[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 20. september 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930




Maakond

Muusikateraapia leevendav toime (1)
Autor: Vilma Rauniste
Laupäev, 10. november 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Muusikaterapeut Kerli Remmelgas rääkis Rootsi tänaval asuvas tööruumis muusika ja muusikateraapia olulisusest parema elukvaliteedi tagamiseks. foto: erakogu

Neljapäeval, 15. novembril tähistatakse Euroopas juba viiendat korda muusikateraapia päeva. Tänavu on teemaks „Muusika liigutab mind”.

Ülemaailmse muusikateraapia päeva puhul avab muusikateraapia saladusi ja selle võimalusi Saare maakonnas töötav muusikaterapeut Kerli Remmelgas, et inimesed teaksid neist võimalustest ja saaksid soovi korral neid kasutada.

„Oma õpinguid muusikaterapeudiks saamisel alustasin muusikaõpetaja erialal, lõpetades 1992. aastal Tartu õpetajate seminari. Minu põhiharidus on seega muusika- ja pedagoogikaalane. Kui Saaremaale elama tulin, hakkasin töötama erivajadustega lastega. Muusikateraapia avastasin 1999. aastal. Sellest saati olen pidevalt õppinud muusikateraapia erinevaid tahke,” rääkis muusikaterapeut Kerli.

„1999. aastal läksin Tallinna pedagoogilisse ülikooli (TPÜ) õppima muusikateraapia algkursusele, mille lõpetasin bakalaureuse tasemel, saades eripedagoogiks. Seejärel võtsin kaks lisa-aastat, et õppida muusikateraapia põhikursusel ja seejärel magistrantuuris. Õpingi praegu TÜ-s kunstiteraapia erialal muusikateraapia suunal ja loodan kevadel lõpetada.”

Kerli lisas, et terapeut peab palju õppima, kuna töötab erinevate inimestega. Ja kuna Saare maakond on väikese elanike arvuga, tähendab see laiapõhjalist ettevalmistust, kitsas spetsialiseerumine ei ole nii väikeses kohas võimalik.
Seejärel tutvustas ta muusikateraapia kasutusvõimalusi, mida on palju, alates inimese sünnist kuni elu lõppfaasi – surmani. Muusikateraapia kuulub psühhoteraapia valdkonda ja seda rakendatakse meeleoluhäirete, ärevushäirete, posttraumaatilise stressi häirete, sõltuvusprobleemide, söömishäirete jm puhul. Erivajadustega inimeste korral on olulisel kohal sotsiaalsete oskuste, tähelepanu ja keskendumisvõime parandamine.

Seda rakendatakse ka meditsiinis vastsündinute adapteerumise parandamiseks (kaalus juurde võtmiseks), onkoloogiliste ja kirurgiliste patsientide puhul, kes paranevad muusikateraapiaga kiiremini, intensiivravis, stomatoloogias.

Samuti rakendatakse muusikateraapiat operatsiooniärevusega patsientide puhul ja on saavutatud häid tulemusi. „Näiteks operatsioonieelsete klientide puhul on kasutatud improvisatsioonitehnikaid eesmärgiga õppida muutma meeleolu ja vähendama tajutavaid stressoreid, kus olulised tehnikad on ühendatud lõõgastusprogrammiga. Kui inimene suudab rahuneda ja olla oma mõtetega kooskõlas, paraneb ja taastub ta operatsiooni järel tunduvalt kiiremini. See on ka minu magistritöö üks teemadest,” nentis Kerli.

Neuroloogiline muusikateraapia on omaette muusikateraapia haru, mida kasutatakse näiteks insuldi diagnoosiga ajukahjustusega inimeste paranemisel. Selles harus on oluline termin „neuroplastilisus“, mis tähendab, et inimese aju on võimeline võtma kahjustatud piirkonnas funktsiooni üle. Seega, kui üks ajuosa on saanud kahjustada, võtab teine ajuosa selle funktsioonid üle.

„Selleks on olemas üle 20 muusikateraapia tehnika. Neuroloogilise muusikateraapia osas on mul vaja Euroopas teha veel üks litsents.”
Üks suurem valdkond, kus muusikateraapiaga saab häid tulemusi, on Kerli sõnul psüühika- ja käitumishäired. „Aga viimasel ajal näen kõige enam tavalisi inimesi, kes on ennast kiires maailmarütmis ära kaotanud. Äärmiselt palju on ka depressiooni tunnustega inimesi. Mulle tundub, et nemad on suurim rühm, kes vajaksid ja saaksid muusikateraapiast abi, enne kui läbi põlevad või jõuavad mingi diagnoosini. Muusikateraapiaga on võimalik seda ennetada ja sekkuda. Sel juhul nimetatakse muusikateraapiat preventiivseks ehk ennetavaks.

Tasuta töötoad

„Aga põhjus, miks ma tahtsin sellest rääkida, on see, et sel aastal on viiendat korda Euroopa muusikateraapia päev ja kuna on ka EV 100, teevad loovterapeudid, kunstiterapeudid ja muusikaterapeudid koostöös töötubasid üle Eesti – kokku sada tasuta tundi aasta jooksul kingituseks Eesti inimestele, et nad eluga paremini toime tuleksid. ”

Kerli on Saaremaal läbi viinud juba kaks tasuta töötuba. Veel on Saaremaal olnud kaks töötuba, millest ühe, kunstiteraapia töötoa „Ärevus kui kaaslane“ viis läbi Sirje Pree. Ta soovitab vaadata veebilinki, et näha, kus selliseid töötube korraldatakse, et see võimalus ära kasutada. Täpsem info on veebiaadressidel: muusikateraapia.eu ja musictherapyday.com.

„Rõhutan, et muusikateraapia on teaduspõhine teraapiavorm, mitte alternatiivne. See tähendab seda, et teraapia põhineb uuringutel. Oluline on muusikaterapeudi professionaalsus, et ta on pikki aastaid õppinud ning rakendab muusikat ja muusikalisi tegevusi süstemaatiliselt terapeutilises suhtes individuaalselt või grupiga. Vajalik on, et inimene püstitaks eesmärgi, et siis tema soovist lähtuvalt muusikateraapia abil säilitada, parandada või ennetada inimese füüsilist, psüühilist ja/või vaimset tervist. Rõhutan, et muusikateraapia on tavaravi toetav, seda kasutatakse koostöös psühholoogide ja arstidega.”

Teraapia võime

Muusikateraapia võimaldab väljendada oma tundeid muusika ja loovtegevuste kaudu, näiteks pillimäng ja joonistamine. See on turvaline keskkond, kus toimib kliendi koostöö terapeudiga. „Terapeut kogeb kliendi tundeid ja peegeldab neid, see võimaldab inimesel läbi muusika või loodud kunstiteose vaadata iseendasse ja teha muutusi oma elus. Või siis aktsepteerida oma seisukorda. Nii liigutakse koos teraapiaga eesmärgi poole.”

Teraapias saab mängida erinevaid ja lihtsaid pille ja väljendada selle kaudu oma meeleolu. Kerli rõhutas, et iga pilliga on võimalik oma meeleolu väljendada ja teraapiasse tulles ei ole oluline muusikaline oskus, igaüks saab sellega hakkama.

Kui mitme korra järel teraapia mõjuma hakkab? Heaks tulemuseks peab ta 10–12 seanssi, kuid kasu on ka ühest-kahest korrast. Oleneb inimesest, tema tahtmisest ja probleemi raskusastmest.

Muusika psühhofüsioloogiline toime

„Seda on huvitav teada. Kui muusikat kuulata, aktiveeruvad kõik aju piirkonnad. Sama efekt on ka ise pilli mängides. Meelepärast muusikat kuulates toodab aju paremini dopamiini, mis on heaolu- ja rõõmuhormoon. Seega on tervisele kasulik, kui iga päev kuulata meelepärast muusikat.

Kui tekib pinge, on soovitatav kuulata oma lemmikmuusikat, mis aitab rahuneda. Või kuulata vähemalt 20 minutit sedatiivset ehk rahustavat muusikat, mida iseloomustab aeglane tempo, pehme kooskõla, voolav meloodia ja etteaimatav harmoonia. Rahustava muusika puhul hingamise rütm aeglustub, vererõhk alaneb, pulss aeglustub ja lihased lõdvestuvad, need kõik on rahunemiseks olulised.”

Kas laulmisel on sama mõju, mis pillimängul? „Neid ei saa võrrelda, mõlemad on kasulikud. Laulmine on selle poolest hea, et hingatakse väljapoole, vabanetakse sisemistest pingetest, ollakse muusikas, mis on hästi oluline. Kui inimesed on pinges, siis nad peaaegu ei hingagi.

Laulmise kasuteguriks on ka see, et pinged kipuvad kurgu piirkonda kogunema, häält tekitades saame pingetest vabamaks. Samuti saavad paljud ajukahjustusega inimesed pigem enne laulda kui rääkida.”

Mida inimestele veel soovitad? „Väga oluline on, et lapsevanemad ei klammerduks beebi sündides nutiseadmete külge, vaid laulaksid oma lapsele. Siis on potentsiaal tuleviku suhtes suurem, laps rahuneb kiiremini ja kuulab seda helilist maailma paremini.

Tema on ju parim ravija oma häälega. Laulge lapsele, lapsed õpivad siis ka kiiremini rääkima, sest muusikas on emotsiooni ja rütmi. Kõigile meenub lapsepõlvest mingi muusika, selle turvalise aja juurde saab ju tagasi minna.

Aga kuidas ära tunda, et edaspidi elus paremini toime tulla? Soovitan tekkinud pingete korral püüda muuta oma meeleolu, mitte suruda alla tundeid, vaid neid väljendada ja nii tuua need teadvustamise tasandile. Väga kasulik on mängida pilli, laulda, viibida looduses, jagada oma muresid sõpradega, kes oskavad kuulata... Või otsida abi terapeudilt.”

Täna loetuimad
KG 1. klass oli õpetaja puudumisel koduõppel (4)
Tallinna tänava rattatee märgistus annab eesõiguse ratturile (11)
Vanas koolihoones nähakse kogukonnamaja (3)
Vald sõlmis Tallinna Ülikooliga koostöölepingu (1)
Koroonahaigetega kokku puutunud inimeste teavitamiseks tõttab appi kõnerobot (2)
Nädala loetavuse top 5
Kuressaare kauplemisärid võivad lõhki minna (12)
Naabrinaine päästis maja hävingust (7)
Ralli linnakatse jääb ära (5)
Lümanda lasteaia õpetajal tuvastati koroonaviirus (10)
Kesklinna sadeveetrassi ümberehitustööd algavad septembri lõpus (55)
Kommentaarid
Sügistööd toovad külateedele reostusi (19)
Lümanda lasteaia õpetajal tuvastati koroonaviirus (10)
KG 1. klass oli õpetaja puudumisel koduõppel (4)
Koroonahaigetega kokku puutunud inimeste teavitamiseks tõttab appi kõnerobot (2)
Saaremaa Toidufestivali külluslikud õunakohvikud (2)
Nokk kinni, saba lahti (3)
Tallinna tänava rattatee märgistus annab eesõiguse ratturile (11)
Vald sõlmis Tallinna Ülikooliga koostöölepingu (1)
UUS! Hispaaniast tulnud saarlane andis positiivse koroonatesti (15)
Vanas koolihoones nähakse kogukonnamaja (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud