikust ning eestlaste ostueelistustest. Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) direktor Marje Josing tutvustas eestlaste ostueelistusi ja Eesti toidukaupade positsiooni siseturul. Vestlusringis arutleti Eesti noorte toidueelistuste üle.

Üritust avades ütles maaeluminister Tarmo Tamm, et eelmisel aastal alustati põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava koostamisega aastani 2030, mille üks eesmärke on, et Eesti toit oleks hinnatud ka tulevikus. „Kuna praegused noored on tuleviku peamised tarbijad, on oluline, et nad armastaksid Eesti toitu juba praegu. Uuringutest selgub, et kahjuks eelistavad meie noored Eesti toitu üha vähem. Peame üheskoos leidma lahenduse, et seda trendi muuta.“

Marje Josingu sõnul eelistas Eestis 2018. aastal korraldatud küsitluse andmetel kodumaist toitu osta 74% vastanutest. „Siiski tuleb meeles pidada, et ostueelistused ja tarbijaharjumused on vanusegruppide kaupa oluliselt erinevad. Noorte jaoks ei ole toidukauba päritolumaa nii oluline kui vanemate inimeste jaoks.“

Üle 65-aastaste vastanute hulgas pidas kodumaist päritolu tähtsaks 85% vastanutest, kuid kuni 29-aastaste grupis vaid 53%. Aastatega on kodumaise toidu eelistamine olnud noorte seas langustrendis. Tipp oli 2003. aastal, kui kodumaist toitu eelistas 84% noortest.

Ehkki koduturg on uuringute põhjal enamiku toidutootjate jaoks väga oluline ja eelistatakse kohalikku harjumuspärast toitu, ostetakse seda vaid siis, kui see vastab ka muudele olulistele nõudmistele – toode peab olema maitsev, värske, kvaliteetne ja soodsa hinnaga.

Josingu hinnangul suudavad Eesti tootjad enamasti tarbijate nõudmisele vastata. Aastatega on oluliselt suurenenud kodumaiste toodete sortiment ning paljude tootegruppide puhul ületab Eestis toodetud kauba sortiment kauplustes importkauba oma.

Marje Mäger ja Joosep Lukk maaelupoliitika ja analüüsi osakonnast kirjutavad maablogis, et rikkaliku sortimendiga poeriiulid on tõestuseks, et kohalik toidutööstus teeb head tööd tarbijate maitse-eelistuste realiseerimiseks, aga ostuvalikutelt on kodumaisus alles 11. kohal 18-st EKI poolt 2018. aastal läbi viidud uuringu põhjal. „Enne kodumaisust on tarbija jaoks toidu ostmisel olulisemad selle maitse, värskus, kvaliteet, soodne hind, tervislikkus, sooduspakkumised (soodne hind), koostis, lisaainete vähene sisaldus, toote välimus, ilma GMO tooraineta… ja siis kodumaisus. Tahapoole jäävad veel kvaliteedi- ja päritolumärgid, valmistamise kiirus ja lihtsus, mahe/öko/orgaaniline toodang, tuttav kaubamärk, pakendi välimus ja kasutamismugavus, pikk säilimisaeg ja sobivus dieediga.

Küsitluste tulemustest veel mõned nopped

Toidukaupade ostusagedus väheneb ja -keskkond muutub. Domineerivad suured poed, lisanduvad e-poed. Noorte huvi Eesti toidu vastu oli 2018. a madalaimal tasemel alates 1996. a. Kodumaine toidukaup on värske, harjumuspärase maitsega, usaldusväärne ja püsiva kvaliteediga, kuid ostuotsuseid (eriti mahetoidu) mõjutavad ka rahalised võimalused. Mahetoit on tervislik, aga kallis ja ostmine ei ole sagenenud. Valmidus mahetoidu eest kõrgemat hinda maksta on vähenenud.

Probleemid on ka tarneahelas, iga teine elanik oli küsitlusele eelneva kuu jooksul olnud olukorras, kus soovikohast toidukaupa polnud müügil, oma soovidest tootjatele ja kaupmeestele teatatakse aga vähe.

Eesti elanikud viskavad toitu ära harva (68% vastanutest), kuid aasta jooksul tehti seda 80% peredes, põhjuseks riknemine või säilivusaja ületamine. Ostetud toidu kogusest visati ära keskmiselt 4% (varieerus vahemikus 0%–35%). Suured kaubaketid pakuvad aina aktiivsemalt nn omamärgitooteid, mis konkureerivad analoogsete bränditoodetega peamiselt hinna alusel.

Laste toitumisharjumised on murekoht

Uuringute tutvustamisele järgnes vestlusring, kus arutleti selle üle, kuidas muuta noorte hoiakuid kodumaise toidu eelistamisel. Vestlusringis osalesid Marje Josing, Sirje Potisepp (Eesti Toiduainetööstuse Liit), Roomet Sõrmus (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda), Katrin Tamm (Tere AS-i turundusjuht) ja Lüganuse valla liikuv noorsootöötaja Angela Tikoft. Arutelu juhtis maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja ning Eesti toidu projekti eestvedaja Kadi Raudsepp. Tema sõnul tuleb teha pidevat tööd, et noortel oleks soovi eelistada kohalikku toitu ka 10 ning 20 aasta pärast, ning panustada lastele ja noortele suunatud tegevustesse, mis aitaksid neil mõista, kust toit tuleb ning kes ja kuidas on selle valmistanud.

„Vestlusringis selgus, et noorte hoiakute muutmiseks tuleb teha aktiivset ja pidevat teavitustööd ning suhelda noortega nende endi keeles ja kasutada neile sobivaid kanaleid. Kindlasti tuleb meeles pidada, et suur eeltöö laste ja noorte eelistuste muutmiseks tuleb ära teha kodus. Arutelus toodi välja ka see, et lastel ja noortel on side toidutootmisega kadumas – enam ei teata, kust toit tuleb. Lisaks on noortel raske teadlikke valikuid teha,“ sõnas Kadi Raudsepp.

Märgiti ka, et kuna laste maitseharjumuste kujundajaks on eelkõige kodu, kuid ka lasteaed ja kool, saab laste ja noorte kohaliku toidu langevas trendis põhjusi otsida nii vähenevast söögivalmistamise tavast kodus kui toiduhariduse tagaplaanile jäämisest ja liiga vähestest kokandustundide võimalustest koolides.

Maaeluministeeriumi kodulehel oleva materjali põhjal.


Täna loetuimad
Tiina Luksist sai Kärla teenuskeskuse juhataja (6)
Kelm tüssas internetis kauplejat (6)
Lasteaiad eelistavad lapsi vanematele üle anda õues (4)
Eesti vanim ajakirjanik Ants Tasa jäi pensionile (4)
Kihelkonna pakub transpordikulu kaotamist
Mida teha, kui tööandja on kadunud? (4)
Saaremaa rannakaitse jääb kaitseliitlaste tagada (2)
Karu tuleb külla
Parim maaraamatukoguhoidja on Helle Kesküla
Õpilased kogesid majanduse toimimist läbi mängu
Leisi saab oma esimese pakiautomaadi
Kuressaare vapilaeva preemia pälvis Elari Teppan
JUHTKIRI - Kaitseliit saab hakkama
Nädala loetavuse top 5
Alkoholikaubandusest Kuressaares (4)
Bussifirma ootab reisijatelt maskide kandmist (21)
Novara puidutööstuses süttis saepuru
Selgusid maakonna õpioskuste parimad (2)
Lõhutud jahipukk ja roolijoodik (26)
Kommentaarid
Tiina Luksist sai Kärla teenuskeskuse juhataja (6)
Kelm tüssas internetis kauplejat (6)
Saaremaa rannakaitse jääb kaitseliitlaste tagada (2)
Mida teha, kui tööandja on kadunud? (4)
Alkoholikaubandusest Kuressaares (4)
Eesti vanim ajakirjanik Ants Tasa jäi pensionile (4)
Bussifirma ootab reisijatelt maskide kandmist (21)
Lasteaiad eelistavad lapsi vanematele üle anda õues (4)
Põllumeeste niigi nirus konkurentsiolukorras lubatud riigituge ei tule (14)
Lõhutud jahipukk ja roolijoodik (26)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud