[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 19. mai 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Maakond

Jutuvestmine kolme maamajandust uuenduslikult arendava asjatundjaga
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 20. veebruar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

15. veebruaril pälvisid Sangaste lossis toimunud tänuüritusel maamajanduse uuenduslikuma teo ehk Bergi-nimelise teise innovatsioonipreemia põllumajandusuuringute keskuse mullaseire ja uuringute büroo töötajad Priit Penu, Elsa Putku ja Tambet Kikas.

Kui Priit Penule helistasin ja grupile tunnustuse puhul õnne soovisin, ütles Penu Tartust, et tunnustuse teeninud töö on neil ammu tehtud. „Ausalt öeldes ei mäletagi enam, see sai juba paar-kolm aastat tagasi valmis. Meie taga kaardirakenduse sisuline kasutamine ei seisa, hetkel vajab IT tehniline pool veel natuke kõpitsemist,” vastas põllumajandusuuringute keskuse mullaseire ja uuringute büroo juhataja Priit Penu.

Sina kui büroo juht olid ilmselt projekti algataja, kuidas see projekt sündis ja kulges? „Idee polnud tegelikult päris uus, kuid lõpuks oli kõik tõesti meie väikese meeskonna ühine töö.

Aga teadmine muldade kasutussobivusest oli olemas juba 1970-ndatest, kuid tabeli kujul ja seetõttu tänapäeval ebamugav kasutada. Meie ei teinud otseselt teaduse vallas midagi uut, vaid kasutasime ära vanema aja teadmised, natuke uuendasime ja panime need tarkused lihtsalt kaasaegsesse vormi, viisime kahe erineva aja teadmised kokku. Nüüd saab ruumiliselt ehk kaardi kujul muldade kasutussobivust vaadata. Demoversioon on ammu olemas ja saame ise kasutada, kuid avalik kasutamine võtab veel väheke aega.

Huvi selle vastu on suur, oleme seda ka koolitustel tutvustanud. Tegelikult on see hästi unustatud vana tänapäevases vormis. Kuna põhiteadmine sündis pea pool sajandit tagasi, siis oleks vaja neid teadmisi uuendada, kuid selleks ei ole praegu ressurssi ega ka aega.”

Penu lausus, et tänapäeval registreerivad targad GPS-iga varustatud kombainid iga ruutmeetri saagikuse ja saamaks teada, millest on saagierinevused tingitud, oleks nende tööpõld olemasolevate andmete täpsustamisel väga lai. „Üldpildi saamiseks on väljatöötatud kaardirakendus väga kasulik nii majanduslikult kui keskkonnaalaselt.”

Küsimus, kas töö käib juba ka uue innovatsiooni nimel, sai jaatava vastuse. „Loomulikult. Tahame nüüd sellise asja teha, mida pole eriti kusagil varem tehtud. Uus töö on käsil, see on seotud muldade väetamisega ja eesmärk oleks, et iga inimene saaks ühe-kahe hiireklikiga oma arvutis ise oma põldudele igaks aastaks konkreetsed väetamissoovitused luua. Kuni selleni välja, millist väetist on konkreetsele põllule kõige kasulikum panna, rääkimata kogustest. Väga kaugel selle teostumise esimene etapp enam ei ole, kuid natuke on siiski veel minna.”

Korrektsed andmebaasid ja andmeanalüüs on aluseks õigetele otsustele

Elsa Putku tööstaaž põllumajandusuuringute keskuses on suhteliselt väike. „2018. aasta novembris sai täis kolm aastat. Minu põhiline töö on seotud mulla andmete statistilise analüüsimise ja andmebaaside loomisega. Välitöödel osalen sügiseti põllumuldade püsiseire aladel ja üks uuring oli mul seoses otsekülviga, mille välitööd olid samuti sügiseti. Põhitöö on ikkagi arvutiga,” rääkis maaülikooli doktorikraadiga lõpetanud Elsa Putku, kelle teadustöö oli samuti seotud mullaga. Enne saarele naasmist töötaski ta maaülikoolis teadustööl.

„Erialaliselt on see mul väga õige koht, olen õnnelik, et on võimalus kodusaarel elades teha erialast tööd. Aga mis sellesse tunnustusse puutub, siis loomulikult oleme tänulikud, kuid oleksime veelgi õnnelikumad, kui see töö oleks juba kõigile tootjatele kättesaadav. Koos Priiduga oleme üle Eesti teinud maakondades koolitusi, kus muude teemade hulgas oleme seda peatset võimalust tootjatele tutvustanud.”

Milline oli sinu osa Bergi-nimelise preemia saanud töös?

„Siin tuleb meeles pidada, et me kasutasime varem tehtud teadustööd, meie töö aluseks olid Vambola Valleri koostatud kasutussobivused, me ei teinud uut teadust. Priidul oli see idee juba ammu mõttes ja kui mina tööle tulin, siis ta pakkuski, et see võiks olla üks asi, millega tegelema hakkan. Kaasates Tambeti kui kaardi valdkonna tippspetsialisti, tundus loogiline, et saame kõik koos hakkama. Nii see meil kolme peale valmis. Mina tegin tõlketabelid, mille abil sai Tambet andmed siduda mulla koodide ja lõimisega digitaalse mullastikukaardiga.”
Selgituseks: tõlketabelis on mulla koodile ja lõimisele vastavalt toodud erinevate kultuuride kasutussobivus nullist kümneni. Seejuures, mida suurem number, seda parem kasutussobivus.

Teeme ühe põike veel ka otsekülvi uurimistulemustesse. Kas ja millised erinevused on sellel tavaharimise ehk kündmisega ja kas umbrohi otsekülvil probleemiks pole?

„Tulemused näitasid, et Eesti mullastiku- ja ilmastikutingimustes oleks parim variant see, kui kord külvikorra jooksul haritakse põldu ka kündmisega, see segab pinnale kogunenud taimsest materjalist multši ja toiteelemente mullaprofiilis sügavamale. Otsekülvis kuhjuvad need ainult pealmisesse, 5 cm tüsedusse kihti. Need mõjuvad küll hästi aktiivses taimekasvu piirkonnas, kuid tekib vähem püsivat ja stabiilset orgaanilist ainet ehk huumust.

Üheks miinuseks otsekülvi puhul on peetud suurt umbrohtude arvukust ja vajadust neid herbitsiididega tõrjuda, kuid meie uuringu põldudel ei olnud kuigi suurt vahet kasutatud taimekaitsevahendite kogustes.

Küll aga oli taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas suurem otsekülvil võrreldes tavaharimisega põldudel. Peamine erinevus seisnes selles, et otsekülvi põldudele moodustuv multšikiht toimib kui käsn, sisaldades kordades rohkem taimekaitsevahendite jääke kui selle all olev muld. Kuna võrdlusaluste põldude arv ei olnud kuigi suur, ei tohiks seetõttu siiski uuringu tulemusi laiendada kogu Eesti kohta.”

Suurte kogemustega geoinformaatik

Tambet Kikas on erialalt geoinformaatik ja tema osa antud teema puhul oligi seotud kaarditöötlusega laiemalt. „Minu roll oli mõelda välja andmetöötlus, kõik see, mis puudutas kaarditööd ehk andmetabelite ja metoodikate kokkuviimine uuema, digitaalse mullastiku kaardiga. Samuti kaardirakenduse hilisem töö, et see kasutajatele avalikuks saaks, selles on minu teha üsna arvestatav osa. See jõuab üsna kohe avalikkuseni,” selgitas Tambet Kikas.

„Kuna me ei tegelenud selle konkreetse tööga iga päev, vaid vabamatel hetkedel, siis minul kulus puhast tööaega mitu kuud. Eesti, sealhulgas Saaremaa mullastik on üldiselt väga kirju ja tingimused võivad vahelduda väga lühikese maa tagant päris oluliselt. Eesti kontekstis on viljakaim Järva-, Lääne-Viru-, Jõgeva- ja Viljandimaa põhjaosast koosnev  piirkondpiirkond. Saaremaa kohta käiv üldine tõde on see, et Kesk-Saaremaast ida suunas on viljakamad maad, mis on sobilikumad paljudele erinevatele põllukultuuridele, sealhulgas nõudlikumatele teraviljadele.”

Kikas rõhutas, et hinnang, mis on hea, mis mitte, sõltub ka sellest, millise tootmissuunaga tegeleda. Näiteks ekstensiivsel karjatamisel, eriti Lääne- ja Põhja-Saaremaa poollooduslikel niitudel, on rohumaade liigirikkus jällegi tunduvalt suurem, mis omakorda mõjutab liha ja villa kvaliteeti.

Mis on praegu teoksil? „Käsil on aastaaruandeperiood, teeme kokkuvõtteid maaelu arengukavas olevate uuringute ja maaelutoetuste kohta.
Põllumajandusuuringute keskus on Eestis maaelu arengukava püsihindaja. Välitööde, uuringute ja statistilise andmetöötluse käigus kogutakse erinevat informatsiooni ja analüüsitakse poliitikate mõjusid meie põllumajanduskeskkonnale.

Kuidas on muutunud liigiline mitmekesisus ja arvukus põllulindudel või kimalastel, milline on põllumuldade toitainete sisaldus, millised muutused toimuvad maakasutuses jne?

„Aastate ja perioodide lõikes olukorrad muutuvad ja tuleb leida põhjused, miks see nii on toimunud. See ei olegi enamasti nii lihtne, sest alati ei piisa saadaolevatest andmetest, kuna looduses toimuvaid protsesse mõjutavad väga paljud erinevad tegurid.

Tegelikult on puudu mitmeid andmeid, mis tõenäoliselt muutusi mõjutavad. Seega, mida rohkem andmeid, seda täpsemad on analüüsid ja hinnangud, mille abil koostada uusi meetmeid ja poliitikaid.

Lisaks eelnevale arendame aktiivselt edasi väetistarbe kaartide ja andmete süsteemi. Eesmärk on viia andmevahetus internetipõhiseks ja kliendi jaoks paindlikuks, kus kaardi koostab oma vajadustest tulenevalt klient tulevikus ise.”
Kas ja kui tihti ise välitöödel osaled? „Väga vähe, põhiliselt olen ikkagi arvuti taga, minu rida on andmetöötlus.”

Priit ja Tambet on praeguses asutuses tööl olnud aastast 2002. Asutuse nimi oli siis küll taimse materjali kontrolli keskus, millest tänaseks on saanud põllumajandusuuringute keskus.

Täna loetuimad
Lossi hoovis vandaalitseti veel avamata näituse kallal (1)
Praamile sõitjad peavad teetööde tõttu varuma aega (2)
MEIE MAA 100: Fookuses Ene ja Svea (1)
Saaremaa piimatööstuse juhina asub tööle Valdis Noppel (1)
Killuke Saaremaad sai prantsuse dokfilmi
Pärnakad veetsid saartel unistuste päevi
Mida kolevants meist mõtleb
 (2)
Vormikaamerad aitavad politseinikel tõendeid hankida (3)
MEIE MAA 100: Meie Maa 20. aasta, ees on suured muutused
JUHTKIRI - Aeg ei saa kunagi liiga küpseks
Nädala loetavuse top 5
Omanik sulges oma krundil teise kinnistu trassi (21)
Politsei tabas Leisi väljaku rikkunud autojuhi (4)
Politsei tabas 153 km/h kihutaja (13)
Nälgivad koerad elasid akendeta aidas (15)
Pilkupüüdev kolmik – noor ema kaksikutega
Kommentaarid
Omanik sulges oma krundil teise kinnistu trassi (21)
Vormikaamerad aitavad politseinikel tõendeid hankida (3)
Anti Toplaan valiti taas Saarte praostiks (6)
Europarlamendi valimised said hoo sisse (18)
Saaremaa piimatööstuse juhina asub tööle Valdis Noppel (1)
Politsei tabas 153 km/h kihutaja (13)
Auruvedur-saunad nüüd ka Kuressaares (1)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (67)
Praamile sõitjad peavad teetööde tõttu varuma aega (2)
Lennupileteid juuniks praegu osta ei saa (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud