[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 20. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Maakond

ERM, vanim lipp ja moodsad ajad  (5)
Autor: Vilma Rauniste
Laupäev, 30. juuni 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Väärikate ülikooli grupp maikuus Tartu ERM-i külastamas. Nähti palju huvitavaid eksponaate ja kuuldi vahvaid lugusid. FOTO: Vilma Rauniste

Pole vahet, kas väärikate ülikoolil on kooliaeg või suvevaheaeg, see ei takista õppuritel ajaloolist mälu värskendada ja uusi teadmisi hankida. Nii toimus Maie Meiuse organiseerimisel lehekuu teises pooles sõit Tartusse, et külastada Eesti Rahva Muuseumi (ERM).

Mingi aimdus sellest suurepärasest ehitisest oli ju igal grupi liikmel, sest kes siis ei jälginud presidendipaari vastuvõttu vabariigi aastapäeval. Aga reaalselt näha ja hoomata selle hoone mastaape ja sees peituvat aarete hulka, see on kirjeldamatu.

Inimesed jagunesid kahte gruppi ja põnev ringkäik algas. Gruppi, kuhu mina sattusin, juhtis vahvaid lugusid jutustav noor giid, kes viis uudistajad esmalt muuseumi raudvara juurde.

„Eesti Rahva Muuseum asutati 1909. aastal. Muuseumi asutamise üheks ajendiks oli suur mure, et inimesed kolivad kohe-kohe linna ja mitte keegi enam ei mäleta, kuidas elati talus. Jakob Hurt oli algust teinud suurte kogumisaktsioonidega, kus koguti nii rahvaluulet kui talueluga seotud esemeid. Kuna Vene impeeriumis muuseumihoone ehitamiseks raha ei olnud, jätkati esialgu kogumisaktsioonidega,” rääkis Saaremaa juurtega giid Mirjam Somelar.

Giid lausus, et nii 1923. aastal Raadil avatud esimene näitus kui ka eelmises näitustemajas Kuperjanovi tänaval olnud väljapanek keskendusid põhiliselt taluelule ning just selle teemaga alustas uues majas oma ringkäiku meie grupp.

Taluelu väljapanekud on grupeeritud kaheks: talu elu ja talu ilu. Esimeses osas eksponeeritakse taludes kolme kõige sagedamini ette tulevat tööprotsessi: rõiva saamine alates lamba pügamisest ja nülgimisest kuni linakasvatuse ja kangastelgedeni; söögivalmistamine, kus on keskendutud eelkõige leivateole, aga ka vedela leiva ehk õlle teole; kolmas väljapaneku ala on pühendatud puidutööle. Raskele tööle vastukaaluks olid väljapanekud talu ilupoolest ehk pidupäevased rahvarõivad, kirjatud kindad, talurahva ehted jm.

Helisevad vaibad ja käsitööesemed

„Meil on eraldi veel ka rahvarõivanäitus. Kuna te Anu Raua näitust juba vaatasite, siis viin teid vaatama minu arvates meie kõige põnevamat masinat, mis on ekstra meie muuseumi jaoks tehtud, spetsiaalselt vaibanäituse jaoks. Selle omapärase masina abil on võimalik teil kõiki ERM-is hoiul olevat enam kui 3000 vaipa kuulata muusikana.”

Kuulati, kuidas kõlab Kärla kandi ja Muhu värvikirev vaip, kuidas need kõlavad parmupilli, süntesaatori või mis tahes muu pilliga. Giid selgitas, et see imemasin loeb tumedad värvid madalateks ja heledad värvid kõrgeteks helideks. Mida pikemalt on üht mustrivärvi, seda pikemalt noot kõlab. „Selle masinaga on muusik Peeter Rebase küsimus, kas kanga mustri saab ka helidesse panna, leidnud tõestuse. Veelgi enam, ka sokke, kindaid, kotikesi või muid esemeid saab kuulata muusikas – süntesaatoril, flöödil, harfil jne. Kui teinekord siia tulete, siis võtke enda tehtud kindapaar või prillitoos kaasa ja kuulake selle heli, kas või moodsa arvutitehnikaga.”

Helisevad vaibad nähtud, peatuti eluloo-näitusel, kus on tallel aastail 1930–1940 sündinud inimeste lood, mida kõiki on võimalik kuulata.
Pikem peatus tehti kodunäitusel. Kodude visiitkaardiks on olnud küll elutuba, kuid ERM-i kollektiiv on näituse lahendanud läbi magamistubade. „Siin on seitse magamistuba erinevatest ajastutest, alates 19.–20. sajandi vahetusega ja lõpetades nüüdisaegse nutivoodiga. Kas keegi julgeb hetkeks nutivoodile pikali heita?” küsis giid.

Üks edev julges. Kui too nutivoodilt lahkus, tekkis voodile sellel lebanud inimese kujutis. Nii ehtne, et kujutise fotojäädvustuse võib segi ajada elava inimesega. See moodne voodi salvestab lesijad ainult üheks lühikeseks hetkeks. Nii tuli fotojäädvustuseks teha korduslamamine.

Eesti vanim lipp

Väga huvitav lugu oli giidil rääkida riigi vanima, Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu kohta, mis õnnistati 1884. aastal Otepää kirikus ja mis hoiab inimeste huvi konkurentsitult liidrikohal ainuüksi selle suurte mõõtmete tõttu – 174x375 cm. Seda pika ajalooga ja ligi pool sajandit redus olnud auväärset lippu hoitakse nüüd eritingimustes klaasvitriinis.

Järgmine lugu oli giidi lemmikfilmist, mis on samuti seotud sinimustvalge kombinatsiooniga, kus kolm Viljandi prouat valmistavad suure pühendumisega sinimustvalget kokteili. Sinine Curaçao liköörist, must kohvist ja valge kiht vahukoorest

„Nüüd oleme jõudnud Kukruse emanda juurde. See daam elas ja suri hilisel muinasajal, aga ta säilmed leiti Ida-Virumaalt Kukruse mõisa aladelt teetööde käigus alles 2009. aastal. Kuna nii ta säilmed kui hauapanused on läbi uuritud laboritingimustes, siis on meil tema kohta väga palju teada. Nii näiteks teame, et ta elas oma aja kohta haruldaselt kõrge eani, umbes 45- või koguni 50-aastaseks.“

Kukruse emanda juurest jõudsime „raamatuaega”, mis eksponeerib esemeid 15. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi lõpuni. „Tõin teid kõige vanema eestikeelse kirjasõna riiuli juurde, kus on trükiseid vanematest piiblikohtade tõlgetest kuni esimese „Kalevipoja“ trükkimiseni aastal 1857. Kui tänapäeval on minevamad raamatud kokaraamatud ja eneseabi õpikud, siis esimene teadaolev eestikeelne kokaraamat on aastast 1781, tõlgitud rootsi keelest. Aga see siin on esimene säilinud eestikeelne aabits aastast 1694. See ei ole küll esimene trükitud aabits, kuid varasemad trükid pole säilinud. Ka selle oleme laenanud Rootsist Lundi ülikoolist, kus see trükiti. Kas teate, kust sõna „aabits” tuleb? Saksa keelest – das ABC-Buch. ABC-tähekombinatsiooni hääldamisel on lisatud ainult täht „i”.”

Moodsad ajad – suured muutused

Raamatute juurest jõudsime perioodi „moodsad ajad”, kus kajastatakse perioodi 19. sajandi algusest kuni teise maailmasõja alguseni. Kuulsime, et selle perioodi jooksul on kõik muutunud, mis muutuda saab. „Kui mõtleme 19. sajandi algusele ja milline oli siis Eesti ühiskond – pärisorjus, ühiskond oli keskendunud maaelule ja väga religioosne, millest sai teise maailmasõja eel linnastunud demokraatlik ilmalik ühiskond. Aga kõige suurem muudatus, mis selle aja jooksul toimus, oli kindlasti tööstusrevolutsioon, mis ka siia jõudis.”
Giid märkis, et selle eksponaadiks on muuseumi kõige suurem masin, aurumasin Lanz, suur aurulokomotiiv, mille külge sai ühendada erinevaid masinaid. Peamiselt oli haagitavaks olnud rehepeksumasin. Seda on vanema põlvkonna saarlased ka isiklikult kogenud. „Seda aurumasinat kasutati 1970. aastani, viimati oli see Pilistveres, kust viidi põllumajandusmuuseumisse ja kust see uue maja valmimisel lahkelt meile anti. Restauraatorid nägid aga kohutavalt vaeva, et teha kindlaks selle originaalvärvi gamma.”

ERM-i suurimast eksponaadist oli giidil jutustada veel üks tore lugu. „Kuna masin on kohutavalt raske, tuli kõigepealt valmis ehitada muuseumi karkass, siis toodi sisse hiiglane ja alles seejärel ehitati muuseum valmis. Selles võite küll kindlad olla, et kui muuseumis tuleb ette mis tahes muudatusi, siis Lanz jääb – muuseumi lõhkumata seda siit välja ei saa.”

Täisvarustusega masin kaalub üle kümne tonni, tühimass on 7600 kg. Filmis „Tants aurukatla ümber” on sama masin, nii et see museaal on ka filmistaar.

Järgneb

Täna loetuimad
Homme avatakse Saaremaal pidulikult taimeekstrakti tehas
Ligi neli aastakümmet lahkujate puhkepaiga heaks
Hobipiltnik: pildistamine teeb õnnelikuks
Selveri apteegis saab teada D-vitamiini taseme
Aivar Aru on EL regioonide komitee asendusliikme kandidaat
Roheline elamusfestival I Land Sound muutub üha rohelisemaks
Saarlaste idufirma läheb Eestit Poola esindama
JUHTKIRI - Hinnaline lahendus
KTG vajab ehitustöödeks üle 260 000 euro
Jalgpall kiikab kogukonna poole
Spordinädala juhatab sisse sõja-ajalooline retk Sõrves
Maailmakoristuspäeva sihtgrupp on tänavu kooliõpilased
Seltskonnatantsuga sügiskaamosele vastu
Peeter Jürisson juunioride EM-il viies
Nädala majandusnoppeid
Nädala loetavuse top 5
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (22)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (17)
Mart Saarso: tegin vale liigutuse (13)
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (2)
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks (7)
Kommentaarid
Mart Saarso: tegin vale liigutuse (13)
Julgus tulla Jumala ette (18)
Koolituskeskus hindas saarlase magistritöö parimaks (5)
Uus lennuhange võib Nordica kõrvale jätta (1)
Eakatel on Isuzu bussi raske siseneda  (15)
Saaremaa Valsi ostu hädad löövad välja (9)
Pensionisüsteemi peab parandama, mitte lõhkuma (16)
Kaarma surnuaias sõidetakse haudade vahel autodega (8)
Tulevik tuleb ise kohale (1)
JUHTKIRI - Tubli töö väärib kiitust (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud