[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 26. märts 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
märts 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Maakond

Inimesed, kelle sünnipäeva auks lehvivad kõikjal riigilipud
Autor: Vilma Rauniste
Laupäev, 23. veebruar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kujutan ette, et riigi sünnipäeval sündinutel on ka oma sünnipäev topeltpidulik, sest kogu meie väike maa on piduehtes ja -meeleolus.

Teisiti ei saagi see olla, sest elame ju suurtest katastroofidest väga hoitud väikesel, ilusal ja armsal maalapil.

Riigi sünnipäeval sündinute ülesleidmisel siinkohal suured tänud Avo Levistole, kelle peetud katastrid aitavad igas olukorras. Seetõttu oli võimalus ühendust võtta maakonna vanima ja noorimaga (ema vahendusel) ja mõne nende vahele jääva juubelihõngulise sünnipäevalapsega.

Elukogenumal kirev elukaart

Kõnnu küla elanikul Vilma Süllal täitub 87. eluaasta. Ta on üle elanud Siberi vintsutused ja kolhoosi algusaastate rasked ajad. Ehk, nagu öeldakse – läbi käinud tulest, veest ja vasktorudest. Viimastel aastatel on ta talvel olnud Tallinnas poja juures, suved aga alati oma armsas kodus.

Vilma meenutab: „Sündisin president Pätsi ajal ja mu isa rääkis, et Päts oli öelnud, et kõik, kes on sündinud 24. veebruaril, saavad koolihariduse tasuta. Mu isal oli selle üle väga hea meel, see on mulle väga eredalt meelde jäänud. Kas riigipea sellisest lubadusest midagi teatakse, ma ei tea ega ole uurinud. Lubadus ei saanud ju täituda, sest Saksa väed tulid sisse.”

Mis oli Siberisse saatmise ajend? „Olin 17-aastane ja juba suur kulak. Mu kaheksa noorusaastat möödusid Siberis. 25-selt sain vabaks, aga Saaremaale tagasi ei lastud. Olin Siberis abiellunud saare mehega ja meil oli aastane laps, ka see ei aidanud. Lõpuks, väevõimuga, saime siiski koju.

Suurema osa ajast olen elanud Kõnnu külas ja olnud pikalt ka külavanem. Nõukogude ajal pidasin mitmeid ameteid – olin brigadir, farmijuhataja, osakonnajuhataja, laohoidja... Kõiki töid on tehtud.”

Millal sa luuletusi kirjutama hakkasid? „Seda olen kogu aeg teinud. Siberis, kus polnud korralikku paberitki saada, sai kõik ajaleheääred luuletusi täis kirjutatud. Kui masendus peale tuli, pidi ju oma tundeid kuidagi saama väljendada. Andsin hiljuti kõik trükki, öeldi, et luuletusi jagub kahte-kolme raamatusse. Kevadel saadakse see ehk töösse võtta. Mul on enda trükitud ja köidetud kuus õhukest raamatukest. Mingi jälg peab ju inimesest jääma.” 

Kuidas on lood oma ja riigi sünnipäeva pidamisega? „Ikka sai peetud. Kui vanemad veel elasid, oli riigi sünnipäeva ehk vabaduspäeva pidamine meie peres üks suurematest päevadest. Sinimustvalge on mul kogu aeg laual, nii Kõnnu kodus kui poja juures. Oma sünnipäeva olen ka ikka tähistanud, lapsed ja sõbrad tulevad siis kõik kokku. Seekord tulevad nad homme (reedel – toim), mu parim sõbranna Helje seekord ei tule. Ainult kaugel elav tütar igal aastal ei tule, ta elab Prantsusmaal, praegu puhkab Kariibi saartel.”

Vilma ootab väga kevadet, et siis jälle koos oma sõbranna Heljega aias ja toas toimetama hakata. Karastunud naine on rikas ka järelkasvu poolest: lapsi on kolm, lapselapsi ja lapselapselapsi kokku üheksa.

Enok Sein saab homme 70. Tema oli helistamise hetkel mandril, sest jagab oma elu Muhu Linnuse küla ja Tartu vahel. „Ema ja isa on pärit Saare- ja Muhumaalt, kuid elujärg vedas mind Tartusse, kus olen veetnud suurema osa elust ja kus on mu noorpõlve sõpruskond. Mu lähemad ja kaugemad sugulased ja teised sõbrad elavad Muhu- ja Saaremaal. Kui pensile jäin, hakkasin rohkem saarte ja mandri vahel pendeldama. Igasse neist on tõmme, ju ma üks rahutu hing olen,” vastas tagasihoidliku loomuga Enok.

Enoki põhitöö on olnud elektroonikaalane. Ta on ehitanud ja monteerinud erinevaid elektroonilisi aparatuure ja masinaid. „Tehnikahuviline olin juba lapsest saati, koolivennaga koos sai raadioaparaate ehitatud. Keskkoolis tegin tutvust Ural-1-nimelise arvutiga. Seda elektronlampidega töötavat arvutit oli väike saalitäis. Pärast kooli aitasin teadlastel mõõteaparatuuri konstrueerida. Hiljem jõudsin personaalarvutite ja andmeside juurde. Kui sellest küll sai, jäin pensionile. Pole midagi erilist rääkida, lihtsa inimese elu ja töö.”

Sünnipäevapidaja Enok polevat. „70 on pidamiseks pisike ja tähtsusetu, sajane on veel kaugel. Riigi sünnipäeva peab riik, mille üks kodanik ma olen. Suur telekavaataja ma ka ei ole, riigi sünnipäeva suurüritus, nn kleitide vaatamine on ikka rohkem naiste asi.”

Loodetavasti Enoki kolm tütart ja neli koolis käivat lapselast tähistavad nii isa kui riigi sünnipäeva.

Kateriin Kuusk, Pärsama küla neiu, tähistab homme oma 30. sünnipäeva. Kateriin on 12 aastat õppinud Kuressaare gümnaasiumis ja magistrikraadi saanud Tartu ülikoolis. „Töötan Orissaare gümnaasiumis kehalise kasvatuse õpetaja ja klassijuhatajana. Lisaks annan tüdrukutele jalgpallitreeninguid jalgpalliklubis Saarepiiga.

Igal aastal ühel veebruarikuu hommikul ärgates vaatan esimese asjana õue, et näha lehvivaid trikoloore – just see tähendab minu jaoks sünnipäeva algust. Väiksest peale on mulle öeldud, et lipud lehvivad sel päeval minu auks ja neid vaadates tuleb alati selline pidulik hetk südamesse. Olgu, natuke ikka Eestimaa auks ka,” rääkis Kateriin.

„Traditsiooniks on saanud koos perega laua taga istumine ja söömine, lisaks meeldib meile ka midagi aktiivset teha. Olgu selleks ujumine ja saun või jalutuskäik metsas. Alati on raske pidada sünnipäeva töö juures või koolis käies, kuna õigel päeval ju pidada ei saa, see on alati vaba. 

24. veebruaril ma paraadil osalenud ei ole, seda telekast ei vaata ja presidendi kõnet ka ei jälgi. Sel päeval mõtlen kodumaa peale natuke teistmoodi.”
Kadri Aru saab 20. Kadri on Vestla külakogukonna liidri Kati tütar. Kadri töötab Tallinna Lennusadama muuseumis asuvas catering-ettevõttes kokana. Oma ja riigi sünnipäeva tähistamine on Kadri sõnul kujunenud aastatepikkuseks peretraditsiooniks.

„Minu üks eredamaid mälestusi on mu kaheksandast sünnipäevast, kui sain oma esimese isikliku jalgratta. See oli ilus pärlmutter-helesinine ratas, mis oli minu lahutamatu sõiduvahend järgmised lapsepõlveaastad.

Vabariigi aastapäeva tähistamiseks on meie peres välja kujunenud oma traditsioon. Hommikul läheme heiskame külaplatsil Eesti lipu. Päeval istub terve pere ühise laua taha, kus õnnitletakse mind kui pere pesamuna ja ka meie riiki. Õhtul ei saa üle ega ümber vabariigi aastapäeva kontserdist ja vastuvõtust, mis terve õhtu vältel telekast taustaks tuleb,” rääkis Kadri.

Merilin Kilter poeg Jakobist

Jakob Pildre saab homme aastaseks. Väikese poisi ema Merilin rääkis, et nad ei ole vabariigi aastapäeva varem otseselt tähistanud, kuid väike Jakob tõi sellesse muutuse.

„Laual on seni olnud mõnevõrra pidulikum söök, kuid nüüdsest on tähistamist kindlasti. Tähistades Jakobi esimest sünnipäeva, peame kindlasti meeles ka vabariigi 101. aastapäeva. Kas see, et Jakob just riigi 100. aastapäeval sündis, seda kuidagi erilisemaks muudab? Arvan, et esimese lapse sünnist midagi erilisemat ei saagi enam olla.

Jakob on väga rahulik ja rõõmsameelne laps, pisut oskab ka juba iseloomu näidata. Kõndida ta veel ei oska, aga harjutused selleks käivad hoogsalt, mõneks sekundiks saab isegi ilma toeta seista. Esimeseks sünnipäevaks saab ta ilmselt ka oma esimese hamba suhu,” rääkis Merilin.

Jakobi vanemate kohta niipalju, et ema oli enne lapsehoolduspuhkust e-poe administraator kohalikus ettevõttes ja isa on tüürimees.

Täna loetuimad
Süstemaatiline varas ja sodimine turul (1)
Auklik tee muserdab Mändjala elanikke (1)
Sigalahe kook ja remont
Saaremaa Tantsutüdrukud tuli vabariigis kolmandaks  (1)
Saarlaste Pillirookõrs Negavati konkursil 16 hulgas (1)
Kevadjooksu võitsid Marek Nõmm ja Õnnely Rahu
Uni: peavalude leevendaja või tekitaja?
Saaremaal meenutati küüditamise 70. aastapäeva
MÕTE - Kevad käes
NKK naised tähistasid paastumaarjapäeva
Ehitusviimistluse õppur võistlusel kolmas (2)
Pinksimängijad võitsid Eesti teise liiga
Esiliiga vollemehed tegid ajalugu
Ilmus rahvakultuuri aastaraamat 2018
Saarlased jätsid võidud koju
Nädala loetavuse top 5
Minu Eesti on uppumas katlas keevate emotsioonide musta ja haisva vahu sisse (22)
Kommentaar - Kajar Lemberi kommentaar esitatud süüdistusele (6)
Ahiküte saarlaste õhukvaliteeti ei riku (6)
Saaremaa biojäätmed viiakse kompostimiseks mandrile (13)
Saarlannad tõid MoeP.A.R.K.-ilt kolm võitu (1)
Kommentaarid
Saarlaste Pillirookõrs Negavati konkursil 16 hulgas (1)
Ehitusviimistluse õppur võistlusel kolmas (2)
Süstemaatiline varas ja sodimine turul (1)
Minu Eesti on uppumas katlas keevate emotsioonide musta ja haisva vahu sisse (22)
Auklik tee muserdab Mändjala elanikke (1)
Saaremaa Tantsutüdrukud tuli vabariigis kolmandaks  (1)
Kommentaar - Kajar Lemberi kommentaar esitatud süüdistusele (6)
Ahiküte saarlaste õhukvaliteeti ei riku (6)
Kontrolliti tubaka ja alkoholi müüki (2)
Saaremaa biojäätmed viiakse kompostimiseks mandrile (13)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud