[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 02. juuli 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Maakond

Ajaloolane Ago Pajur riigi sünnist ja ülesehitamisest
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 16. jaanuar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval oli väärikate ülikooli teise poolaasta esimene lektor Tartu ülikooli Eesti ajaloo dotsent Ago Pajur. Lektor valdas faktiderohket materjali nagu oma kümmet sõrme, ligi kahetunnine esitus teemal „Konstantin Päts ja Eesti Vabariik” tuli elusalt mälukettalt.

Pärast Eesti esimese presidendi eluloost ülevaate andmist jõudis lektor saja aasta taguste kuumade sündmusteni, millest ka meedias on palju häid saateid olnud ja tuleb ilmselt 2020. aasta veebruarini.

„Päästekomitee liikmena püüdsid Päts ja Vilms Eesti iseseisvust välja kuulutada juba 21. veebruaril, kui sõideti Tallinnast Haapsallu, et ette lugeda „Manifest Eestimaa rahvastele“. Kuid sakslased jõudsid ette ja okupeeritud linnas ei olnud see mõeldav. Järgmisel päeval, kui osales ka Konik, tehti katse sel eesmärgil sõita Tartusse, kuid ei õnnestunud hankida autot, kuna garaažid olid võetud tugevdatud valve alla.

24. veebruari pärastlõunal, kui oli alanud enamlaste põgenemine Tallinnast, tuldi salakorterist välja. Kuna korra hoidmine libises Tallinnas järk-järgult Eesti militsionääride, sõdurite ja ohvitseride ning omakaitselaste kätte, läksid päästekomitee liikmed Päts, Vilms ja Konik Vene riigipanga Tallinna osakonna ruumidesse ja andsid välja vajalikud korraldused, käsud ja ametisse määramised, sealhulgas ka päevakäsud, millest viies ehk viimane oli Eesti Ajutise Valitsuse moodustamine,” meenutas Ago Pajur ajaloolist hetke.

„Lisaks Ajutise Valitsuse peaministri ametikohale läks ka siseministri portfell ning ministrite nõukogu esimehe ametikoht Konstantin Pätsile. Just Ajutise Valitsuse peaministrina luges Päts 25. veebruari keskpäeval Tallinna Reaalkooli trepil ette manifesti, kuulutades iseseisvuse välja Tallinnas. Pärnus, Viljandis ja Paides oli selleks ajaks iseseisvus juba välja kuulutatud.

Aga nagu teada, järgnes Saksa okupatsioon. Ajaloo- ja ajakirjanduses on tihti kajastatud, et Eesti iseseisvus lõppes väljakuulutamise päeval, kui Saksa väed jõudsid Tallinna. Tegelikult see nii ei olnud, Ajutine Valitsus tegutses edasi.
1. märtsil käisid Päts, Vilms ja Poska Saksa kindrali Adolf von Seckendorffi jutul, et küsida, mis saab Eesti iseseisvusest. Saadi ebamäärane vastus, et see saab selgeks pärast seda, kui on sõlmitud Saksamaa ja Venemaa vaheline rahuleping, misjärel on otsustajaks Saksa valitsus kokkuleppel kohaliku rahvaga. Mida see tähendas, et teadnud ilmselt Seckendorff isegi.”

Igatahes andnud see lootust ja Ajutine Valitsus jätkas tegutsemist, pidades istungeid ja arutades kõiksugu küsimusi, millest on mitmed protokollid säilinud meie arhiivides. „Aga reaalses olukorras otsuste teokstegemise võimalust tegelikult ei olnud ja reaalne võim puudus. Samas jätkus Eesti sõjaväe organiseerimine. Loodud Eesti rahvusväeosad jäid Saksa okupatsiooni alguskuudel püsima, need nimetati ümber Eesti sõjaväeks ja etteotsa tõusis kindral Andres Larka.

20. märtsil saatis Konstantin Päts kirja Venemaale, kuhu Johan Laidoner oli pagenud Saksa sõjaväe eest, ja kutsus ta Eestisse tagasi sõjaväge juhtima, kuna Päts ei olnud rahul Eesti sõjaväe juhtkonnaga. See tähendab, et lootused koostööks Ajutise Valitsuse tegevuse jätkamisel Saksa võimudega olid olemas.

Vastupanuliin

Juba märtsi alguses saatis Ajutine Valitsus asepeaminister Jüri Vilmsi allkirjaga pöördumise Eesti rahvale iseseisvuse nimel, kutsudes üles mitte täitma Saksa võimude korraldusi, mitte maksma maksusid, mitte laskma ennast määrata valitavatele ametikohtadele.

„Kui esimene oli ootuste-lootuste liin, siis teine vastupanuliin, millest haaras kinni ka Päts. Kuna kohalikud baltisakslased tahtsid luua poolautonoomset Balti riiki Saksamaa koosseisus, kirjutas Päts plaani kohta protestiavalduse. Protestiavalduse lugesid Eesti vallavanemad ette Riias kokku kutsutud Liivimaa Maakogus.”

Saksa võimude ees ei jäänud saladuseks ka Pätsi teised Saksa-vastase iseloomuga kirjatööd.

1918. aasta juunis Päts arreteeriti. See oli temale siis kolmas vangistus, enne seda oli Päts arreteeritud tsaarivõimude ja enamlaste poolt.
Päts saadeti algul Kuramaale, sealt edasi Valgevenesse ja lõpuks Poolasse, kust ta vabanes alles pärast esimese maailmasõja lõppu, Saksamaa kapitulatsiooni ja vaherahulepingu sõlmimist.

„Tagasi Tallinna jõudis Päts 20. novembril 1918 ja leidis eest Ajutise Valitsuse Jaan Poska juhtimisel. Samal päeval tuli kokku Eesti Maanõukogu ja Päts sukeldus kohe, pea ees, riigi loomisesse. 24.-25. veebruaril oli vabariigi iseseisvus küll välja kuulutatud, kuid riik oli vaja üles ehitada. Kõike tuli teha korraga.”

Kõige hullem oli aga see, et idapiiri taga hakkasid kõmisema sõjasõnumid. Oli teada, et Punaarmeed koondatakse idapiiride taha. Riigijuhtide ees oli küsimus, kas alustada sõda Punaarmee vastu või mitte?

Kindral Tõnissoni mälestuste kohaselt tõstatanud peaminister Päts selle küsimuse ka valitsuse istungil. Enamik valitsusliikmeid olnud pikka aega vait, lõpuks hakanud ettevaatlikult kõnelema sellest, et ega pisike riik suure Venemaa vastu saa, parem on sõda vältida, säilitada eesti rahvas tuleviku jaoks.

Need mõtted ei meeldinud pea- ja sõjaminister Pätsile, tema kulmudele tekkisid kortsud, juuksed tõusid püsti, silmad läksid punni, nägu punaseks. Siis kerkis kõrgele laua kohale tema rusikas ja langes tugeva mürtsuga vastu lauda. „Mingisugust kokkulepet kommunistidega ei tule! Igaühele, kes vägivallaga iseseisva Eesti pinnale tungib, astume vastu jõu ja relvadega! Parem auga võitlusväljal langeda kui enamlaste metsiku meelevalla alla sattuda ja seal niikuinii hävineda!

Meil on õigus elada vaba rahvana vabal maal! Meie püha kohus on oma maad kaitsta! Kõik mehed idarajale, vastu viletsuse ja orjuse kandjatele!” Need olid Konstantin Pätsi sõnad ja seisukohad.

Vastu ei vaieldud. Liisk oli langenud. Ajalooline otsus tehtud. Sõda Venemaaga paratamatuks peetud. Vabadussõda otsustatud.

„See Pätsi mütoloogiline rusikahoop oli see hetk, mil otsustati Vabadussõja algus, kuigi kahtlejaid oli palju. Tähtis on teada ja meeles pidada, et Pätsi Ajutine Valitsus selle ränkraske otsuse langetas. Ilma selle otsuseta Eesti Vabariiki suure tõenäosusega täna ei oleks,” ütles ajaloolane Ago Pajur.

*  *  *

Mosaiikpilt Eesti suurest riigimehest ja esimesest presidendist

* Konstantin Päts sündis 11. veebruaril 1874 Tahkurannas Jakob Pätsi ja Olga Tumanova 6-lapselise pere teise lapsena.

* Lõpetas 1894 Pärnu gümnaasiumi ja 1898 Tartu ülikooli õigusteaduskonna.
* Tegutses 1900–1905 Tallinnas advokaadi abina, Teataja toimetajana ja linnanõunikuna.

* Pärast 1905. aasta revolutsiooni varjas end „poliitilise kurjategijana“ Šveitsis ja Soomes ning kandis 1910–1911 karistust Peterburi Krestõ vanglas.

* Naasnud Tallinna, oli Tallinna Teataja toimetaja ja Linnade Liidu Tallinna komitee liige.

* Veebruarirevolutsiooni järel valiti Tallinna tööliste ja soldatite saadikute nõukogu, Tallinna volikogu ja Eesti Maanõukogu liikmeks ning Eesti sõjaväelaste ülemkomitee esimeheks. Oktoobris asus juhtima Maavalitsust.

* Veebruaris 1918 sai temast Eestimaa päästmise komitee liige ja seejärel Eesti Ajutise Valitsuse peaminister.

* Juhtis 1918–1924 Eesti omariikluse rajamist, olles pea- ja sõjaminister, Asutava Kogu liige, riigikogu esimees ja kahel korral riigivanem.

* 1924. aastal eemaldus täitevvõimust, jätkates riigikogu liikmena, majandustegelasena (kaubandus-tööstuskoja ja Eesti-Vene kaubanduskoja esimees), ärimehena (Harju pank, Tallinna krediitpank, AS Ilmarine jt) ja põllumehena (Kloostrimetsa talu).

* Naasis poliitikasse kriisiaastail (1931–1934), olles veel kolmel korral riigivanem ning propageerides põhiseaduse muutmist.

* 12. märtsil 1934 teostas koos Johan Laidoneriga riigipöörde, asendas parlamentaarse demokraatia autoritaarse riigikorraga ning asus uuenenud Eesti riigi etteotsa.

* 1939. etendas otsustavat osa Vene vägede Eestisse lubamisel ning suvel 1940 seadustas oma allkirjaga okupatsioonivõimude korraldused.

* 30.07.1940 küüditati koos noorema poja perega Ufaasse. Arreteeriti 26.06.1941, viibis 1941–1943 Ufaa ja Moskva vanglas ning 1943–1954 sundravil Kaasani psühhiaatrilises vanglahaiglas. Sundravilt vabanedes toodi korraks kodumaale (18.–29.12.1954 Jämejala psühhoneuroloogiahaiglas), kuid saadeti seejärel tagasi Venemaale.

* Suri 18. jaanuaril 1956 Kalinini oblasti psühhiaatriahaiglas Buraševos.

Täna loetuimad
Kärutäie betooni säilitamiseks pargib lossipargis raskeveok (24)
Laulja Merilin Mälk plaanib pärast kooli lõppu muusikaga edasi tegeleda (20)
Vähipüügiloa taotluse järjekorras oldi hommikul kella kuuest (3)
„Saaremaa Sinikael” tuleb taas  (11)
Ooperipiknikul saab ooperit nautida videoekraanilt
Triigi Filharmoonia näitus kutsub märkama perevägivalla ohvreid
Nädala loetavuse top 5
Kesklinna liikluseks sulgemine tõi esimesed „viljad” (53)
Kuressaare haigla sattus taas terviseameti rünnaku alla (12)
Festivali I Land Sound korraldaja küsib vallalt 25 000 eurot (43)
Kärutäie betooni säilitamiseks pargib lossipargis raskeveok (24)
Töötukassa parkla kajakad said kolmikud (19)
Kommentaarid
Kärutäie betooni säilitamiseks pargib lossipargis raskeveok (24)
Kesklinna liikluseks sulgemine tõi esimesed „viljad” (53)
Rannailma ootajad peavad varuma pikka kannatust (41)
Jaanipäeval sündisid kaksikud (9)
Ilmatark: talv kestab 15. märtsini (20)
Laulja Merilin Mälk plaanib pärast kooli lõppu muusikaga edasi tegeleda (20)
Festivali I Land Sound korraldaja küsib vallalt 25 000 eurot (43)
Kuressaare haigla sattus taas terviseameti rünnaku alla (12)
Kui kõva tuleb Putini uus mandaat? (7)
Soojatorustiku ehitustööd Torni ja Vallimaa tänavatel (11)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud