[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 17. november 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930




Maakond

Toidufestival pakkus ilusaid elamusi (1)
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 13. september 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Sügislaata on Merle Vaha korraldanud juba üheksa aastat. FOTO: Vilma Rauniste

Saaremaa toidufestival oma paljude erinevate üritustega on taas rikastanud meid kõiki. Selle kauni ürituse nimel on mitmeid kuid tööd teinud palju inimesi – kõigile neile väga suur tänu!

Kas või piknik. Mõelda vaid, et mõne tunni jaoks on kohale veetud ja üles pandud ligemale kilomeetri pikkuses laudu, pinke ja lauakatteid, ja need öösel uuesti kokku korjatud....

Aga millised võimsad emotsioonid sealt saadi! Inimeste ühtekuuluvustunnet tõstis see päris kindlasti. Ja see ümbritsev keskkond pargipuude, lossi silueti ja vallikraaviga – ilusamat piknikukohta pole võimalik ette kujutada.
Selles loos leiavad kajastust aga suures talutelgis kauplevad kohalikud tootjad, kes on koondunud Saaremaa märgi alla, eelkõige need, kes on vähem pildil olnud.

„Eelmisel aastal alustasin oma firmaga. Tegelen tequtage- ehk salvrätiku-tehnikaga. Lõikan salvrätikust hästi peente küünekääridega pildi välja, võtan valged kihid ära, asetan pildi kleebitavale pinnale ja pehme pintsliga kannan PVA-liimi lahuse pildile, alustades servast. Paberile olen ka salvrätikuid triikinud. Siin on näiteks üks „viiesajasega” kinkekaardi tasku,” rääkis Meeli Tegova.

Laadal oli selle tehnikaga kaunistatud puidust veinikarpe, lõikelaudu, kandikuid, suuri fotokarpe, käevõrusid, puidust labidaid, võinuge, riidepuid, metallpotsikuid, kus on sees olnud mingi toidukraam.
„Mina panen salvrätipildi potsikule, lakiga üle ja võib jälle kasutada. Pole materjali, mida selliselt kaunistada ei saa. Aga olen teinud ka koolitusi. Hea meelega jagan inimestele näpunäiteid. See on taaskasutus, et vanast saaks uus. Eseme äraviskamise asemel saab anda sellele kaunistatud uue elu.” Meeli tehtut on müügil Ferrumi teisel korrusel kunstiklubi galeriis.

Järgmine usutletav oli Leisi kandi mees, nägemise kaotanud Pavel Kadõkov: „Hästi on läinud. Olen sortimenti laiendanud ja rohkem on see ka apteekidesse jõudnud. Mul on tunne, et männivaigusalvist saab Eesti tuntud bränd, sellel tootel on oma lugu ja ajalugu ning kvaliteet ja disain. Soovin, et iga inimene teaks selle toote kasulikkusest. Tõrvasalv on müügi poolest teisel kohal.”
Tooteid on Pavelil paarikümne ringis. Aga teda ei huvita toodete suur arv, vaid järeleproovitud mitmekülgse toimega toodete turule jõudmine. „Mul on heameel, et inimesed austavad looduslikku ja pärandit, see salv on pärandasi, mu vanavanemad on ka ravisalvi valmistamisega tegelenud. Seetõttu olen uurinud kõike, mis on selle toote valmistamisega seotud. See on mu südameasi.”

Puidutöömeister Peeter Kuum Astest oli laadal kadakast toodetega: võinoad, pannilabidad, pannkoogilabidad, lusikad, näpitsad, potinoolijad... „Kuna inimesed on palunud midagi ka pihlakast, siis olen andnud pihlakale mingi kuju, antud juhul jalajälje kuju. Pihlakal on ju kodu hoidev kaitse,” rääkis meister.
Peeter tegeleb puidunikerdamisega 1997. aastast. Nüüdseks on see saanud tema põhitegevusalaks.
Kas see töö ka ära toidab? „Toidab. Elataks siiski palju paremini, kui viitsiksin rohkem teha, aga ei jõua, sest mul on ka muid tegemisi.”
Mehe oskuste nimistu on pikk: turustanud Eestis Saaremaa Sartexi sokke, parandanud kodudes kodumasinaid, pidanud Tallinnas koolmeistriametit – kodumasinate remondi, lukksepa ja elektriku erialal, olnud kingsepp.

Silmatorkavate oranžide põlledega naabrid olid järgmised. „Me pole siinsel üritusel ainsad hiidlased, vastas on Hiiumaa Köök ja Pagar, kes küll pakib juba asju kokku, sest on saanud kõik õnnelikult ära müüa. Väljas on meie kalatootja Võrk ja Kala. Aga selles pundis on koos viis väiketootjat. Meid on üsna hulk siin. Teame, et see on hea koht, kus ennast näidata ja saarlasi vaadata. Oleme ju naabrid,“ rõõmustas hiidlaste koostöökogu tegevjuht Reet Kokovkin.
„Eile tegime õppereisi, vaatasime Saaremaa head ja paremat. Käisime Sarapiku talu Vildis, see oli imeline koht. Väga imeline, kus tegime kalleid oste. Käisime ka Pähkla kalakasvatuses, ka väga huvitav, ja lõpuks käisime veel Epi talu moose ja ketšupeid vaatamas ja maitsmas. Täna hommikul tulime siia ja hakkasime koos saarlastega telki üles panema. Päevad on olnud väga toimekad.”

Upa küla Sassiaru talu perenaine Piret Kreis: „Küpsetan lihtsamaid pagaritooteid – leiba, saia, karaskit ja natuke teen ka puhta maitsega moose, parasjagu sellest, mis saada on. See hobi on mul töö kõrvalt olnud paar aastat. Siin on hästi läinud, sügislaat on väga hea laat. Paljud on juba ära läinud, sest kaubad on otsas, ka minu kõik küpsetised on ära ostetud.”

„Meie oleme kohvik Nõges, asume Pihtlas, kohviku omanikud on Aivar ja Katrin Kalle. Avasime kohviku sel suvel, 1. juunil ja olime avatud augusti lõpuni. Järgmisel suvel uuesti. Meil oli siin erinevaid pirukaid, suitsuahvenat, nõgesega koduleiba, natuke näpusoola karulauguga ja kuivatatud pirni,” rääkis kohviku juhataja Kaia Viin.
„Täiesti lage töö on tehtud, pirukad on läinud, kala ja leib on tipitumalt otsas, pisut on järel ainult kuivatatud pirni ja rukkililleõisi.” Kaia lisas, et kuivatatud õitega saab kaunistada magustoite ja kooke, ning klaaspurgis musta tee sisse segatuna on see väga efektne, seda kasutavad ära kohvikud ja restoranid.

Suurim valik rahvuslikus mustris käsitööehteid on kuressaarlasel Mariliis Siigartil. „Nüüdseks on üle 350 erineva mustri üle Eesti, kõik kihelkonnad on kaetud. Need on kauplustes saadaval Eesti suuremates linnades. Eestlased armastavad oma mustreid. Rahvariiet ei saa kanda igal hetkel, kuid rõiva juures väikest rahvuslikku elementi küll. Nüüd on ka meestele ehe – lipsuehe.”
Mariliis on rahvuslike ehete valmistamisega tegelenud pea neli aastat. Ta on väga õpihimuline.
Sügisel astus ta taas ametikooli, et saada teadmisi ja oskusi liikuva graafika alal, juurde montaaž ja filmipool. Ametikoolis on ta õppinud ka multimeedia kujundamist. Tallinna ülikoolis töö- ja tehnoloogia erialal poiste käsitööõpetaja kutsega noorel naisel algas 26. kooliaasta.

„Mitu toodet on otsas, siin oli väga hea müük. Meie kliendid on muutunud väga tooteteadlikuks, nad tulevad konkreetset toodet tahtma. Šokolaadist on kaks sorti ära läinud, ühest on natuke veel järel. Kõige paremini on täna läinud meie uudistoode – maiasmoka õunaäädikas. Täiesti ära müüdud on ka roosi ja piparmündi želeed,” rääkis Maria Kaljuste.
Suhteliselt uus toode on nõgeseäädikas. „Poelettidele on seda jõudnud tõesti veel vähe, kuna seda tellivad mitmed juuksuriettevõtted kuni kohtadeni, kus seda joodetakse loomadele. Nõgese heade omaduste säilitamine äädikas tagab unikaalse võimaluse seda endale saada. Äädikaga loputatakse juukseid, tehakse jalavanne, puhastatakse nahka – äädikal on tõesti tuhat ja üks erinevat kasutusvõimalust. Tundub, et rahvas õpib neid järjest paremini kasutama. Äädikat on täna ostetud tõesti palju.”

*  *  *
Laadakorraldaja Merle Vaha sõnum

Tänane sügislaat toimub 9. korda ja on rekordarvu osalejatega. Alati oleme olnud ju kesklinnas, kuhu ei mahugi rohkem kui 40 müüjat. Mul on väga hea meel, sest siin on turupäevalistel palju ruumi. Palju mõnusam on murul ka taimi müüa ning jagub ruumi loomadele ja sellega seotud võimalustele.
Sellele alale mahub 50–60 müüjat. Kohalikele tootjatele lisaks on müüjaid Hiiumaalt, Mandri-Eestist, Lätist ja Leedust, kolmandik neist esmakordselt. Ka ilm on olnud meie poolt, arvan, et kes on tulnud, jääb rahule. Ja et see traditsioon ikka kestaks.

Kui sügislaat Saaremaa maapäevade nime all algas, oli mõte tuua sellega suvele pikendust. Praegu on see toidufestivali raames, kuid väike unistus on seda uuesti maapäevade nime all korraldada. Eile oli meie üritust avamas ka maapäevade ellutooja Piret Pihel, kes jäi üritusega rahule ja arvas, et sügisene maa ja linna kokkusaamine peaks jääma kestma.

Täna loetuimad
Perekondlik
Varesed virutavad kalmudelt küünlaid
Villa Meissner sai nurgakivi
Hansode protsent Saaremaa vallavolikogus väheneb
Endine linnavolinik mures prügi ja üleujutuse pärast
BWB laevaehitaja stipendiumi saab viis ametikooli õpilast
Eha Ennemuist: ainult kiiksudest ma koosnengi
Kuressaare jõulukuusk tuleb Laadjalast
Väinadesse pannakse 14-miljoniline merekaabel
Kungla sadamas algab Sügistorm
Võimupüramiid Eesti moodi
Tegevus seakatkuga võitlemisel tõi tunnustuse
Incap sõlmis viiemiljonilise koostöölepingu
Raekoda saab täna lilla välisvalgustuse
Sügiskaunitarid meie looduses
Nädala loetavuse top 5
Paar pöördus kondoomi puudusel EMO-sse (12)
Kairit Lindmäe: astun töörahu huvides tagasi (17)
UUS! Veokilt löögi saanud Soome kodanik hukkus (täiendatud) (2)
Auto soditi värviga  (7)
Komandandi tänaval käib läbipääsu pärast vaidlus (4)
Kommentaarid
Sõnajalad maandusid kopteriga Raiekivi säärel ilma loata (191)
Kairit Lindmäe: astun töörahu huvides tagasi (17)
Vald näitab palgatõusuga erasektorile eeskuju (12)
UUS! Veokilt löögi saanud Soome kodanik hukkus (täiendatud) (2)
Aurigas saab veresuhkrut tasuta määrata (2)
Vana leivakombinaadi hind langes enam kui poole võrra (5)
Smuuli tänaval on kaks ohtlikku ülekäigurada (12)
Armastus alkoholi vastu – kas tõmme on vastastikune? (2)
Saaremaa elektroonikaettevõtete käibest poole teeb Ouman (2)
Isadega, isadeta (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud