[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 16. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Maakond

Ajaloolised aiad Saaremaal
Autor: Ivar Eensoo
Neljapäev, 02. august 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

„Aiad tehti ja tehakse selle taris, et loomad äi saa paha pääle minna.“ „Aiad, mis muiste on tehtud, need köik on nii köverad kut seakusi.“ FOTO: erakogu

Saaremaa – meri, kadakad ja lambad. Ja muidugi kiviaiad! Minu esimene mälestus kiviaedadest on sellest ajast, kui noore mehena sai Saaremaal sõbra vanaemal külas käidud. Kondasin mööda metsa ringi ja vaatan, mis see on?! Kivist aiad keset metsa! See emotsioon oli kuidagi nii eriline ja võimas. Muidugi selgus, et aiad ei olnud omal ajal metsas, vaid need olid karjamaa piirded, ajaga on lihtsalt mets peale kasvanud.

Vene ajal lükati paljud kiviaiad traktoritega kokku. Õnneks mitte kõiki. Seega on meil vanu aedu, mida agaralt taastatakse, ja rajatakse ka uusi. Sõites saarel ringi ja nähes kusagil uusi rajatud aedasid, tahaks kohe seisma jääda ja minna neid katsuma.

Nii võimsad on nad! Muidugi ka kenad. Ei saa salata, kiviaedade lappimine on ka enda üks lemmik tegevusi. Lausa nii lemmik, et on kohalik nali, et kui Ivar ei viitsi tööd teha, läheb ta kiviaeda lappima.

Millal tulid meile kiviaiad? Selle uurimiseks oli hea võimalus teha juttu Maret Tamjärvega, kes tegi vanadest aedadest särava ettekande kuu alguses vana maamaja päeval.

„Saaremaa on muidugi eriti tuntud oma kiviaedade poolest, mis on kõik kohaliku põllumehe raske töö tulemus. Põllud on siin kivised, kivid koristati esmalt raunadesse, sealt oli neid hea aia tegemiseks ja ehituseks võtta. Saaremaa ulatuslik kiviaedade võrgustik hakkas kujunema Rootsi ajal 17. sajandil, mil siinsetes kroonumõisates alustati esimesena Eestis tegelema kavakindla kivikoristuse ja maaparandusega. Siinsed mõisnikud tegid igale talule kohustuseks kivide veo ja aedade ehitamise esmalt mõisamaadel, kuid 1680. aastatest tehti aedade ehitamine Saarema kroonumõisates kohustuseks ka talumaadele ning anti ette kindlad mõõdud. Talumeestele oli see raske töö algul väga vastumeelt. Aedade ehitamise kohustus oli edaspidi rendilepinguiski määratud.“

Saan teada, et kiviaiad võivad olla ka ühe küla piires väga erinevad – kõik olenes sellest, millist kivi maa parasjagu välja andis. Õueaiad laoti korrapärasemalt, seal olid nad omamoodi uhkuseasjaks ja talupere visiitkaardiks, kuid kodunt kaugemal olid aiad üsna juhusliku väljanägemisega. Aedu ehitati mitmes jaos, järk-järgult, kohati olid nad kõrgemad, kohati madalamad. Ka polnud nad sugugi sirged, vaid järgisid teelookeid jms. Vahel kujunes mõni kõverus ka selle järgi, kui suurt kivi ei jaksatud välja kangutada. Saartel kandsid naised põlle sees igal aastal põldudelt aedade peale kive juurde.

„Lambad on eriti kiusakad kiviaedadel turnijad. Selleks oli saartel kombeks aedade materdamine, s.o aia peale kuhjati kadakaid, millest oli kehv läbi pugeda.“

Kui kadakatele jutt läks ja enamus puitaedades kadakatoikaid kasutati, uurin edasi, millised olid puitaiad saares. Kõige tavalisem puitaiatüüp on üle kogu Eesti olnud viltustest roigastest püstandaed, mille kohalikuks nimetuseks oli Saaremaal kurendusaed, kurendiaed, korendusaed, ka irsaed või hirsaed.

„Selline aed sobis nii põllu kui karjamaa piirajaks ja õueaiaks. Hinnati selle võimet ka sigu, neid „kurjast elajaid“ kinni pidada. See aiatüüp püsis me külades veel 1960.–1970. aastateni. Saaremaal on püstandaia eritüübiks pilkupüüdev „kala änka aed“, eriti Lääne-Saaremaal – selle alumine osa oli põigiti asetatud lühematest lattidest, mille peale asetati veel paar rida rõhtsaid latte, mis lisasid piirdele kõrgust.“

Aiad hoiti alati korras. Mareti sõnul toimus iga kevadel vanade aedade ülevaatamine ja korrastamine ning vajadusel uute ehitamine. Saaremaal nimetati sellist kevadist ülevaatust aiade pääl käimiseks, see sai koguni üldnimetuseks igasuguseks talumeeste ühisteks nõupidamisteks, nt karjase palkamiseks. Aiad pidid korras olema jüripäevaks,
23. aprilliks. Igal talul pidi olema kõva kogus puitmaterjali alati käepärast aedade ehitamiseks-kohendamiseks, sest loomad lõhkusid ühtelugu aedu.
Uurin, millisel eesmärgil vanasti aedu rajati.

„See on õige küll jah, et vanasti olid aiad ikka mõeldud eelkõige loomadele. Aga eks nad ole olnud ka maa- ja õuepiiri märkijad. Omal ajal olid tugevad aiad ka küla- ja mõisamaade vahel. Kui loomad sattusid mõisa maale, oli oort suur rahv kaelas.

Külakogukondliku korra ajal tehti ühiste põldude-karjamaade-heinamaade ümber aiad ühiselt – igale talule mõõdeti suuruse järgi oma osa kätte. Kes oma aiaosa korras ei hoidnud, vastutas loomade tekitatud kahju eest.“

Saaremaal püsinud see komme kauem, sest siin püsis kauem ka loomade ühiskarjatamine ilma järelevalveta. Nii pidi karjamaal kõva aed olema. Karjatee oli aiaga piiratud, põllud samuti. Pärast viljakoristust lasti loomad taraga piiratud kesale sööma. Niitmata heinamaid tuli samuti tallamise eest kaitsta, muidu saaks heinasaak rikutud. Ja et vabalt ringiuitavad sead tõnguma ei pääseks, pidi iga taluõu ja kodulähedane aialapike samuti kaitstud olema.

Kas Saaremaa aiad kuidagi muust Eestist erinesid ka? Saarte omapäraks on kivist aiapostid ning küttepuude ja hagude kiviaia peal kuivatamine. Ka kiviaiale veel kõrge puitaia (varbaed, rohtaed, lippaed) peale ehitamine oli eriti levinud just Saaremaal ja Muhus. Vahel võis sellise tara kõrgus ulatuda kuni 3 meetrini. Selline aed oli püsiv, sest puit ei mädanenud nii kiiresti. Rannakülades pandi kiviaiale vanad kalapaadid.

„Kindlasti on Saaremaa eripäraks Saaremaa aedade seadus. Aedade seadus puudutas kõiki piirdeid – kivi- ja puitaedu ning ka vallidega kraave. Üldine põhimõte oli see, et väärtuslikuma maa omanik teeb aia vähemväärtuslikuma vastu. Seejuures hinnati Saaremaal kõlvikute väärtust järgmiselt – kõige väärtuslikum oli põld, siis heinamaa või mets ja seejärel heinamaa. Nii et kui piiril puutusid kokku põld ja heinamaa, pidi aia tegema põllu omanik. Võrdsete kõlvikute kokkupuutel lähtuti põllumaa suurusest või tehti aed pooleks. Üldine aedade väljamõõtmine toimus omal ajal iga kümne aasta tagant.“

Maret arvab, et selline mõõtude etteandmine võib pärineda 17. sajandist, mil mõisad maaparandusega alustasid. Tarade ehitamist reguleeriti Saaremaal veel 20. sajandilgi – trükitud kujul anti aedade seadus välja 1913., 1927., 1930., 1933. ning viimati veel 1935. aastal. Viimane versioon oli ajakohasem – uue põhimõttena sätestati aedade pooleksehitamine, sest kõlviku väärtus võib ju maaparandamise läbi muutuda.

Saan ka teada et kõige taraderohkem aeg Eesti külades oli talude päriseksostmise aegu 19. sajandi keskpaigast
20. sajandi alguseni – siis tahtis iga peremees oma põllud-karjamaad eraldada.
„Vahel tuli talul teha kilomeetrite pikkusi puitaedu ja neid korras hoida.

Päriseksostu ajal hakati rohkem tegema ka ajas püsivamaid kiviaedu – pärisperemees hoidis oma metsa ja hakkas usinamalt põldudelt kive koristama, et oma kalleid põllutööriistu hoida. Lõppes loomade ühiskarjatamine ja sigade ringihulkumine. Saaremaal toimus maade kruntimine hiljem kui mandril, kohati veel 1930. aastatelgi, kuid aedade rajamine läks ka siin kohe hoogu.“

Kui nüüd sellest jutust tekkis vanade aedade vastu suurem huvi ka endale arhailine aed meisterdada, soovitan kindlasti lugeda M. Tamjärve raamatut „Suur tararaamat. Eesti talude aiad ja väravad“, mille andis 2018. aastal välja kirjastus Hea Lugu. Sealt leiab rohkem meie aedade ja nendega seotud argielu ning kommete kohta.

Täna loetuimad
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks
Mätja ja Tareste külade külalised nägid käkitegu (1)
Õunakohvikud olid tormile vaatamata avatud
Mihklilaat ootab kauplejaid
Väike on suur! (1)
Saaremaa on parimate reisielamuste seas
Ultima Thulel startis rekordarv osalejaid
Suurpõgenemise aastapäev paneb kirikukellad helisema (1)
Löökpilliring kutsub tutvuma
Ultima Thule poodiumile mahtus ka saarlasi
JUHTKIRI - Tervis, tavad ja halb ilm
Saaremaa ajaloo seostest Taaniga
Tänak tahtis sõita, Yaris mitte
Võrkpallikoondis alustas EM-i kehvasti
Nädala loetavuse top 5
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks
Mätja ja Tareste külade külalised nägid käkitegu (1)
Õunakohvikud olid tormile vaatamata avatud
Mihklilaat ootab kauplejaid
Väike on suur! (1)
Kommentaarid
Vastuoluline Elmar Ilp 100 (25)
Vald ei toeta lossi hoovi merepoolse tee remonti (2)
Maanteeamet avastas linnatänavatel puudusi (9)
Muhus põrkasid kokku kaks autot (8)
Saaremaa Valsi ostu hädad löövad välja (6)
Mätja ja Tareste külade külalised nägid käkitegu (1)
Väike on suur! (1)
Suurpõgenemise aastapäev paneb kirikukellad helisema (1)
Linnaarhitekt Lilian Hansari karma ja arm (14)
Vald tellib Kuressaare Soojuse turuväärtuse hindamise (24)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud