[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 15. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Maakond

Vana talu uus hingamine
Autor: Vilma Rauniste
Laupäev, 24. november 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

300-aastase vana talu uus pererahvas Lea ja Tõnu Eermann naudivad iga Saaremaa maakodus oldud hetke. Foto: Vilma Rauniste

Tänase loo peategelane on Lea Eermann, kes on Saaremaasse ja oma maakodusse kõrvuni armunud. Lea on Oitme küla Mäeltse talu lõõtsamängu aastaga ära õppinud Tõnu Eermanni abikaasa, väga tegus ja mitmekülgne naine.

Jalutades pererahvaga oktoobri keskel päikeselisel laupäeval talu suurel, 1,3-hektarisel õuealal, mille ümber korralik kiviaed, oli palju vaadata. Nii vanu taluhooneid kui uusi ehitisi, juurde käis pererahva poolt põhjalik seletus, sest nüüdse pesapaiga tausta uurimisega on Lea jõudnud ligemale 300 aasta tagusesse aega. Isegi see on teada, et nende magamistuba asub vanas lambalaudas.

„Mäeltse talu on ära märgitud juba 18. sajandil 1740-ndatest pärit vanal kaardil, kus talu nimi on Meltze. Talu peab siis olema vanem. Meie magamistuba on vanas lambalaudas, seal on parim ja sügavaim uni maailmas,” ütles iidse talu perenaine Lea Eermann.

Abikaasa Tõnu lisas, et nad nimetavad oma talu unetaluks. „Sellel kohal on väga hea aura, siin saab korralikult välja puhata, seda on öelnud ka meie külalised,” mainis Tõnu Eermann.

Kõndisime ja oh imet, koduõues roosipeenarde vahel olid endale koha leidnud paar pesakonda ilusaid kitsemampleid, mille peale kostis perenaine: ah et seetõttu siis kitsed meie õues käivadki.

„Kodustatud” on meil ka nugis, mäger, kõred, nahkhiired, jänesed, rebased ja suurel hulgal matsamaid metsmesilasi ning sellel suvel metssigade suur perekond, kes naabruses asuvas värskelt võetud viljapõllus hommikueinet võttes järelkoristust tegi.

Perenaise suursugusest roosiaiast ehk tema suurest hobist, kus on enam kui 140 roosisorti, mis kokku kogutud üle ilma, me ei kirjuta, sest selle tegi suvisel õitseajal ära lillearmastaja Ivar Eensoo. Roosidest siiski niipalju, et aiaomaniku üks soov on seni täitumata. „Kuigi mulle loomad väga meeldivad ja mul on nendega kokkulepe, et nad võivad mõnikord tulla ja näksida ka mu roose, aga ma palun neilt ühte pilti, kus kits parajasti roosi õit hammustab. Seni ei ole seda võimalust tulnud.”

Hoovis on suurte mõõtmetega vana kaev, püstijala-piknikulaud, mida saab ringi tõsta vastavalt päikese liikumisele. Krundi ühes nurgas on „onn”, kui külalisi on korraga mitmeid. Siis raamitud köögiviljaaed maitseainete, kartuli ja köögiviljade kasvatamiseks. „Siin kasvatan kõik vajaliku. Oma kartuliga oleme parematel aastatel läbi saanud jõuludeni. Küüslauk sai õigel ajal maha, hea seemne sain oma Saaremaa „vanaemalt”.”

Aia teises servas asub ligi kolme meetri kõrgune puudekuur, kuhu ülemised kihid on kuivama saadud redelil üles-alla käies. Veel on nimetamata jaanitule lõkkeplats, grillimiskoht, saun, ait, külalistemaja ja roogkatusega välikäimla. Viimati nimetatu oli olnud katusetegijate proovitöö enne eterniitkatuste väljavahetamist roogkatuste vastu. Sellesse „kullakambrisse”, mille uksel on süda ja lahtiolekuajad, võib siseneda ka rahvusvaheline seltskond, sest ajaviiteks saab seal olles tutvuda tosina eri keeles ajalehe ja -kirjaga.

20 rikastavat aastat

Enne vanasse talutarre sisenemist ütles perenaine maal elatud 20 aasta vahekokkuvõtteks, et saadud on palju uusi tarkusi ja kogemusi. „Kuna me oleme nüüd vanemad ja targemad, siis mõtleme ka selle peale, et kui midagi teeme, siis mis sellest jääb järgnevatele põlvedele. Kui istutame puu, siis milline ta on saja aasta pärast. Ma väga loodan, et ka mu rooside eluiga on pikk, ehk mõni neist püsib saja aastani.

Tore on mõelda, et olen koha avastamisega saanud siin teha arheoloogi tööd. Samas ei taha ka kõike ära avastada. Las mõned kohad jäävad võsasse, kus lindudel on hea pesa teha, ja mõned asjad avastamata, et kes saja aasta pärast siin toimetab, tunneks samasugust rõõmu, kui me oleme tundnud,” rääkis Lea oma mõtetest.

„Muidugi oleks tore, kui lapsed siin jätkaksid, samas ei taha, et nad on selleks sunnitud. Las nad otsustavad ja valivad ise. Midagi tehes mõtlen alati ka Mäeltse Liidi peale, kes siin oma suguvõsa põlises paigas elas, et kas ta oleks meie tegemistega rahul.”

Pererahvas oli leidnud Liidi vana päeviku, kus märkmed tema sõjajärgsest elust ja kolhoosiajast. „Oleme kuulnud, et ta töötas seatalitajana ja imetlen, milline eesti keel ja lausestus tal oli! See pidi tulema inimese sisemusest. Meil on hea meel, et oleme „valitud” pieteeditundega seda kohta hoidma.”

Lea on läbi tuhninud mitmed arhiivid, et Mäeltse kohta võimalikult palju teada saada. „Saime teada, et talul oli ka sepikoda, ja tellisin ERM-ist talu kohta kõik olemasolevad fotod.”

Sügise halluse ja üha lüheneva valge aja kohta on Mäeltse pererahvas ka ainult head leidnud. „Kui mujalt siia tulla, on kontrastid alati kaasas, kas või siinne pimedus, mis on hoopis teistsugune kui linnas. Siin on nii pime, et ei näe näppugi vastu nina panna.

Praegu on nii eriline aeg – on veel parajalt soe, et õue minnes ei pea end soojalt riietesse mässima, ja siis näed, et Linnutee on üle talu katuste laotunud ja Suur vanker istub lepapuu otsas, rattaid pidi latva kinni jäänud. Ja täielik haudvaikus! Siis hakkavad kaugelt kostma hanede häälitsused. Arvan, et midagi nii ilusat ei oska linnas isegi tahta. Kui ületada hirm ja astuda toast kottpimedusse, on see imeline!” rääkis naine vaimustunult.

Haridusi mitmeid

„Viimane asi, mida Tartu ülikooli 35 aastaselt õppima läksin, oli eesti kirjandus, mille juures oli ka rahvaluule. Olen õpingutega jõudnud lõpusirgele, ainult magistri taseme lõputöö meie kirjandusest ja murdeluulest on tegemata. Võtsin nüüd töö lõpetamise uuesti ette, see on mu harrastus ja töö korraga,” rääkis Lea.

„Õppimine on mind õpetanud ka arhiividega hästi läbi saama, see tuli kasuks ka maakodu kohta teabe saamisel. Mulle on kirjandus alati meeldinud. Kooli ajal kirjutasin näidendeid ja natuke ka lavastasin. Pisut ka laulsin. Ning kui oli vaja eriala valida, valisin konservatooriumi, sinna pääs tundus kindlam, siis ju mitmesse kooli kandideerida ei saanud.

Õppimise ajal sattusin suvekursustele Itaalias. Mul oli seal suurepärane õpetaja, kes tegi lühikese ajaga ära tohutu töö. See oli mulle kultuurišokk!

Sain seal muusikaõpingutega lõpetamisega meeldiva lõpu. Kuulsatel ooperilauljatel on ju oma kontsertmeister, sain laulda ette Luciano Pavarotti kontsertmeistrile, kes ütles mulle väga ilusa lause, et sa ei saa mitte kunagi laulda valesti, kui laulad sisu. See tundus olevat väga ilus punkt mu ooperilauljaks saamise luhtumisele.”

Miks aga sellest paarist ooperilauljaid ei saanud, ütles Tõnu välja paar kuud tagasi temaga tehtud usutluses. Sest see oli aeg, mil klassikalise muusikaga ei olnud võimalik suurt peret ära elatada.

Suured ooperifännid on nad ikkagi. „Oleme õige saare valinud, ehkki ooper tuli siia hiljem. Sel aastal käisime nelja ooperit nautimas, järgmiseks aastaks on piletid soetatud.”

Laulmisest pisut veel. Lea on laulnud kammerkooriga Lepo Sumera poolt Marie Underi tekstile
tehtud Tauno Kivihalli nukufilmis „Surma mõrsjad”, kus taustaks laulab kammerkoor. Kuna Sumera oli Lea häälest olnud väga võlutud, on see jäädvustatud väikese soolona, mille üle on Leal hea meel. See film pälvis 1990. aastal filmifestivalil Espinhos (Portugal) parima filmimuusika auhinna. “Kahju et seda filmi ei ole mulle teadaolevalt veel digitaliseeritud, kuna seda võiks õppeotstarbel kooli kirjandustundides kasutada.”

Leal on omandatud ka meditsiiniõe kutse. Ala õppima minek oli tingitud lastest, kes lasteaiaikka jõudes alatasa haigestusid. “Neid pidi ravima ja haigusi võimalikult ennetama, aga oskusi ei olnud. Nii läksingi õppima. Sest tööl käia polnud võimalik, aga koolis sai kas või öötundidel oma asjad ära teha.”

Sellest tööetapist ka üks vahva lugu. Hommikuti neurokirurgiaosakonna koosolekul oli peaarst vahel küsinud, et kas kõigepealt laulame natuke ooperit ja siis alustame koosolekuga? “Nad nägid ilmselt mu loomingulise poole ära. Patsientidega oli mul aga väga hea kontakt, paljud palusid teatud protseduure teha just minul.”

Jätkame jutuga tema praegustest õpingutest, sest tuline süsi oli tuha all kaua hõõgunud. „Juba paarkümmend aastat on see mõte mul kuklas tiksunud. Maakodus maasikaid rohides mängis kõrval raadio ja äkki kuulsin, et Tartu ülikooli eesti kirjanduse erialale on esitatud vähe avaldusi. Tekkis plahvatuslik mõte, et miks mitte! Kui ei saagi sisse, vähemalt proovin. Üllataval kombel osutusin väga heade tulemustega vastuvõetuks. Nüüd tuleb veel pingutada magistritöö tegemisega.”

Töö kirjanduskeskuses

Lea on pealinnas olnud ka suure kirjanduse sees – Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumiosakonna juhataja, enne seda olnud Adsoni, Underi ja Tuglaste AED MTÜ juhatuse liige. Kuid jälle tuli valida. Seal edasi töötades polnuks maaelu armastaval naisel võimalust reedel maakoju sõita, nädalavahetusega aga kõiki töid ära teha ei jõua.

„Olen nuusutanud mitmeid töökohti, aga Mäeltse koht Oitme külas on minu jaoks kõige paremini lõhnanud. Tundsin, et see siin on minu kõige õigem koht.”
Oktoobris sai paaril ühist elu 30 aastat, millest 20 abielus. “Hästi oluline on ühine tegevus, mis seob. Meil on neiks muusika ja Saaremaa koht, mis on meile mõlemale väga olulised ja erilised, meie kroonijuveelid.”

Nii see vahva pealinlastest pere suure looduse keskel üksteist mõistes ja aidates toimetab ning maaelu värve ja helisid naudib.”

Täna loetuimad
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (70)
Ralliauto rammis Kaali trahteri müüri
Pargitud autod segavad probleemi lahendamist (13)
Muhulane Ivari Vokk jättis Vetteli
Saaremaa koolipoiss kirjutab telesaatesse lugusid
JUHTKIRI - Jälle häda ralliga (4)
Ott Tänaku maal osteti 1524 euroga  (1)
Projekteerija: keskendume lahenduse otsimisele (22)
Rallinädal tõi politseile 81 menetlust
Ralli nädalavahetusel veidi vähem praamireisijaid (3)
Salme kool lõi kaasa Erasmus+ projektis
Vutinaised võitsid teise liiga
Täiskasvanute õppe nädal täies hoos
Kultuur kirbul - Kartul koos lisandiga
Mihkel Tanila Lätis pildil
Nädala loetavuse top 5
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (70)
Ralliauto rammis Kaali trahteri müüri
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (18)
Pargitud autod segavad probleemi lahendamist (13)
Muhulane Ivari Vokk jättis Vetteli
Kommentaarid
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (70)
Pargitud autod segavad probleemi lahendamist (13)
Projekteerija: keskendume lahenduse otsimisele (22)
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (18)
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (23)
Ralli nädalavahetusel veidi vähem praamireisijaid (3)
JUHTKIRI - Jälle häda ralliga (4)
Ott Tänaku maal osteti 1524 euroga  (1)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (69)
Huvitegevust Saaremaal on toetatud ligi 700 000 euroga (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud