[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 23. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Maakond

Eesti esimene sajand läbi luule
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 28. november 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Lektor Toomas Kiho luges loengu lõpus ette oma luulet, seda deklameerides ja lauldes. Punkti selle aasta eelviimasele koolitusele pani ta oma laulusõnadele viisistatud looga Tõnis Mägi esituses. Foto: Meriliis Metsamäe

Novembrikuu keskel toimunud väärikate koolituspäev oli varasematest väga erinev. Esiteks seetõttu, et meie riigi ajaloost ja rahvast andis lektor ülevaate luule kaudu, ja selle poolest, et seda tegi just doktorikraadiga matemaatik. Loengu teema oli „Eesti Vabariik 100. Eesti rahvus, keel ja maa.”

Sellise üllatusega sai hakkama lektor Toomas Kiho, kellel on seljataga väärikas teenistuskäik. Kiho on töötanud president Lennart Meri nõunikuna ja 2016. aastani oli ta Eesti Vabariigi peaministri nõunik, valmistades ette ajaloolise ja/või kultuuriloolise taustaga sõnavõtte ja läkitusi. Aastast 1988 oli ta ajakirja Akadeemia osakonnatoimetaja ja alates 2002 peatoimetaja. Mõni aasta tagasi sai temast ka EV100 juhtrühma esimees.


Seda teades või teada saades pole ka ime, et matemaatik on Eesti luulega nii kodus, et isamaa kõige valusamate etappide ning ka riigi ülesehitavate ja ootusrikaste aegade iseloomustamiseks valis ta kaasa võetud kohvritäiest raamatutest hoobilt selle õige.

„Olen tõesti lubanud teile rääkima tulla, selle üks ajend oli see, et hetkel töötan ka EV 100 juhtrühma esimehena. Mõtlen välja ja aitan üle Eesti korraldada riigi sajanda sünnipäevaga seotud üritusi ja muud, sealhulgas EV 100 arhitektuuriprogrammi abil korrastatavat avalikku ruumi Eesti linnade keskväljakute kordategemisel, seda ka Kuressaares. EV 100 raames on kokkupuutepindu aga kõikides eluvaldkondades,” lausus Toomas Kiho alustuseks.

Ja luuleline retk läbi Eesti ajaloo algas. Luuleridade kaudu sai tajuda ühel või teisel ajaetapil valitsenud õhkkonda. Ühtede puhul oli luule ülistav, teiste puhul kantud suurest valust ja murest oma maa ja rahva pärast. Valikus olid Juhan Liivi, Gustav Suitsu, Hendrik Visnapuu, August Alle, Jaan Kärneri, Marie Underi, Helmut Tarandi, Kaljo Lepiku, Juhan Smuuli, Karl Ristikivi, Manivald Kesamaa, Artur Alliksaare, Hando Runneli, Johannes Barbaruse, Johnny B. Isotamme, Juhan Viidingu, Jarek Kasari ja Toomas Kiho enda luulet.

Oma luulega lektor loengu omapäraselt ka lõpetas, seda deklameerides ja üht lauldes. Ja kui ta lõpuks pani mängima oma laulusõnadele viisistatud loo Tõnis Mägi esituses, lahkus ise saalist. Oli huvitav ja teistsugune ülesehitus.

Kolm kosuvat rinnet

Tugevat muret Eesti riigi, rahva, keele ja maa kestmise pärast väljendab ajakirja Akadeemia peatoimetaja selle aasta jaanuari algul (3.01.) ilmunud samateemalises artiklis, kus autor tõstatab küsimuse: kas Eesti jääb Eestiks? Ta räägib lahti saja-aastase riigi kolm suurt muretsema panevat suundumust. Autori nõusolekul avaldame sellest loost mõned valuhüüded.

Loo algul küsib ajakirja peatoimetaja otsekoheselt, mis saab eesti rahvusest, keelest ja maast? „See küsimus kerkib juubeliaastal üha selgemalt esile. Kas teile ei tundu, et just nüüd, kui oleme astumas oma iseseisvuse teise sajandisse, on Eesti püsimise seisukohalt tähtsad küsimused erakordselt teravalt üles tõusnud? Need ootavad vastust just praegu, just meilt, kes me selles Eesti Vabariigis elame. Ja need pole niisama küsimused, mida saab iga nelja aasta tagant paigata koalitsioonileppega või leevendada maksumuudatustega, ei, tõusnud on Eesti jaoks kesksed, Eestit Eestina määratlevad teemad,” kirjutab peatoimetaja Toomas Kiho.

Esimene suur murekoht on eesti rahvuse püsimine, osutades ka Postimehes ilmunud Jaak Valge ja Aimar Altosaare artiklile, et riigi juubeliaasta võib osutuda pöördeliseks Eesti rahvastikuarengu seisukohalt. „Just praegu koostatava rahvastiku arengukava otsused – näiteks kui antakse järele tööandjate järjekindlale survele lihtsustada sisserännet – võivad saatuslikult muuta Eesti rahvuslikku struktuuri ning viia ümberrahvastumisele. Massiline või pikka aega kestev ulatuslik sisseränne tähendab kogu ühiskonna ja kultuuri põhjalikku muutumist väga pikaks ajaks või koguni igaveseks. Eriti põhjalikult peab oma rände- ja rahvastikupoliitilised valikud läbi kaaluma väikerahvas, manitsevad ajaloolane Jaak Valge ja sotsioloog Aimar Altosaar.”

Üks lõik veel Valge ja Altosaare artiklist: „Eesti rahvastiku ja majanduse areng on olnud omapärane. Okupatsiooniaastatel sarnanes Eesti rändearengult mitte välispiiriga kindlalt suletud Ida-Euroopa riikide, vaid Põhja- ja Lääne-Euroopa riikidega, mis olid alates 1950. aastatest massiimmigratsiooni sihtmaad. Selle tulemusel on Eesti välispäritolu rahvastiku osakaalu poolest praegu Euroopa Liidus Luksemburgi järel teisel kohal (33 protsenti tööealisest rahvastikust Eurostati tänavustel andmetel).”

Teine lakkamatu võitlus käib keelerindel. „Küpsuskirjandi asemele astunud emakeele eksamil ei nõuta enam läbivalt õigekirja. Kui seda pidada üldise lodevuse-vabaduse üksiknähuks ja teatud määral kõrvaliseks kahjuks, siis palju kesksem on eesti keele positsioonide järjekindel kaotus rahvusvahelise suhtlemiskeele ees. Siin on kaalukausil juba terve eesti keele saatus.

Märkidest, et kõige lõikavamad on vist küll taandumised hariduses, mille ülim aste – doktoriõpe – on juba kaotatud. Allpool käivad veel taganemislahingud – eestikeelsete magistriõppekavade arv kahaneb kiiresti ingliskeelsete kasuks. Veelgi enam, ka kooliastmes võib täheldada sama suundumust, mille ilmeka näitena võidab ka Eesti vanimas eestikeelses gümnaasiumis puhtingliskeelne IB-õppesuund endale üha suuremat eluõigust ja -ruumi.”

Kolmanda rinde kohta ütleb ajakirja peatoimetaja, et nüüd on eesti rahvuse ja keele kõrval avatud veel ka kolmas, mis puudutab Eesti maad. „Siin tõotab võitlus tulla eriti karm, kuna siin on majandushoovad kõige ilmsemad. Kui tööealise elanikkonna ja keele puhul saab tulemusi fiskaalskaalale seada siiski väikese „viiteülekandega”, siis loodusväärtusi – metsa, maad, kruusa jms – võib üsna otse üles osta. Kõik sõltub ainuüksi rahakoti paksusest.”


*  *  *
Kas asume ka siin taanduma?

Nii küsib Toomas Kiho kolmanda rinde kohta. „Me armastame end ju ikka pidada loodus- ja metsarahvaks!? Meie looduse eestkõneleja Fred Jüssi pälvis mullu Eesti rahvusülikooli rahvusmõtte auhinna. Loodusmõtleja Valdur Mikita uus, eestlast metsa- ja kukeseenerahvana defineeriv raamat on vallutanud Eesti raamatumüügi edetabeli tipu. Eesti rahvas armastab oma Jüssisid ja Mikitaid ja nende kuulutust.”

Alljärgnevalt mõned valikud autori pika ja mureliku loo looduse ja selle ressurssidega seotud osast, et inimesed oma käitumise ja valikuga seda rinnet edasi ei tugevdaks, vaid peale jääks looduse- ja metsarahvale omane talupoeglik mõistus.

* Ivo Linna teatab oma jõulutuuril, et oleme üks väheseid paiku Euroopas, kus on veel säilinud puhast loodust ning et välismaalased on imestusest tummad, et Ivo kallil Muhu saarel on veel nii palju metsa alles.

* Eesti noorte manifestis, mis on sündinud murest looduse säilimise pärast, on noored öelnud: meie Eesti on metsariik, jõgede-järvede riik, musta mulla ja puhta õhu riik. Oleme maarahvas – see eristab meid paljudest teistest arenenud, ent täielikult linnastunud ühiskondadest. Eesmärgiks tuleb seada liigirikkus!

* Sõbrad, ärgakem! Sest tegelikkuses käib meie metsades ja looduses hoopis teistsugune tegevus ning Jüsside ja Mikitate asemel kõnelevad kirved ja kopad. Aga me oma pimedas usus ei märka seda... Praegu laulame justkui nõidusunes hosiannat enneolematult rikkale elujärjele ega kuule, et miski on rebenemas. Üha süveneb tunne, et Eesti ise ei pea seda rallit enam vastu, et meie habras kodumaa lihtsalt murdub. Vene ajal rööbati maad, keelt ja rahvast kõvasti, ent siis oldi vaesed, ja nõtke taim – Eesti – jäi püsima. Nüüd on saatus küll meie kätes, aga meie sööstame ummisjalu vastassuunas.

* Tuima rahuga võetakse vastu teated mesilaste massilisest hukkumisest, ent rahumeeli kasutatakse põllumürke edasi. Muretsetakse, kui kuskil kliinikus vaagub pliimürgituse käes hinge üksik merikotkas, kuidas aga satub seatina kotka söögilaua korjustesse, see ei mureta.

* Kõige raskemad lahingud seisavad meil ees aga seal, kus tahetakse üles osta meie maa ja maastiku osi, olgu ostjaks kas euro- või erainvesteeringuraha. Lisaks maa ülesostmisele, mis võib jäävalt kahjustada Eesti palet, jätkub raha ka soodsate „teadusuuringute” tellimiseks ning kaasneva küllusliku PR-i jaoks, mis osavalt jutlustab ennenägematust kasust, mida üks või teine kuldne investeering kaasa toovat.

Täna loetuimad
Muhus hukkus elumaja põlengus laps (7)
Quo vadis, Kuressaare? (13)
Smidt Metall on samm-sammult ülesmäkke roninud
Komisjon ei rahuldanud Prügimehe vaidlustust (3)
Mereväelased lõhkasid ohtliku torpeedokaatri (4)
Vald soetab mobiilse noorsootöö korraldamiseks bussi (9)
Ametivalik tekkis võrriga vuristades
Linnuses saab vaadata näitust Nõukogude sõjaväebaasidest (3)
JUHTKIRI - Hindamatu inimelu (1)
Haljastusjäätmeid saab tasuta ära anda (2)
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
Muhu põhikooli noored tegid näpud saviseks
Valjalas tuleb istevõrkpalli näidistreening
Ettevõtete arenguprojekt EES ootab osavõtjaid
Tiia Külv avab Raegaleriis maalinäituse
Nädala loetavuse top 5
Detektorist jääb kuldvõru leiuautasust ilma (15)
Nukraim avastus minu elus on, kui palju on maailmas lolle  (15)
Muhus hukkus elumaja põlengus laps (7)
Coopi poebussiliinid alustavad novembris  (19)
16 kihutajat ja viis otsasõitu metsloomadele (9)
Kommentaarid
Quo vadis, Kuressaare? (13)
Vald soetab mobiilse noorsootöö korraldamiseks bussi (9)
Muhus hukkus elumaja põlengus laps (7)
JUHTKIRI - Hindamatu inimelu (1)
Praamil süüakse enim sooja bufeed ja seljankat (12)
Nukraim avastus minu elus on, kui palju on maailmas lolle  (15)
Coopi poebussiliinid alustavad novembris  (19)
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
Linnuses saab vaadata näitust Nõukogude sõjaväebaasidest (3)
Komisjon ei rahuldanud Prügimehe vaidlustust (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud