[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 20. august 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Maakond

Anguse lihaveis tõi Saaremaale kümne riigi esindajad
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 13. juuni 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Euroopa kümne riigi esindajad, kus kasvatatakse anguse lihaveist, tutvusid Ants Jõgi loomadega ja pärast oldi Lõmala külastuskeskuses kohvipausil. FOTO: Vilma Rauniste

Sel nädalal peetakse üle-euroopalist Anguse Foorumit, millega Euroopa maaelu ja põllumajanduse suur aktsioon jõuab ka Saaremaale. Grupis on kümne riigi esindajad.

Eile hommikul külastati Riksu küla Lahe Veis OÜ Ants Jõgi farmi ja pärast seda Väike-Tulpe saarel Ranna Villa lihaveiseid. Täna hommikul tutvutakse Audla nuumafarmiga.

„Homme ja ülehomme (teisipäeval ja kolmapäeval – toim) on üheksa riigi delegatsioon Saaremaal ja külastab siin kolme lihaveisekasvatajat.

Kolmapäeva õhtul sõidetakse mandrile tagasi. Saaremaalt läheb grupp Pärnusse, kus külastatakse Audru poldrit, kus lihaveised hooldavad keskkonnainvesteeringute programmi ala,” tutvustas Eesti tõuloomakasvatajate ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko.

Pärast seda külastatakse Valgamaad ja Jõgevamaad ning Tartus toimub reedel Anguse Foorum. „See on suur, Euroopa foorum, kus anguse lihaveist kasvatavad riigid on Eestis ja külastavad meie farme. Täna hommikul (esmapäeval – toim) käisime Rapla seemendusjaamas, kus näitasime meie üheksat anguse pulli, kes jätsid nendele väga hea mulje. Angus on Eestis üks populaarsemaid lihatõuge, herefordide järel teisel kohal. Angust ja herefordi on Eesti lihaveistest kokku 41%.”

Bulitko lisas, et see tõug on eriline selle poolest, et üsna palju kasutatakse kunstlikku seemendust, mis teiste lihatõugude juures ei ole väga levinud. „Anguse tõuveiste vastu on tekkinud tõsine huvi, sellel ja eelmisel aastal oli tõuloomade ostunõudlus palju suurem, kui meil pakkuda oli. Kuna oleme selle tõuga suhteliselt uus, siis kasvatajad tahtsid veel oma karjasid parandada ja suurendada. Balkani riigid, kus rohumaa potentsiaal on hea, soovivad neid soetada. Angus peab valmima korralikul rohusöödal. Üle maailma on tõug tuntud ka seetõttu, et igal pool on anguse restoranid, teiste tõugude kohta seda öelda ei saa.”

Tõu kirjelduse kohta lausus Bulitko: „Angus on hea nudi tõug, on nii must kui punane angus. Eestis on angust ostetud Šveitsist, Saksamaalt, Soomest, Rootsist, Taanist, Šoti- ja Iirimaalt ja tõugu on spermaga edasi parandatud.”

Osalevad riigid

Osalevad Soome, Taani, Läti, Tšehhi, Portugal, Inglismaa, Iirimaa, Saksamaa ja Šveits. Eesti on korraldaja riik, kus angus on 2000. aastast. Tõuloomakasvatajate ühistu juht rääkis ka varasemast, seda, et eelmisel aastal toimus ülemaailmne foorum, mille korraldas Inglismaa. Varem on mingi tõu foorumi organiseerinud Portugal ja Soome.

„Kui meile kaks aastat tagasi korraldamist pakuti, otsustasime selle väljakutse vastu võtta, ehkki see on väga mahukas organiseerimistöö.

Kunagi ammu, Soonetsi ajal, on Eestis olnud herefordi tõu konverents, viimase 20 aasta jooksul ei ole lihaveisekasvatuse konverentse Eestis olnud. See näitab teiste riikide huvi – tulla meid külastama ja näha, mismoodi meil neid kasvatatakse. Meil on ka väga erinevad karjad. Kui paljud piimakarjad on suurtes farmides, siis lihaveiseid on palju just talukarjades ja ka konkreetset toodet tegevates nišikarjades. On ka spetsiaalsed aretusfarmid, kes müüvad tõuloomi, ja nuumafarmid, mida külastame ka Audlas.”

Bulitko lausus, et Saaremaa farmid lisati marsruuti siinse mitmekülgsuse tõttu. Ka soomlased, kes tervet programmi kaasa ei saa teha, olid soovinud kindlasti Saaremaa farme külastada. „Ega selliseid võimalusi, mis põllumajandust ja rahvusvahelist seltskonda Saaremaale toob, palju ei ole. See on kindlasti väga hea ja vajalik üritus Eesti tutvustamiseks.”

Plaanis on luua üleeuroopaline angusekasvatajate organisatsioon
Bulitko lausus, et Inglismaa ja Šotimaa on anguse tõu aretajad, sealt on kohal tugev delegatsioon. „Püüame neilt näpunäiteid ja nõuandeid saada, mida saame muuta ja parandada, millised nõuanded saame oma farmeritele edasi anda. Reedesel konverentsil on aga plaan asutada üleeuroopaline angusekasvatajate organisatsioon, mida siiani ei ole loodud. Suurematel tõugudel, nagu limusiin, on see olemas. Kui see ära tehakse, on Eestil ka selle asutamise au. Konverentsil on aretusteemaliste ettekannete kõrval ka kõigilt osavõtvatelt riikidelt lühiettekanne, mida on kindlasti huvitav kuulata.“

Kurss Sõrve suunas

Suur bussitäis tegelasi startis kell kaheksa hommikul talunik Ants Jõgi angusekarja vaatama, saatjaks külaliste poolt kaasa toodud või muul moel välja meelitatud vihmasadu, küll nõrk ja lühiaegne, kuid asi seegi. Kui loomaomanik oli külalised vastu võtnud ja tervitanud, tutvustas ta oma angus-pealikut, ainsat sarvedega looma. ”See sarvedega on Eestis jõudluskontrollis olevatest loomadest kõige vanem, tema sünniaeg on 1. veebruar 2005. Teine on poolteist kuud noorem. Need valgete peadega on herefordide järglased,” tutvustas Jõgi.

Tema musta värvi angused hooldasid mereäärset ala Lõmala külastuskeskuse juures. Selles hoones oli grupi esimene suurem peatus, kus pererahvas pakkus kohvi ja suupisteid, muusikaliselt kostitas võistumängimistelt poodiumikohti noppinud naaberküla mees Viktor oma lõõtspillimänguga. Perenaiselt Liivilt sain teada, et karja hetkeseis on 38 angust ja 50 herefordi. „Suvel on lihaveistega tööd piisavalt, igal hommikul vaatame karjused üle ning piimavasikas tuleb igal hommikul ja õhtul sööta. Ühelgi õhtul ei saa enne üheksat koju. Loomadega tuleb ka jutustada, et nendega sõber olla ja et nad su ära tunnevad. Kevadel, poegimise ajal peavad seljas olema ühed ja samad riided, muidu on nad väikeste vasikate ajal natuke tigedad,”rääkis Liivi Jõgi, lisades, et talvel on põhiliselt traktoritöö ehk heinavedu.

Väikesaarele sõit oli viperustega, ent romantiline

Väike-Tulpe saarele sõit oli mitmeti romantiline. Enam kui 40 inimese saarele toimetamiseks tuli teha neli paadireisi, paati mahtus 11 inimest.

Kohal oli kolm mootorpaati, üks neist kiirkaater, mis paadimees Igori sõnul arendab kiirust 80 km/h ja veidi enamgi. Kaks sügavamat paati jäid 10–20 meetrit enne saarele jõudmist aga kividele kinni, sest veeseis on olematute sademete tõttu nigelalt madal.

Igor toimetas neil olnud inimesed oma alusega kuivale ja aitas ka kividele kinni jäänud liikuma. Aga millise hinnaga! Kinni jäänud paate vabasse vette aidates vigastas ta oma kallihinnalise paadi külge. Saarele toimetatud rahvas tuli tal üksi Roomassaarde tagasi viia. See sõit oli omamoodi elamus – kiirelt lainetel tuiskav kiirkaater sõitnuks nagu kiviaial.

Kadakarohke väikesaar mustade angustega oli huvitav sihtkoht vaatamiseks teiste riikide inimestele, pealegi saadi vahetu kogemus merega. Sellel väikesel saarel on praegu (koos vasikatega) 140 puhtatõulist Ranna Villa angust. „Meil on loomade saarele vedamiseks ehitatud parv, toome loomad kevadel siia 12-kaupa. Sügisel viime jälle tagasi. Looduskaitsealal on keelatud loomadele lisasööta anda. Äraviimine sõltub sellest, kui kiiresti sügisel veetase tõuseb. Kodu juures on ka mõned anguse mullikad ja pullid. Kokku on meil umbes 150 angust. Šoti mägiveiseid on 250,” rääkis Sinikka Pilviste.

Nad olid saarele toimetanud ka laari pirukaid ja kohvi, õhtul on aga õhtusöök Ranna Villas, kus pakutakse lihaveiselihast hõrgutisi. Sinikka lisas, et anguse tõuga alustati 2015. ja mägiveistega 2007. aastal. Ranna Villa lihaveiste gruppe jagub maad hooldama 13–14 piirkonda.

Täna loetuimad
Stiilse maapulma pulmaautoks on traktor (10)
Üks saare naine saab elu võimaluse (1)
Perekondlik
Saaremaa vald noomib prügivedajat (22)
Saarlased ekspordivad pilliroost kõrsi Islandile (8)
Mati Vendel: näitasime, et oleme oma maa peremehed (35)
Kuressaare linn 20. augustil toimuvas üheslaulmises ei osale (4)
Endisest Orissaare vallavanemast sai laevaliini teenindusjuht  (1)
Laimjala Aeruramm tuleb tänavu Ruhves  (2)
Politsei ei algatanud Mart Saarso suhtes menetlust (15)
Riigipühal esitletakse Saaremaal uut maitset (1)
Kõljala piirkonna külad hakkavad taas sättima – EV100 (1)
Saarlased osalevad esimest korda mõisamängus (2)
Käesla külaväljakul kolm ühes üritus (1)
UUS! Ilmo Torn pälvis metsamajandajate konkursil laiahaardelise metsaomaniku tiitli (1)
Nädala loetavuse top 5
Stiilse maapulma pulmaautoks on traktor (10)
Hooletu parkimine tekitas küsimusi (7)
Üks saare naine saab elu võimaluse (1)
Saaremaa VK-ga liitub Robin Alba
Kaluritepäeva hiigeltoetus kütab kirgi (26)
Kommentaarid
Saaremaa vald noomib prügivedajat (22)
Kuressaare linn 20. augustil toimuvas üheslaulmises ei osale (4)
Saarlased osalevad esimest korda mõisamängus (2)
UUS! Ilmo Torn pälvis metsamajandajate konkursil laiahaardelise metsaomaniku tiitli (1)
Käesla külaväljakul kolm ühes üritus (1)
Kõljala piirkonna külad hakkavad taas sättima – EV100 (1)
Laimjala Aeruramm tuleb tänavu Ruhves  (2)
Stiilse maapulma pulmaautoks on traktor (10)
Riigipühal esitletakse Saaremaal uut maitset (1)
Üks saare naine saab elu võimaluse (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud