[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 15. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Maakond

Austame oma kangelasi! (2)
Autor: Ivar Eensoo
Kolmapäev, 08. august 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Mälestusmärgile astetati küünlad ja pärjad. Foto: Ivar Eensoo

„Ai-tsih, ai-tsah, ai-tsah, ai velled, me metsavennad oleme. Ai-tsih, ai-tsah, ai-tsah, ai velled, me metsavennad eestlased.“ Nii kõlas 3. augustil Luulupe küla ääres vabadusvõitelejate, noorkotkaste, kodutütarde, naiskodukaitsjate, kaitseliitlaste ja külainimeste laul. Anti au. Anti au Johann Metsale ja teistele meie kangelastele.

3. märtsil 1946. aastal toimus lahing nelja metsavenna ja nõukogude julgeoleku- ja piirivalvevägede vahel. Muidugi olgu mainitud, et lahing ei toimunud kusagil soomülkas, vaid Torga talu peremehe Aadu viljapõldudel.
Miks nüüd, tähtpäevast viis kuud hiljem, koguneti? Sellele sain vastuse ürituse ühelt organisaatorilt, Saaremaa vabadusvõitlejate ühingu esimehelt Jaen Teärilt: „Selle ürituse initsiaator on olnud alati Leisi rühm. Kevadel ei olnud seda eestvedajat staabi poole pealt, Valdek Jõgi oli täiendkursustel sõjakoolis.“

Sooviti, et iga-aastane traditsioon jätkuks.

„Ja oma lippu sini-must-
valget me ikka au sees hoiame.
Ja koidikul siis selgitame,
kes meist on õige eestlane.“

Kõlas veel Eesti hümn, kõned, süüdati küünlad. Pärjad asetasid Leisi kaitseliidu rühm ja vabadusvõitlejad. Kõlasid aupaugud automaadist.

Mind pani mõtlema vabadusvõitlejate liikme ja ajaloohuvilise Mati Vendeli kõne. Soovin, et kui see lugu läbi loetud, on asju, mis teidki mõtlema panevad. Istusime Matiga maha pärast mälestusüritust toimunud koosviibimisel Karja külasaunas ja palusin asjad uuesti üle rääkida.

Vaatamata sellele, et lahing oli pikk ja märkimisväärne, NKVD väed said meie metsavendade käest haledalt lüüa, sai surmavalt haavata meie mees. Mees suure tähega, Johann Mets. Väidetavalt olid venelased hiljem surnukeha tükeldanud ja koos punkriga põlema pannud, et jätta mulje suurtest kaotustest meie poolel. Tema venna Arteemi selgituste kohaselt oli jäsemed ära raiutud. Kuna aruandes oli tõestatud, et likvideeriti viis bandiiti ja punkri süütamisega püüti järeluurimist segadusse viia.

Oleme Matiga ühel nõul, et selles loos siin ei ole mõtet hakata ajalugu uuesti üle kirjutama. Neid artikleid on juba olnud.

Olen ise kuulnud, kuidas avaldatakse arvamust, et metsavennad olid bandiidid. Selle peale ütleb Mati, et inimesed, eriti Saaremaal, kahtlevad, et metsavennad ei olnud vabadusvõitlejad.

„Kui ei oleks Vene okupatsiooni olnud, ei oleks ju kedagi metsas ka olnud. On loogiline? Miks me peaksime seda mitte uskuma, mis meid paneb mõtlema teisiti? Et inimesed läksid metsa lihtsalt surema teades, et vaenlane on mitmed korrad meist üle?“

Millest see tuleb, nagu Mati räägib, et igal pool mandril metsavendasid austatakse, meil siin Saaremaal aga hakatakse kahtlema, kas nad ikka olid vabadusvõitlejad või olid nad bandiidid.

„Näiteks ka see, et kui meil pandi Kingisepa ausammast üles, pandi mandri Eestis üles juba Vabadussõja ausambaid. See ei ole seotud küll metsavendlusega, aga paralleeli võib ju tuua.

Kas meil on tõesti vaimus ülekaalus punane võim? Kas tõesti on nõukogude okupatsiooni võim meile sellist ajupesu teinud, et meil on seda punast mõtlemist rohkem, kui kuskil mujal?“

Edasine Mati jutt paneb mõtlema, mis oleks, kui ajalugu oleks läinud teisiti. Kui esimesel kümnendil (kuni 1950) oleks tulnud Eesti võim ja valitsus, mis oleks saanud nendest reeturitest, täitevkomitee töötajatest. Kes said ka metsavendade käe läbi hukka, millega nad tegelesid?

„Nad tegelesid kõik sellega ju – küüditamised, selle korraldamine, nimekirjad, vara kokku vedamised, riigistamised, nad oli kõik sunnitud sellega tegelema. Nad oleks kõik kohtu all olnud, nad olid Eesti rahva reeturid! Meie üks suur häda ongi, et nõukogude võim kestis nii kaua. Teatud reeturitel tekkis süüdimatuse tunne ja seda enam võib aeg-ajalt lugeda ja kuulda nende toetajate õigustusi tehtud kuritegude kohta.“

Tunnen muret, kas sellisel mälestusüritusel ei peaks olema rohkem rahvast, kui mõned külaelanikud lisaks neile, kes asjaga otseselt seotud.

Mati on kindel, et omavalitsus peaks samuti muret tundma Vabadussõjas langenute, vabadusristi kavaleride, Teises maailmasõjas võidelnute, loomulikult ka metsavendade ja mälestusmärkide üle. Seda peaks kõike korraldama omavalitsus. Mati näeb asja nii, et kaitseministeerium peaks andma suunitlused läbi kaitseväe ja kaitseliidu. Kaitseliidus on noorteorganisatsioonid.

„Kasvatuse küsimus. Kui noorteorganisatsioonides ei saa isamaalist kasvatust, siis ei ole asjal ju üldse mõtet. See on number üks! Siis hakkab muu kasvatus. Kuidas sa meheks saad, kuidas sa sõjameheks saad ja tüdrukutel samamoodi.“
Siit jõuamegi teemani, et meil on üldse vähe au sees nende inimeste ja sündmuste mäletamine ja mälestamine. Mati toob näiteks Kudjape kalmistul punase terrori ohvrid, seal peaksid noored käima korrastamas, mitte et omavalitsusel on raha ja ta laseb selle ära teha.

„See on noorte kasvatus – see on minu kohustus ja ma teen seda.“
Pakun Matile välja, et ehk on jäänud meil põlvkond vahele, need kes on kasvanud nõukogude vaimus, kes noori hariks. Toon näiteks 9. mai, kui Tallinnas minnakse punaste nelkidega kalmistule, lapsed käe otsas. Mul on alati tekkinud küsimus, kas nad ise üldse teavad, miks nad lähevad ja mida nad tähistavad.

„Ühtepidi, nemad hoiavad, teistpidi, meie oma riigis laseme seda teha, aga samas oma ausambad ja tähistamised on olemata. Tegelikult on ka rajamata, nad tulid ja lammutasid meie ausambad ära, nüüd meie nende ausamabid ei lõhu, me teisaldasime ühe ausamba ära. Me hoiame nende ausambaid, samas ei julge oma inimestele panna. Näiteks meestele, kes sõdisid Saksa sõjaväes. Me ei julge panna, sest suur maailm vaatab. Me varjame oma ajalugu.“
Siia toob Mati näiteks vanasõna „Kes ei taha toita oma armeed, see hakkab toitma võõrast.“

Sama olevat ajalooga: kes ei austa oma ajalugu, hakkab austama võõrast.
Mõtlemise koht. Minu meelest vägagi. Kas me seda tahame?

„Mu ema, isa lasti maha
ja kallim viidi Siberi.
Nüüd hulgun mööda soid ja radu
ja tapan vene tiblasid.“

Lõpetan loo tolleaegse Luulupe elaniku Selma Pahapill öelduga. Uskuda tuleb seda, mis on olnud, mitte mõista kohut. Oodati valget laeva, oodati, oodati nii kaua, kui ta tuli 1949. aastal, mis Selma koos paljude teiste saarlastega Siberisse viisid.

„Ärge mõistke kellelegi süüd, kui ei ole ise seda elu ja asja läbi elanud!“
„Ja sinu sõstramustad silmad,
mis võlusid mu südame.
Ja sinu sõstramustad silmad,
ei need mul iial unune.“

Muide, 30. juuli tähistas oma 92. sünnipäeva Torga talu minia, Johann Metsa noorima venna Mihkli abikaasa. Soovin kena õnne ja tugevat tervist Hilda Metsale Rootsimaale!

Ivar Eensoo

Täna loetuimad
Perekondlik
Saaremaa Valsi ostu hädad löövad välja (1)
Maanteeamet avastas linnatänavatel puudusi (6)
Vähihaige mehe abikaasa palub abi
Kaheksa noortalunikku küsivad toetust
Inspektsioon algatas Saaremaal neli väärteomenetlust
Rudolf Sepp aitab lahkunuid väärikalt ära saata
Vald ei toeta lossi hoovi merepoolse tee remonti
Orissaare koolilapsed võitsid tuletõrjespordis esikoha (1)
JUHTKIRI - Liiga suur tükk?
Kohalikku toitu au sees pidaval üritusel jagati palju teadmisi (2.)
Hilissuviseid atraktiivseid taimeliike
Torgu Kuningriik kogub hümni salvestamiseks raha
Kuressaares tuleb diabeedikonverents
Mongol Trumpile: helista Putinile!
Nädala loetavuse top 5
MÕTE - Kas neil piinlik ei ole? (14)
Muhus põrkasid kokku kaks autot (7)
Vabandus (19)
Proviisor: hinges on pettumus
Perekondlik
Kommentaarid
Vald tellib Kuressaare Soojuse turuväärtuse hindamise (24)
Maanteeamet avastas linnatänavatel puudusi (6)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (57)
Muhus põrkasid kokku kaks autot (7)
MÕTE - Kas neil piinlik ei ole? (14)
Linnaarhitekt Lilian Hansari karma ja arm (11)
Vabandus (19)
Tagasi normaalsesse ühiskonda (15)
Vald hakkas kesklinna jõulupuud otsima (8)
Koit Voojärv lahkub nõukogu esimehe kohalt (19)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud