[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 18. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Maakond

Südamearst Merle südamega südamest
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 13. detsember 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Maie Meiuse veetava väärikate ülikooli tänavuse õppeaasta esimene pool sai läbi loenguga südamest ja teadmistega selle hoidmiseks.

„Minu teema pealkiri on „Südamega südamest”, tahan teile rääkida meditsiinilistel teemadel, sest arst ja patsient on partnerid ja inimeste teadlikkus on abiks ka arstile. Et jutt oleks arusaadavam, püüan rääkida eestikeelsete väljenditega,” nii alustas doktor Merle Starkopf üliolulise teemaga.

„Alguseks veidi ka populaarteaduslikku informatsiooni, millele tavaliselt ei mõelda. Naiste süda kaalub tavapäraselt natuke alla 250 ja meestel alla 300 grammi. Süda pumpab vereringesse igas minutis umbes viis liitrit verd ehk 7000 liitrit ööpäevas. See on tõsine töö, mis toimub 24/7 365 päeva aastas ilma hetkegi puhkamata. Kui puhkama jääb, siis jääbki.”

Südame kokkutõmbeid ehk lööke on ööpäevas umbes sada tuhat. Statistiline arvutus näitab, et 70-aastasel inimesel on süda elu jooksul löönud üle 2,5 miljardi korra. „Väike töömees on väga tubli. 80 aastat ja enam elavad inimesed suhteliselt sageli. Seega 70+ on veel noor inimene, kes peab väga hästi hakkama saama.

Südamehaigus ei ole abstraktne mõiste. Igal haigusel on nimi, sümptomaatika ja diagnoosimise võimalused – vererõhuhaigus, isheemiatõbi, klapirike või muu. Haigus tuleb diagnoosida ja alles siis saame seda ravida. Kõige sagedasem probleem on vererõhu tõus. Kahjuks küllaltki sagedane on ka südame isheemiatõbi ehk pärgarterite lupjumine.

Klapiriketega on nii ja naa: oluliselt vähemaks on jäänud noorte inimeste põletikust tingitud klapikahjustused, mille suurimaks põhjuseks on kurgumandlite põletikust tingitud tüsistused. See on jäänud probleemiks rohkem arengumaades,” rääkis lektor.

„Vanuse tõusuga on sagenenud vanemas eas teistmoodi klapihädad, kõige sagedamini aordiklapi ava ahenemine. Vanusega hakkavad klapihõlmad tihenema ja moonduma. Kui protsess süveneb, siis mingist hetkest muutub ava väga väikeseks ja saab takistuseks vere väljutamisele südame vasakust vatsakesest. Enamasti tekib see 70– 80-ndates aastates ja siis tuleb arvestada klapioperatsiooniga. Olulised kaasasündinud südamerikked ilmnevad enamasti lapseeas, kuid mõnikord ka nooremas täiskasvanueas või juhuleiuna ka vanemas eas.”

30–40 aastat tagasi diagnoositi suhteliselt palju südamelihase põletikku ehk müokardiiti. „Saan öelda, et müokardiit oli siis ilmselt ülediagnoositud. Tegelikult oli enamasti tegemist muust põhjusest tingitud halva enesetundega, näiteks pärast külmetushaiguse põdemist, ja inimesed tervenesid ilma südamekahjustust saamata.

Tõeline müokardiit on väga raske südamehaigus, millega kaasneb reaalne südamekahjustus, halvematel juhtudel sellest terveks ei saada. Tänapäeval on müokardiidi diagnoosimiseks vajalikud kinnitavad uuringud, mis näitavad reaalset südamelihase kahjustust. Südamekasvajad ei ole ka välistatud, suurem osa neist on healoomulised ja saab operatsiooniga eemaldada. Südame pahaloomulist kasvajat on üliharva.”

Millal peaks inimene kahtlustama, et südamega on midagi lahti
Kõige esmane on koormustaluvus. Mis tahes südamehaiguse tunnuseks on see, kui koormus on häiritud – kas rinnus hakkab pigistama, tekivad rütmikorratused, suutlikkuse oluline vähenemine. Kui inimene saab füüsiliselt kõike teha – tööd, trenni, mitu kilomeetrit kõndida ja miski ei hakka ka pärast koormust häirima, on südamega hästi. Rütmikorratused võivad esineda ka koormusest sõltumata ja sellisel juhul on see pigem healoomuline probleem.

”Peab teadma seda, et ühte ja universaalset uuringut erinevate südamehaiguste diagnoosimiseks pole olemas. Iga uuring näitab midagi ja kildudest tuleb kokku mosaiik. Arstid on andnud vande, et aitavad inimesi. Nad on andud ka vande, et ei kahjusta inimesi. Seetõttu uuringute korraldamisel, eriti, mis puudutab kiirgust ja kontrastaineid kasutavaid uuringuid, tuleb kaaluda oodatava kasu ja võimaliku kahju vahekorda. Uuringust peab alati kasu rohkem olema kui võimalikku kahju. Kui arst vahel mõnele uuringule vastu punnib, siis vahest sellepärast, et mitte teha mõttetuid ja kahjustavaid protseduure.”

Kõige tavalisem uuring on EKG. Rütmihäirete avastamiseks tehakse 24 tunni EKG, kuid see annab olukorra kohta informatsiooni ainult siis, kui halb enesetunne või rütmihäire on tekkinud registreerimise ajal.

„EKG ei saa näidata, mis oli eile või mis tuleb homme. Seega pöördumine peab olema kohene, kui häiriv rütmikorratus tekib. Meil on kiirabi, EMO ja kõikidel perearstidel on EKG aparaat. Väga harvade ja lühiajaliste rütmihäirete korral EKG-ga tabamine on üsna ebatõenäoline. Just halva enesetunde ja rütmihäire tabamisel saadakse EKG abil suur informatsioon, seda halba hetke ei tohi maha magada.

Koormustesti tegemine on mõttekas siis, kui inimene kurdab, et just koormusega tekib tal halb tunne. Testi eesmärk on provotseerida halba enesetunnet, et põhjus avastada.”

Kuulsime, et südame ultraheliuuring (EHHOKG) on väga informatiivne hindamaks südame suurust, südame pumbafunktsiooni ja klappide tööd. Et südame pärgarterite olukorda võib hinnata kontrastaine süstimisega veeni kompuuteruuringul. Ja kui on tõsine kahtlus, et südame arterid võivad olla ahenenud, siis tehakse südame sondeerimine ehk koronaarangiograafia. „See on ainuke meetod, mis veresoonte seisundi täpselt ära näitab ja mille käigus saab vajadusel ka ahenenud kohta ravida veresoone laiendamise teel.

Vahel on vaja uurida selliseid südame struktuure, mida läbi rindkere ei näe. Siis tehakse söögitorukaudne südame ultraheliuuring, mis meenutab pisut mao uuringut, gastroskoopiat. Seda vajame juhul, kui kahtlustatakse südames trombi. Südame biopsia ehk proovitükikese võtmine on ka harv, vajalik väga üksikute südamehaiguste selgitamisel.”

Numbrid, mida on vaja teada

Arst tõdes, et kui tekib vererõhuhaigus, küsivad inimesed, miks peab kogu aeg ravimeid võtma. „Kõrge vererõhu probleem on kahjuks umbes pooltel täiskasvanutel. Miks see tekib, ei ole ühest põhjust. Sagedaseks põhjuseks on geneetiline eelsoodumus. Vererõhuhaigus ei ole tegelikult südame, vaid veresoone haigus. Veresooned peavad lõõgastuma ja kokku tõmbuma. Soonte kokkutõmbumisel vererõhk tõuseb ja see on normaalne.

Füüsilise või psüühilise koormuse puhul sooned tõmbuvad kokku, et aju, süda ja kõik organid saaksid rohkem verd. Kui pingutus lõpeb, tekivad organismis ained, mis sunnivad veresooni lõdvestuma – sooned laienevad ja vererõhk läheb normi. Haiguslik vererõhutõus tekib siis, kui sooned ei ole enam elastsed ega allu enam tavalisele regulatsioonile, vaid jäävad ahenenud seisu.”

Lektor kõneles, et üksi elavatel inimestel tekivad öösiti tihti muremõtted toimetuleku või laste ja lastelaste pärast. See vallandab organismis stressihormoonide paiskumise verre ja võib tekitada ootamatu kiire vererõhutõusu. Seega on geneetika kõrval vererõhu tõusu tegureiks elustiil, teised ravimid ja närvisüsteemi tüüp.”

Mida loetakse normaalseks? „10–15 aastat tagasi öeldi, et normaalne vererõhk on alla 120/80 mmHg (ülemine/alumine). Tänapäeval on jõutud selleni, et kuni 140/90 loetakse veel normaalseks. See sõltub ka vanusest. 20-aastasel on see kõrgevõitu, kuid 70–80-aastasel normaalne. Kui 75+ inimesel esmakordselt tekib vererõhu tõus, siis ülemise numbri lubatud normiks on 150 ja ravi alustamisega võiks oodata. Kui väärtused on kõrgemad, alumine number üle saja või kui inimesel on seoses vererõhu tõusuga kaebused, siis tuleb alustada raviga.”

Diabeeti põdejad peavad olema eriti teadlikud ja hoolsad!

„Suhkruhaiguse korral peavad kõik ainevahetuse ja vererõhu näitajad olema oluliselt väiksemad, sest diabeet on piltlikult öeldes veresooni näriv haigus. Diabeedi korral peavad näitajad olema palju-palju väiksemad ja inimesed oma näitudest väga teadlikud. Kui vererõhk on 150, tuleb perearsti käest küsida, mida me ette võtame. Diabeetikule on suurem kui 130–135/80 juba liiga kõrge. Mulle kohati tundub, et seda tuleks oma perearstile vahel meelde tuletada.”

Südamearst kurtis, et tihti on inimesed hoolimatud, eriti, kui vaevusi ei ole, ei teata oma tervisenäite. Umbes pooltel avastatakse kõrge vererõhk autojuhi või mõne muu tõendi taotlemisel.

„50+ ja 60+ peaksid kord aastas kindlasti perearsti või -õde külastama ja oma vererõhku kontrollima. Paraku ka siis, kui tuvastatakse kõrge vererõhk, hakkavad ainult pooled ravimeid võtma. Teine pool väidab, et nad ei tunne midagi, et miks peaks?”

Ööpäeva keskmine vererõhu norm on kuni 130/80, üle 135/85 vajaks juba korrigeerimist. Päevane võib olla pisut kõrgem, kuni 135/85 ja öine alla 120/80. „Tuleb teada ja meeles pidada, et kõrge vererõhk, veresuhkur ja kolesterool kahjustavad ja hävitavad südame, aju ja neerude veresooni.

On teada nn poolte reegel: pooled vererõhuhaigetest teavad oma probleemi, nendest pooled ravivad ja nendest omakorda pooled on raviga ka korralikult eesmärkväärtusteni ravitud. Inimeste teadlikkuse tõstmisega ohjatud vererõhuga patsientide hulk aasta-aastalt õnneks kasvab. Teadke norme ja tahtke ka arstilt, et number oleks seal, kus peab!”

Täna loetuimad
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (1)
Autol purunes parklas kütusevoolik (1)
Mart Mäeker asus riigiteenistusse (13)
Taas kaob üks avariiline hoone linnapildist (8)
Kaarma surnuaias sõidetakse haudade vahel autodega (4)
Eakatel on Isuzu bussi raske siseneda  (8)
Päästeamet leidis Saaremaa lasteaedades ja koolides puudusi
Pensionisüsteemi peab parandama, mitte lõhkuma (11)
Saaremaa naised on kõige aktiivsemad NIPT testi kasutajad
„Külla-külla!“ – väga menukas ettevõtmine
Lugeja küsib, jurist vastab (2)
Hematoloog Ines Vaide alustab haiglas vastuvõttu
Koorijuhid ootavad laulupeo repertuaari kinnitamist
Saaremaa mahetoode Rand & Rossi tõi Soome konkursilt hõbemedali
JUHTKIRI - Käepärane lahendus
Nädala loetavuse top 5
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (22)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (14)
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks (7)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (15)
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (1)
Kommentaarid
Eakatel on Isuzu bussi raske siseneda  (8)
Taas kaob üks avariiline hoone linnapildist (8)
Kaarma surnuaias sõidetakse haudade vahel autodega (4)
Mart Mäeker asus riigiteenistusse (13)
Pensionisüsteemi peab parandama, mitte lõhkuma (11)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (15)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (14)
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (22)
Lugeja küsib, jurist vastab (2)
Autol purunes parklas kütusevoolik (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud