[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 25. aprill 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
aprill 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930




Maakond

Saarlasest professor analüüsis lindude ja inimeste abielu (3)
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 13. veebruar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

SÜG-i vilistlane, Tartu ülikooli loomaökoloogia professor, zooloogia osakonna ja loomaökoloogia õppetooli juhataja Raivo Mänd analüüsis jaanuarikuu viimasel päeval väärikate ülikoolis abielu püsivust inimestel ning võrdles seda looma- ja linnuriigi liikidega. Tuleb tunnistada, et teema „Miks püsivad abielud lindudel paremini kui inimestel?” ja selle esitus oli ülimalt huvitav.

Aga enne veel paarist „väljakaevamisest”, mida Maie Meius on lektorite puhul ikka viljelenud. Raivot saalitäiele tutvustades lisas ta, et tänane lektor on Saaremaal tuule tiibadesse saanud noormees, kes lõpetas Tartu ülikooli bioloogia eriala cum laude ja on meie presidendi Kersti Kaljulaidi esimene teaduslik juhendaja. Saal aplodeeris.

„Tere, Saaremaa väärikad ja siia kokku tulnud tuttavad ja sõbrad! Teid on siin nii palju, nagu oleks terve Saaremaa ühte serva kokku tulnud,” alustas väärikas lektor Raivo Mänd.

„Ma ei räägi väärikatele esimest korda, olen mitmes Eesti linnas neile loengut pidanud ja tahan öelda, et võrreldes üliõpilastele loengupidamisega on väärikatel üks eelis, see eelis on elukogemus, mis mulle teie silmadest vastu vaatab. Kindlasti on ka tänase teema jälgimisel ja arusaamisel suur elukogemus teile kasuks.

Enda kohta ütleksin veel seda, et olen eluaeg teadlasena tegelenud lindude sigimisbioloogia ja -käitumise uurimisega ja õpetanud üliõpilastele pea 30 aastat loomade ja inimeste käitumise bioloogilisi aluseid ehk käitumisökoloogiat, millest on kantud ka tänase teema pealkiri.”

Abielude lahutamine kasvab

„Nagu me teame, on abielude lahutuvus maailmas viimastel aastakümnetel väga oluliselt kasvanud, probleem on eriti suur läänemaailma arenenud maades. Eestlased on selles kurvas nimekirjas 7. kohal 58%-ga, kõrgeim Belgias (71). Sellesse statistikasse tuleb küll ettevaatlikult suhtuda, sest nendes maades, kus noored väga palju ei abiellugi, nende lahkuminekut statistika ei kajasta. Aga midagi see siiski näitab.”

Suurte kogemustega teadlane väitis, et kõrge lahutuvus tõstab tublisti ka peresisese vägivalla juhtumite arvu. Seega on abielulahutused väga valus ja oluline teema. Levinud arusaama, et abielude lahutamine on suurenenud tasapisi, järk-järgult ja evolutsiooniliselt, lükkas ta ümber. „Tegelikult see nii ei ole. Ameerika abielulahutuste statistika 1950–2004 näitas, et traditsiooniline paarabielude süsteem kukkus sõna otseses mõttes kokku väga lühikese ajaga, kõigest mõne aastaga – 1960-ndate lõpust 1970-ndate teise pooleni. Kui enne seda püsis abielude lahutuvus 25% piires, siis viie-kuue aastaga kasvas see 50%-le, kuhu see on ka jäänud.”

Läänemaailmas toimus täpselt sama, aga väikese ajanihkega. Kõik, mis Ameerikas moodi läks, tuli viivitusega ka Euroopasse, Eestisse 1970-ndatest 1980-ndate alguseni.

„Algul suhtuti uude reaalsusse väga valuliselt ja hakati igasugu meetmeid kasutusele võtma, et protsessi tagasi pöörata. Televisioon hakkas tootma saateid, nagu „Laupäeva õhtul isaga”, hakati tähistama isadepäeva, lubama isasid sünnituse juurde, et nad näeksid, kui suure vaevaga laps sünnib ja et see seoks isa tugevamini abikaasa ja pere külge. 2000-ndatel leiutati isaduspuhkus, vanemapalk isadele...

Aga aeg läks ja suurt kasu sellest kõigest ei olnud. Kahe tuhande teisel kümnendil hakkas järjest rohkem kuulda olema, nagu uus reaalsus olekski normaalsus ja et sellega peakski leppima, vana, traditsioonilist abielu ei ole enam vaja. Eriti selgelt tuli see ilmsiks 2017. a kevadel, kui Eesti Naisliit keeldus aasta ema kandidaadiks registreerima üksikema. Siis puhkes ajakirjanduses tõeline torm.” Lektor tõi siinjuures mitmeid näiteid, mida kõrgetel ametikohtadel naised naisliidu otsuse kohta arvasid.

„Kui aga püstitada küsimus, kas paarabielu väga vanasti üldse väärtustati ja kas see on inimesele kui liigile üldse omane, kuna levinud on eksitavad arusaamad, et inimesele ei olegi ajaloos olnud paarabielu omane. Tänapäevalgi džunglihõimud ei tundvat paarabielu ehk monogaamiat. Tõepoolest, loomariigis esineb paarabielu äärmiselt harva. Väga suureks erandiks on linnud, kellest  90% liikidest on paarabielus ja mõlemad vanemad hoolitsevad järglaste eest. Lindude abielu on pikaajaline, nende abielu lõpetab tihti ühe poole surm, nagu abiellujadki kiriklikul laulatusel teineteisele tõotavad. Samas imetajatel on paarabielu üliharuldane nähtus.

Inimene kuulub bioloogiliselt samuti imetajate klassi, millest võib arvata, et äkki inimesele polegi omane paarabielu ja et see on mingi kultuuriline nähtus, mis on ajalooliselt suhteliselt hiline asi, erinevate religioonide poolt peale surutud ja et ongi aeg lasta paarabielud allavett.”

Kuidas on tegelikult? Lektor märkis, et teadusuuringud näitavad, et paarabielud on väga vana nähtus. Juba inimeste eellaste paleontoloogilistel väljakaevamistel saadud tõendid kinnitavad vähemalt sotsiaalset paarabielu (mis küll ei välista järglaste saamist ka paarivälistest suhetest).

„Juba miljoneid aastaid tagasi vähenes inimeste eellastel sooline dimorfism, mis tähendab, et tüüpiliste imetajaliikide isased on kasvult palju suuremad kui emased ja viljastavad enamuse emastest. See, et kasvuvahe vähenes, tähendas seda, et hakati elama paaridena.

Veel uuem tõend – Y-kromosoomide DNA uurimine näitas, et 10 kuni 20 tuhat aastat tagasi suurenes inimeste puhul oluliselt nende meeste osakaal, kes osalesid järglaste tootmisel. See tähendab, et paarabieludes hakati ka järglasi saama valdavalt üksnes oma partneriga. Seega DNA uuringute järgi on tõestatud, et paarabielud (monogaamia) on väga-väga vana nähtus inimeste juures, see vorm on inimesele kui liigile omane. Vastupidist propageeriv on suur müüt.”

Kõneleja enda ja teiste maailma teadlaste tehtud uuringud näitavad, et ka praegu on noorte vallaliste inimeste esimene valik siiski veeta elu ja saada lapsed koos armastava ja hooliva partneriga. „Seega ei ole tänapäeva noored uue normaalsusega sugugi leppinud ja teistsugused peremudelid on hädalahendused puhuks, kui noorusunistus mingil põhjusel ei ole täitunud.
Probleemi püütakse lahendada, tegeldakse seaduste täiustamise ja loomisega, perekonnaseadusega, vanemapalgaga, abieluvaralepinguga, isadega perede ülalpidamise süsteemi täiustamisega, naistevastase vägivalla kriminaliseerimise edendamisega jne.”

Mis paarabieluga ikkagi juhtus?

Miks lahutuvus väga lühikese ajaga nii suureks on muutunud, et ainult kolmandik lapsi sünnib püsiabieludest, nagu president Kersti Kaljulaid 2017. aastal aasta ema valimiste ajal tekkinud segaduse puhul lausus? „Põhjus on selles, et abielu ei ole midagi sellist, mis püsib iseenesest. Oma raamatus „Elukunstnikud” tõin välja, et neile, kellele teeb muret praegusaegne perekonnakriis, tuleks selle asemel, et otsida abielu lõhkuvaid tegureid, tunda rohkem huvi, kuhu on jäänud abielu koos hoidvad tegurid. Abielu on alati habras ja purunemisohus ja kui kaovad ära need tegurid, mis seda koos hoiavad, siis see paratamatult puruneb.

Abielu koos hoidev peapõhjus on see, kui üksinda ei olda võimeline lapsi täisväärtuslikuks kasvatama. Sama põhjus hoiab siiani koos ka lindude abielud.
Põhjused inimese abielude purunemiseks hakkasid tekkima palju varem. Paari-kolmesaja aasta jooksul toimus inimkonna ajaloos erakordne tehnoloogiline revolutsioon, millega kaasnes ka sotsiaalne revolutsioon. Teaduse ja tehnika arengu tõttu vähenes inimese sõltuvus loodusest, elukeskkond muutus stabiilsemaks. Mida stabiilsem on keskkond, seda vähemoluline on kahe vanema olemasolu. Suurenes materiaalne kindlustatus, tekkisid sotsiaalsed süsteemid (lastehoid ja -toetused), meditsiini arengu tulemusel vähenes suremus ja tõusis eluiga, ei olnud vaja nii palju lapsi sünnitada, kuna väikese arvu suudab ka üks vanem üles kasvatada.

See kõik kokku vähendas kahe vanema ühishoole ning paarabielu bioloogilist vajadust ja tähtsust ning põhjustas vanade soorollide muutust (kuidas on tööd peres naise ja mehe vahel jaotatud) ja pingeid suhetes. Senise peremudeli järsk kokkukukkumine aga on ilmselt seletatav penitsilliini leiutamise ja naistele mõeldud rasestumisvastaste pillide legaliseerimisega.

Kuna reaalne risk jääda suguhaigustesse ja soovimatult rasestuda oli nüüd tühine, vallandas see niinimetatud seksuaalrevolutsiooni. Oma partneri liiga vabameelne suguline käitumine aga omakorda vallandas armukadeduse, mis on nii inimesel kui ka teistel loomadel evolutsiooni käigus väga tugevalt kinnistunud instinkt. Sellega võitlemine on sama lootusetu nagu võitlus magusahimuga, millel samuti on sügavad evolutsioonilised juured. Kokkuvõttes – isarolli tähtsuse vähenemine koos seksuaalse vabameelsuse kasvust tuleneva armukadedusega ilmselt saigi inimeste paarabielule saatuslikuks.

Täna loetuimad
Prügiteema tekitas komisjonis elava arutelu
Välja tuli Meie Maa toimetaja 84 aastat vana töötõend
Lepiku talu lambafarmi tegemistest
Laupäeval toimub avatud kalasadamate päev
Kuidas kaotada elu maal?
Mikro- ja väikeettevõtjate toetusest
Iisraeli riigi madaldumine
Küberpätid tegid mullu ligi veerand miljoni eest kahju
Saaregurmee ja Lahhentagge noppisid tiitlid
Jumal annab alandlikele armu
JUHTKIRI - Ajalooline üllatus
Linnuses tuleb arheoloogia teabepäev
Maamessil osaleb 13 Saaremaa ettevõtet
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Purjus juht sõitis autoga teeviida puruks (4)
In memoriam ÜLO KOLLO (23.09.1937 - 18.04.2019) (1)
Saaremaa Muuseumi personal sai täiendust (3)
Leisi teenuskeskust hakkab juhtima Tuuli Pärtel  (6)
Saarlased riigikogu komisjonides  (7)
Kommentaarid
Leisi teenuskeskust hakkab juhtima Tuuli Pärtel  (6)
In memoriam ÜLO KOLLO (23.09.1937 - 18.04.2019) (1)
Volikogu eestseisus ei toetanud pikka rendivabastust (10)
GoBus võitis maakonna bussiliinide hanke (5)
Kogukond ei soovi Üüdibele taastuvenergia jaama (4)
Salapärane annetaja kinkis elustamislaua soetamiseks 10 000 eurot (2)
Valitsusvastutust kandma hakkav kolmikliit seisaks kõigi Eesti inimeste eest (5)
Jüriööl süüdati Saaremaal 61 tõrvikut (1)
Leisi saab maikuust uue apteekri (1)
Nöges – vägi, mis toob kogukonna kokku  (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud