[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 20. oktoober 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




Maakond

Kõik, mis teed, tuleb ringiga tagasi (10)
Autor: Ivar Eensoo
Laupäev, 11. august 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Naine, kes teinud kõik meeste tööd ja naiste tööd, hooldanud omad ja võõrad. FOTO: Ivar Eensoo

„Aive Varrik, Oskari tütar, sündinud Polding 1945. aastal,“ kõlab mulle tervituseks, kui jõuan Lauri tallu Lõmala külla endisesse Salme, nüüdsesse Saaremaa valda. Mulle tekitab see valla teema jätkuvalt segadust, võta sa kinni, kus asud. Aru saad vaid siis, kui vanu kihelkonna märke tee ääres jälgid. Vot, käisin Aivel külas Anseküla kihelkonnas.

Selle looga täitub üks mu unistusi. Olen aastaid mõelnud ja unistanud, kui ma saaks kord kirjutada... Täna saan. Ikka loeme lugusid kenadest kodudest, tublidest inimestest, kes, mis ja mida saavutanud on. Ja mille poolest teistest parem on. Olen mõelnud, tahaksin kirjutada inimesest, kes on iga teine meie seast. Kirjutada lihtsast ja tublist. Ja nüüd on mul see au ja õnn.

Igaüks saab saarlaseks omamoodi

Aive isa oli saarlane, Aive ise aga sündis suurel maal, Märjamaa lähedal, peres oli neli last. Aivest noorem veel väikevend. On aasta 1949, ees on küüditamine, terve pere on külmale maale minejate nimekirja lisatud. Aasta enne aga toodi Aive mandrilt ära.

Aive oli siis kolme aastane ja oli lihtsalt kilganud: „ Ma tahan Saaremaale minna!“

Isa oli siis vangis, ema nelja lapsega hakkama ei saanud.
„Ei saanud ju jääda,“ ütleb Aive veenvalt. Ju sama veenev oli ta ka siis, sest selle kilkamise peale Aive ära toodi.

Toojateks olid tädid. Sõideti rongiga Virtsu, edasi postireega Saaremaale. Ja nii ta siia jäi. Ülejäänud pere oli Siberis üheksa aastat. Kui tagasi tuldi ja Aivet koju sooviti, oskas kaheteistaastane tüdruk arvata, et kui tema on tädide juures kasvanud, siis tema peab tädide juurde jääma.

„Kui need kaks tädi mind kasvatanud on, siis mul oli kohustus nende juurde jääda ja jäingi. Muidu oleks siin tühi maa,“ näitab Aive käega üle talu.
Nii Aive siin täna elab, siin samas ka oma neli last suureks kasvatanud.
Selle aasta kevadel tabas Aivet ajuinfarkt. Mälu ei ole täna kõige parem, kannatada sai nägemine. Intervjuul on abiks tütar Tiiu, kes ema mälu värskendada oskab.

Kõige sõbralikumad kanad ja muud loomad

Üks põhjus, miks ma Aive juurde väga minna tahtsin – palju siis neid inimesi veel on, kes kodus loomi peavad. Mõtlen nii oma tarbeks. No kena, kanad ikka siin-seal veel on, aga siin ei ole lihtsalt niisama kanad!

Lambad olid just küla peale jalutama läinud. Jah, niisama lihtne see on, väravad tehakse lahti, lambad käivad ringi ja tulevad siis koju tagasi. Seega, soovitud foto, Aive lammastega, jäi ära.

Lehm koos vasikaga on kaugel heinamaal. Kahju, ka see pilt jäi ära. Kahju on seepärast, et Aive on loomadega sina peal ja seda emotsiooni oleks kena olnud teiega jagada.

Aive on siiani lehma lüpsnud. Õnneks on praegu lehmal vasikas, ei tule lüpsta. Kevadine õnnetus tervisega teeks selle Aivel iseseisvalt raskeks. Terve pere elab ootuses ja lootuses, et ema ja vanaema paraneks ja taastuks. Lootuses, et lehm jääks koju... Heinad ju ka varutud.

Küsin ka tänavu aktuaalse teema kohta, et kuidas on läinud sööda varumisega. Tütar on selles asjus teadjam. Kiidan mõtteis salamisi, et on õnneks neid, kes on osanud olla targad. Nii talupoja mõistusega.

„Me niitsime varakult maha mis oli. Enne, kui täiesti põuaks läks,“ räägib Tiiu ja jätkab, et muidugi on heina vähem, aga kuna ka loomi jääb arvatavasti vähemaks, siis tuleb välja.

Väike kõrvalepõige: antud teema valguses mõtlen, et kui ikka on juttu sööda varumisest, on põud ja heina ei jagu, ja uudistest käib läbi seegi, et tuleb ehk loomi vähendama hakata, siis on käinud läbi ka fakt, et Saaremaalt müüakse heina Rootsi. Andke mulle andeks, aga minu mõistus seda ei võta! Kas tõesti selleks, et oma rahakott oleks natuke paksem, ollakse valmis jätma naabri, sõbra, kasvõi võõra, aga siiski oma saarlase loomad talvel nälga?

Minnes põua ja Aive loomade juurde tagasi, ütleb tütar: „ Põud on küll kole. Lambad on juba maa mullale söönud ja lehmgi käib palavuse pärast väljas ainult öösel ja peab sealgi kuivanud rohtu sööma.“ Kirsi tordile lisab Tiiu jutt, kuidas ussid tulevad öösel nende tiikidesse niiskust otsima. Muidugi loodetakse, et nad taipavad hiljem ka ära minna.

Nüüd aga kanad! Need kõige sõbralikumad kanad! Kui palju neid on, ei suuda kokku lugeda. Pererahvas püüab vahet teha, millised on nooremad, millised vanemad. Igatahes siblivad nad igal pool, võib öelda, et isegi jalus. Sa võid võtta neid sülle, paitada ja nunnutada. Kas ei ole mitte kena kana nunnutada?!

Lugu lihtne: Aive poeg elab oma poegadega Pärnus. Vanemad, 16-aastased, on kaksikud, täiesti ühte nägu ja tegu. Kui üks tegi ühes maja otsas remonti ja teine oli teises otsas diivanil istumas, tekkis minus segadus, et kuidas see poiss juba sinna sai, kui just oli teisel pool maja. Aga neid ju kaks, lihtsalt äravahetamiseni sarnased. Üks poistest tegi ise inkubaatori. Kui on inkubaator ja on munad, siis kooruvad tibud. Tibud aga on noorema, 8-aastase venna pärusmaa. Tema on neid hooldanud ja oma südamesse kasvatanud.
Kantseldanud ja kodustanud. Pärnus, korteris. Nüüd on linnud Saaremaal vanaema juures. On ka üks väike mure koht – nagu ikka kipub olema, tuleb tibudest rohkem neid kukepoisse, aga kuidas sa kukesuppi teed, kui lapsel linnud südames?!

Loomadest rääkimise võtab Aive kokku minu arvates enda suhtes natuke ülekohtuselt: „Asjad on natuke rääbakil, nad ei ole nii, nagu nad olema peaksid.“

See, et Aive nüüd natuke udu ajab, teda ei häiri. Häirib aga see, et enne ei ole keegi midagi teada tahtnud, nüüd aga käivad kõik küsimas. Aga see, et kõike enam ei tea, ajab naist ennast närvi.

Elu täis tegemisi, tehtud kõik naiste
ja meeste tööd

Majja minnes saan teada, et tegu vana rehimajaga, aga Aive ehitas maja ümber. Mitte ainult, ka lauda on ise ehitanud. Oodake, kuidas palun? Ma tean, mis on ehitamine ja remontimine, aga mis puutub siia Aive?! Uskuge või mitte, jah, Aive oli see, kes seda kõike ise tegi.

Jõuame tuppa, mis mulle tundub olevat perenaise tuba. Varasem rehetse. Aive näitab mulle seinal rippuvaid vaipu ja tutvustab tehnikat. Ta armastas käsitööd. „Kohe hirmsasti,“ ütleb Aive.

Tuleb välja, et lausa nii hirmsasti, et töö juurest võeti haigusleht, et kodus käsitööd saaks teha.

Kõik kiviaiad on ka Aive lapitud. Seda tehti ikka siis, kui tuju oli paha ja närve oli vaja maandada.

Kuigi ma tean, et Aive ei elanud üksi, ei saa ma ikka aru, et kuidas see naine kõike ise tegi. Aga tegi. Ja lisaks kõigile neile meeste ja naiste töödele leidis ta aega, et esmalt hooldada oma tädid, siis oma mees, naabrimammadki ja naabri peremees.

Aive on ka hea joonistaja olnud. Mitte olnud, vaid oli siiani, kuniks õnnetu lugu juhtus. Näen pilti, mille Aive oli jõudnud vahetult enne joonistada. Talust, mälu järgi, milline see oli siis, kui tema siia tuli.

Töölt koju, kodus pere toitjaks

Tööga tuli hakata pihta varakult – tuli karja minna, siis juba tehnikum, kus õpiti agronoomiks. Sovhoosis sai Aive brigadiriks.

“Inimesi oskasin hinnata ja inimesed mind ka,“ on Aive uhke.
Kui karjalaut vabariigi tulemisega ära kadus, oli ainus koht, mis veel tööd pakkus, Läätsa kalakombinaat. Sinna pidi hommikul vara minema, aga suurt kodust majapidamist ei raatsitud lõpetada. Töö oli pealegi vahetustega, üks nädal hommikune, teine nädal õhtune. Peeti nõu, mis see õigem oleks.

„Loomale ja sa ju ei ütle, et mul on täna hommikune vahetus ja järgmine õhtune,“ selgitab Aive, miks tuli otsus koju jääda.

Nii sai emast kogu pere toitja. Teda küll häiris, et ta ei saanud palka, ei olnud oma raha. Tõik teised ju käisid tööl ja said palka ning jagus emalegi. Ema aga toitis kogu suure pere oma liha ja juurviljaga.

Selline kena inimene on Aive! Ja nii vajalik oma perele, aga ka mulle ja neile, kelleni selle loo sain tuua. Saare naine, kes on teinud palju head. Kõik, mis teed, tuleb ringiga tagasi ja mina usun, et topelt.

Olen nii õnnelik, et meil on olemas sellised inimesed! Ja ma tean, neid on veel. Kui mul oleks võimalust, ma tooksin need kenad lood kõik teieni.

Täna loetuimad
Andres Tinno: “ühe kärbse mahalöömisega” ei lahenda midagi (12)
Ilmatark ennustab peagi lund (1)
Parkimiskohtade põuale haigla parklas head lahendust ei ole (5)
Õpioskuste võistluse võitis Valjala põhikool (1)
Mihkel Tamm: Saaremaale kolimine oli üks paremaid otsuseid
Vilistlane tutvustas KG-s kõnniteerobotit
Pealinlane, kes armastab lõõtsamängu ja Saaremaad  (1)
Jõulukuusk võidakse tänavu panna kõlakoja ette  (7)
Minister tähistas valla sünnipäeva palvushommikusöögiga (3)
Urmas Reinsalu: laekuv tulumaks olgu pöördvõrdeline keskmise palgaga (2)
Armastuskirja kirjutamise kunst
Lümanda keskusehoonest saab Lümanda Maja
Muhu koolijuhi mälestuskivi saab paika novembris
Ohtlik ohjeldamine
 (1)
Nädala loetavuse top 5
Piret Pihel: jutt dubleerimisest on arusaamatu (13)
Tüdruk läks pommijate küüsi sattunud klassivennale appi (6)
Saarlane soovib sotsiaalosakonna juhi koha säilimist (14)
Veiste piirdeaedu varastatakse ja lõhutakse (10)
Veel kord teenindusest  (6)
Kommentaarid
Aplad Torgu metssead askeldavad ülbelt isegi jahimeeste akende all (57)
TÜLI MAJAS! Linn alustas kiriku kinnistul tehtud raie kohta menetlust (151)
Pottsepp valla viidatud MTÜ-sse ei kuulu (14)
Muhumaa jõuab liinile veebruaris (77)
Minister tähistas valla sünnipäeva palvushommikusöögiga (3)
Tüdruk läks pommijate küüsi sattunud klassivennale appi (6)
Minu süda jäi pärnaka koerakuuti (67)
Veel kord teenindusest  (6)
Kalurid loodavad kormoranimunade hävitamisele (41)
Pihtla vald liisis Jüri Saarele uue maasturi (681)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud