[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 15. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Maakond

Professor Ilmar Raag kaitseväe missioonist Malis
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 14. november 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Ilmar Raag: „Aafrika probleemide hulka kuulub kahtlemata koloniaalpärand, mis pani paika riikide piirid ja sellest tulenevalt hõimude konfliktid.” Foto: Meriliis Metsamäe

Seoses oma ülitiheda töögraafiku ja täpse ajastusega, et tulla loengut pidama väärikate ülikooli, pidi ajaloolasest lektor Ilmar Raag kahjuks ootama järgmist praami, meretagune asi! Väike ooteaeg andis seega SÜG-i direktorile Viljar Arole võimaluse rääkida peatselt sajaseks saava kooli ees seisvatest suurtest väljakutsetest, mida oli kasulik kuulda ja hea teada.

Kui saali uksele jõudis nimekas kuressaarlane Ilmar Raag, võeti ta vastu tugeva aplausiga. Tänavu kaheks aastaks Tartu ülikooli vabade kunstide professoriks valitud mees töötas möödunud aasta augustist aprillini Malis ÜRO rahuvalvemissioonil. Tema loengu teema oligi elust Malis „Aafrika probleemide killukesi Mali näitel”. Tuleb tõdeda, et paljunäinud ja -kogenud ning tugeva missioonitundega mehe esitus oli väga hariv, see peaks meile ikka ja jälle meelde tuletama, et elame tõepoolest nagu vanajumala selja taga.

„Kui mind kutsuti kaitseväe missioonile Malisse, olin lahkesti nõus. Kuigi minu ülesanne oli olla seal tõlk, sai mu põhiülesandeks vestlemine sealsete kohalike elanike ja haritlastega, et püüda aru saada, milles seisnevad nende probleemid. Usun, et seeläbi sain Aafrika kohta päris palju teada. Räägin teile põhiliselt Mali riigi näitel. Kuna minu eelmine missioon oli Kesk-Aafrika vabariiki, tundusid Aafrika probleemid kõikjal samad,” alustas Ilmar Raag.

„Algul räägin teile ajaloost, millega on seotud paljud probleemid. Probleemide hulka kuulub kahtlemata koloniaalpärand, mis pani paika riikide piirid ja sellest tulenevalt hõimude konfliktid. Aga räägime ka demograafiaküsimustest.”
Kuulsime, et sealsed kohalikud käsitlevad oma ajalugu väga pikana. Kui eestlaste ajalugu algas umbes kaksteist tuhat aastat tagasi ja soomeugrilastel 2000 aastat enne meie aega, siis aafriklaste jaoks omab pikk ajalugu hoopis teistsugust tähendust. „Kas või see, et inimene põlvneb Aafrikast. Sellel on tõetera sees, sest homo sapiens’i varasemad säilmed leiti tõepoolest Aafrikast. Kõik me teame kindlasti Egiptust kui väga vana riiki, ca 3000 aastat e.m.a, kuid Egiptus kuulub minu arvates rohkem Vahemere kultuuri.

Ka Etioopia ühte vanimat inimest, Seeba kuningannat, kes läks Jeruusalemma kohtuma kuningas Saalomoniga, on mainitud juba Vanas Testamendis. Nende kohtumise pildil on mõlemaid kujutatud valgete inimestena, kuid tegelikult olid nad pigem tumedanahalised.”

Etioopia puhul tuleb silmas pidada, et seal asub üks maailma vanimaid kristliku kultuuriga riike, kus on ka vanimaid katkematult toimivaid kristlikke kirikuid, mis on pärit juba umbes 4. sajandist. See on võrreldav nii Bütsantsi kui ka Armeenia õigeusu kirikuga.

Järjepidevalt üles kirjutatud ajalugu Malis algab umbes samal ajal, mil Eestis ehk 11.–13. sajandil. Sel ajal olevat elanud Malis maailma rikkaim valitseja, kuna teisel pool Saharat olid suured kullakaevandused. Teati seetõttu, et sealne keiser Mansa Musa käis 13. sajandil palverännakul Mekasse. Teekond oli pikk ja vaevaline, läbides kõrbe ja mitmeid riike. Karavanis olnud 12 000 kaamelit, kuna keiser võtnud kingitusteks kaasa palju kulda, mida helduse ja võimu märgiks jagas. Kui karavan jõudis Egiptusesse, et sealt minna edasi Araabia poolsaarele, jagas ta seal nii palju kulda laiali, et kohalik kullaturg kukkus kokku. Sest kui kõikjal on kulda, pole sel enam väärtust. Selline on lugu maailma rikkaimast valitsejast, kes jõudis ka Euroopasse.

„See oli enam-vähem sama aeg, mil Eestis algas muistne vabadusvõitlus ja ristisõdijad tulid meie maale. Mali puhul on ajaloos oluline, et mingil hetkel tekkisid suure rikkuse pinnal suured linnad ja kultuurikeskused. Aga suurem osa ehitusmaterjalist on seal päikesepõletatud tellis, mis iseenesest on küllaltki vastupidav, kuid poolkõrbelistel aladel, minnes üle džungliks, on kord aastas tugev vihmaperiood ja paduvihm lammutab savitellistest majad. Suured lossid ja hooned hakkasid juba paari aasta pärast lagunema. Lahendus leiti selles, et edaspidi pandi ehituse käigus paika seintest välja ulatuvad palgid, millel ronides oli kiiresti võimalik vihma kahjustusi parandada.”

*  *  *
Aafrika probleemide rägastik enne ja nüüd

* Mali riik on suhteliselt uus moodustis, mille piirid on tõmmatud nagu joonlaua järgi. See tähendab, et piirid ei ole tekkinud mitte seal elavate rahvaste järgi, vaid mingil hetkel suvaliselt tõmmatud koloniaaladministratsioonide poolt. Selle tulemusena on tekkinud riigid, kus tohutu suurel territooriumil on koos 20–30 erinevat hõimu. Aafrikas ei ole rahvusriike nagu seda on Euroopas, kus domineerib üks rahvusgrupp oma keele ja kultuuriga.

* Malis on suurem rahvusgrupp bambara hõim, kes moodustab aga kogu riigist siiski vaid 38% elanikkonnast. Nad on suurim grupp, kes on kehtestanud oma keele riigi rahvuskeelena, aga võite isegi arvata, et teised hõimud selle üle õnnelikud ei ole.

* Näiteks valitseb selgelt rassiline konflikt Mali lõunapoolsete hõimude ehk džunglihõimude ja Sahara kõrbes elavata kõrbehõimude vahel. Kõrbehõimud kutsuvad džunglihõime „mustadeks“ ja džunglihõimud kõrbehõime „valgenahkadeks“.

* Üldiselt seostavad „mustad“ hõimud põhjast tulnud rahvaid alati orjapidajatega. See traditsioon sai kinnitust eriti 15. sajandil, mil Maroko sultan otsustas vallutada lõuna poole Saharat jäävad rikkad alad. Tookord purustati Šonghai impeerium, mis oli üks paljudest Mali territooriumil eksisteerinud riikidest. Maroko väes võitlesid aga ka näiteks Hispaania ja Itaalia palgasõdurid. Oluline oli see, et vallutuste tulemusena müüsid Maroko araablased alistatud rahvaste esindajaid orjadeks. Sealt saabki alguse kõrbe- ja džunglirahvaste pidev konflikt. Muuseas, kui keskajal sattus musti orjasid Euroopasse, siis olid need tõenäoliselt just araablastelt ostetud orjad.

* Malilaste elu põhjapoolsel alal kõrbes on koondunud oaaside ja üksikute allikate ümber, seetõttu on asustus hõredam ja rahvuslik kooslus selgem. Põhiliselt on seal kaks rahvust; araablased ja muistsed kõrgrahvad – tuareegid, keda kutsutakse seal ka tamašekideks.

* 19. saj algas Aafrika koloniseerimise ehk Euroopa kehtestatud mõjusfääride poliitika Aafrikas. Eurooplased randusid ja peatusid kohalike hõimupealikute juures ja teatasid, et on nende uued isandad ja alamad peavad neile igal aastal raha või kariloomi andma. 1880. aastatel toimus isegi Berliinis konverents, et Aafrika Euroopa riikide vahel ära jagada.

* Erinevalt „mustadest“ hõimudest pidasid kõrbehõimud Prantsuse vägedega tõsist muistset vabadussõda, kus nad said rängalt lüüa. Selle alanduse tulemusena otsustasid nende hõimude juhid, et nad ei saada oma lapsi Prantsuse kooli. Tegu oli nende meelest ju ikkagi kolonisaatorite kooliga. Paradoksaalselt oli aga tulemuseks see, et lõunapoolsed hõimud omandasid 30 aastaga märkimisväärse kirjaoskuse, samal ajal kui kõrbehõimud jäid inforuumist välja.

* Pärast teist maailmasõda leidsid prantslased ja inglased, et sellisel viisil kolooniat pidada on liiga kallis, raha sealt eriti ei saadud. Prantslased andsid 1948. aastal kõikidele koloniaalalamatele Prantsuse kodakondsuse, mis tähendas, et nad võisid vabalt liikuda. Kodanik sai valida oma esindajaid ka Prantsuse parlamenti. 1950-ndate algul oli Prantsuse parlamendis palju Lääne-Aafrika rahvasaadikuid, kes edendasid mõtet luua Aafrikasse suur sõltumatu riik. Aga kohalikud juhid läksid omavahel tülli ja see soov ei täitunud. Selle asemel tekkisid mitmed väiksemad riigid, mille piirid siiski tihti järgisid koloniaaladministratsiooni piire.

* Nendes riikides toimuvad tihti kodusõjad, sest näiteks Mali kõrbehõimud ei ole iial valinud seda, et nad peaksid elama koos lõuna džunglihõimudega. Praeguseks on juba toimunud neli iseseisvusülestõusu, mis aga ei ole õnnestunud. Viimane neist ülestõusudest algas 2012. aastal ja selle tulemusena viidi Malisse ka ÜRO rahusõdurid, mille koosseisus oli ka meie lektor.

* Lisaks hõimude iseseisvuspüüetele on aga viimase 20 aasta jooksul areenile astunud äärmusliku islami võitlejad – džihadistid. Nemad kasutavad ära hõimude omavahelisi vastuolusid, et nende nõrgemate seast värvata endale võitlejaid. Nende eesmärk on teha Malist kalifaat ehk islamiriik. Väga palju on nende džihaadivõitlejate hulgas ka välismaalasi, peamiselt araablasi. Nad lähevad rahatute noorukite juurde ja ütlevad, et siin on sulle 50 eurot ja pomm, millega lased kas valitsusvägede või rahvusvahelise sõjaväe auto õhku ja teed sellest oma telefoniga pildi.

Need noored ei tee seda ideoloogilise võitluse eesmärgil, vaid on vihased hõimude peale, kes ei tunnista nende staatust. Sel kujul muutub aga terrorism lihtsalt leivateenimise ametiks. See on seal üks ellujäämise võimalusi. Huvitav on aga vajadus üksteisega suhelda. Neil ei ole vahel süüa, aga mobiiltelefon on.

* Telefonidel on seal veel teine tähendus – kus iganes toimub sõda või vägivald, see pildistatakse ja jäädvustatakse. Kui tõstatatakse üles küsimus, kas ei oleks aeg hakata rahus elama, näidatakse telefonist tapetud lähedastest pilte.
Seetõttu on neile tehtud ülekohus alati silme ees. Ja siis on raske andestada.

* Rahvusvahelised humanitaarorganisatsioonid on kriisipiirkondadest tihti kõik oma inimesed ära toonud, sest seal on liiga ohtlik. Niisamuti ei ole näiteks Põhja-Malis enam õpetajaid, sest need on juba neli aastat tagasi sõja hirmus lahkunud. Üles on kasvamas põlvkond kirjaoskamatuid lapsi, kes ei oska lugeda ega kirjutada.

* Tänapäeval on Malis ka Euroopa sõjaväelased, kuid nad ei osale üldjuhul lahingutes, vaid lihtsalt valvavad, et otsest suurt vägivalda, genotsiidi, ei toimuks. Minul ei ole kummagi missiooni ajal olnud vajadust tulistada, pigem vaatlesime ja raporteerisime olukorrast.

* Iidamast-aadamast on tegeldud karjakasvatusega. Suurte, tuhandepealiste karjadega tuleb liikuda pikki maid, isegi tuhandekilomeetrisi, kust leida loomadele söödavat. Nüüd on aga kliima soojenemine hakanud sellele majandusharule mõju avaldama. Vanemad inimesed mäletavad, et varem ulatus rohelus palju kaugemale põhja. Nüüd on vähem võimalusi karjakasvatusega elatist teenida, kuid inimestel on raske leppida mõttega, et nad ei saa enam isade viisil jätkusuutlikult elatist teenida.

* Pered on lasterohked ja suremus suur. Ühel 60-aastasel mehel oli näiteks kahe naisega 24 last, kellest 12 jäid ellu. See mees on näinud ja läbi elanud 12 lapse surma. Oluline on siinjuures mõista, et ühel hetkel hakatakse surmaga harjuma.

* Kohalikud surnud maetakse kohe maha, sest jahedat hoiukohta ei ole. See tähendab, et kui sa oled kodust kaugel, siis ei ole mingit võimalust kadunut kodusesse surnuaeda tuua. Maetakse kõrbe, kus pole võimalik mälestusmärkigi panna. Lahkunu jääb seal ainult mälestustesse. Mõne hõimu juures on matus rõõmus nagu meie pulm, sest kadunukesel on ees pikk teekond ja teda peab sellel teel julgustama.

Täna loetuimad
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (70)
Ralliauto rammis Kaali trahteri müüri
Pargitud autod segavad probleemi lahendamist (14)
Muhulane Ivari Vokk jättis Vetteli
Saaremaa koolipoiss kirjutab telesaatesse lugusid
JUHTKIRI - Jälle häda ralliga (4)
Ott Tänaku maal osteti 1524 euroga  (2)
Projekteerija: keskendume lahenduse otsimisele (22)
Rallinädal tõi politseile 81 menetlust
Ralli nädalavahetusel veidi vähem praamireisijaid (3)
Salme kool lõi kaasa Erasmus+ projektis
Vutinaised võitsid teise liiga
Täiskasvanute õppe nädal täies hoos
Kultuur kirbul - Kartul koos lisandiga
Mihkel Tanila Lätis pildil
Nädala loetavuse top 5
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (70)
Ralliauto rammis Kaali trahteri müüri
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (18)
Pargitud autod segavad probleemi lahendamist (14)
Muhulane Ivari Vokk jättis Vetteli
Kommentaarid
Georg Grossi ülemvõim Saaremaa teedel (4)
Ott Tänaku maal osteti 1524 euroga  (2)
Pargitud autod segavad probleemi lahendamist (14)
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (70)
Projekteerija: keskendume lahenduse otsimisele (22)
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (18)
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (23)
Ralli nädalavahetusel veidi vähem praamireisijaid (3)
JUHTKIRI - Jälle häda ralliga (4)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (69)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud