[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 20. juuli 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




Maakond

Ohtlikud ained meie igapäevatoodetes (1)
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 22. veebruar 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Foto: erakogu

Sel teemal jagas eelmisel väärikate ülikooli õppusel kogemusi MTÜ Balti Keskkonnafoorumi kemikaalide ekspert Heli Nõmmsalu, kelle läbivaks nõuandeks oli: “Mõtle, mida tarbid.”

Ehkki üht-teist auditooriumi kuulajaskond teemast teab ja on parema äranägemise järgi kasutusele võtnud ohutumaid tooteid, mõeldes pere ja looduse tervisele, oli üsna palju sellist, mis pani piltlikult öeldes vere tarretuma. Näiteks lastetoodetes, eriti mänguasjades leiduda võivate mürgiste ainete rohkus.

Kuna lektor osaleb rahvusvahelistes projektides, hinnates keskkonna olukorda, oli väga hariv kuulda, kui palju ja millistes kogustes ohtlikke aineid keskkonnas, reoveepuhasti heitvees ja igapäevastes tarbetoodetes (olme, rõivad, mänguasjad jm) esineb ning kuidas säästa ennast kemikaalide eest.
 
“Ohtlikke aineid tuleb teadusuuringute edenedes aina juurde ja neid lisatakse igapäevatoodetesse. Sellele vaatamata ostavad inimesed neid vabatahtlikult. Kasutusel on umbes 40 000 kemikaali, kõik ei ole inimese tervisele ohtlikud, väga paljud siiski on,” alustas Nõmmsalu. “Kemikaalid on nähtamatud ja pikaaegse mõjuga, väikeste koguste tõttu võib mõju ilmneda alles mitmekümne aasta pärast. Umbes 50% ohtlikest kemikaalidest siseneb inimese organismi naha või hingamisteede kaudu.”

Riietes sisalduvad sünteetilised värvained võivad olla väga ohtlikud, nad satuvad kehasse naha kaudu. Mõistlikum oleks kanda kasutatud riideid, kust ohtlikud ained on välja uhutud, soovitas lektor.

Lõhnaained pole ka süütud, paljud edumeelsed firmad ei kasuta toodetes enam lõhnaaineid. Kui kodus või tööruumis on tunda mingi kemikaali lõhna, tuleb kindlasti ruume tuulutada. Ka olmetolm pole pelgalt tolm, see seob kemikaale, mis tervist kahjustavad. Kemikaalide halb külg on ka see, et osa nendest kipub organismi rasvkoesse akumuleeruma. Eriti paha on lugu siis, kui need liiguvad lootesse või beebi organismi rinnapiimaga toitmisel. Kanada teadlased on avastanud, et imik saab rinnaga toitmisel ema kehasse akumuleerunud ohtlikke aineid. Tulemus võib olla traagiline, näiteks lapse vähkkasvaja.

Paljud ehitus- ja viimistlusmaterjalid levitavad õhku ohtlikke aineid. Kui tekib uimasus ja peavalu, on see ohusignaal. “Pikaaegne mõju laastab kõige enam hormoonsüsteemi (kõhunääre, kilpnääre, ajuripats), võivad tekkida vähkkasvajad. Vähkkasvajat ja geneetilisi muutusi tekitavad ka teised faktorid, kuid üheks on kindlasti kemikaalid. Tehastes, näiteks kemikaale (värve) tootvates, peavad töötajad kandma spetsvahendeid – respiraatorit, prille, kindaid, kuna õhus olevad kemikaalid võivad naha ja hingamisteede kaudu organismi pääseda.”

Organismi üliväikestes kogustes sisenevad hormoonsüsteemi kahjustavad kemikaalid tekitavad ainevahetushäireid. Võib esineda madal sünnikaal, sünnidefektid, kehv keskendumisvõime, intellektuaalne arenguhälve, meeste spermatosoidide kvaliteedi langus, munandivähi esinemissageduse tõus jm.
Lastetooted
Eriti tähelepanelik peaks olema lastetoodetega. Lutipudelites ja närimisrõngastes ei tohi enam olla ühendit bisfenool A (BPA), see on Euroopas ammu keelatud. NB! Hiinas valmistatud nukus leidus 31% ftalaati DEHP, mida on lubatud kuni 0,1%. Kas me loeme etikette ja kas ostaksime oma lapsele odava nuku, kui seda fakti teaksime?

Mida on vaja tähele panna, valides lastele mänguasju? Pehmed plastmänguasjad, sünteetilisest kummist mänguasjad, õhupallid, pehmed vannilelud jms võivad sisaldada hormoonsüsteemi kahjustavaid ftalaate. “Valige naturaalsest kummist mänguasjad, otsige märget “PVC-vaba” või “ftalaadivaba”. Vältige tooteid, millel on tugev kemikaalilõhn. Ostke täispuidust mänguasju, millel on võimalikult vähe liimitud osi. Kui vähegi võimalik, siis lakkimata ja värvimata mänguasju.”

Ühe murekohana toome ära ka imikute ühekordsed mähkmed. Kui kolm-nelikümmend aastat tagasi õmblesid emad sündiva beebi jaoks hulgaliselt marlimähkmeid, siis nüüdseks on sellised emad suur haruldus. Mugavad ühekordsed mähkmed sisaldavad sageli aga pikaajaliste tervisehäiretega seostatavaid kemikaale. Mõistlikum oleks kasutada ühekordseid mähkmeid, mis on valmistatud looduslikust, biolagunevast materjalist (puit, puuvill, bambus, mais), mis ei sisalda lõhna- ega värvaineid.

Keskkonnasaaste ja olmekeemia

Lektor rõhutas keskkonna saastamise halba mõju eriti plastikuga seoses, mis jääb reostusallikaks sadadeks aastateks, kuna plastik ei lagune.
 Keskkonnateadlased on ka Kuressaare laheveest ja setetest võtnud proove ja täheldanud, et seal leiduvad püsivad kemikaalid jõuavad kalade kaudu inimesteni. Inimest ja keskkonda kahjustavad kemikaalid on oma olemuselt ohtlikud erineval moel, akumuleeruvad rasvkoesse, toksilised ühendid kahjustavad organeid, kantserogeensed põhjustavad vähkkasvajaid, reproduktiivsed arenguhäireid, mutageensed geenimuutusi.

Olmekeemiata ei saa läbi ükski pere. Kui toidunõud saab puhtaks kuuma veega ja muu mustuse ära näiteks sooda, tuha või äädikaga, siis pesupesemisel aastakümnetetagusesse aega vaevalt laskutakse. Tuleb teada, et fosfaadid ei ole pesupulbris enam lubatud ja eelistada tuleks lõhnaaineteta pesuvahendeid. “Tarbige teadlikult, tarbige vähem, uurige toodete etikette. Küsige ka müüjatelt, nemad peavad teie küsimustele vastama ja selgitama, kas toodetes leidub väga ohtlikke aineid. Selline nõue on kehtinud juba kümme aastat. Kutsume teid üles oma õigust kasutama! Kui tarbetootes on väga ohtlike ainete sisaldus 0,1 või enam, on asi kurjasti.”

Täna loetuimad
Suri vanim volikogu liige Olev Ait
Sotsiaalnõunik lahkub ametist (3)
Perekondlik (2)
IN MEMORIAM - Olev Ait 9. jaanuar 1947 – 18. juuli 2019
Lossi tänava lõpplahendus eirab lähteülesannet (3)
I Land Soundil osutasid teenust libameedikud (4)
Sortimisliin seisab jäätmenappuse tõttu (2)
Kuressaares arutleti Eesti hariduse tuleviku üle (12)
JUHTKIRI - Miks tehti nii? (4)
Henek Tomson avastab end maailmas ringi rännates
Muhu väina regati pikima etapi võitsid kolm SMS jahti
Vaade keskelt  (2)
MEIE MAA 100: Noorim liituja paneb juubelisarjale punkti
Meie Maa 100
Nädala loetavuse top 5
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (62)
I Land Soundi meditsiiniteenistus oli töö ajal purjus? (21)
Selveri endine töötaja kolmeks aastaks vanglasse (6)
Orav põhjustas liiklusõnnetuse (12)
Osavald keelas supluskohas veiste karjatamise (17)
Kommentaarid
Kuressaares arutleti Eesti hariduse tuleviku üle (12)
Vabadussõja mälestusmärgi ümbruses saavad tööd valmis (7)
Sortimisliin seisab jäätmenappuse tõttu (2)
Perekondlik (2)
Lossi tänava lõpplahendus eirab lähteülesannet (3)
JUHTKIRI - Miks tehti nii? (4)
I Land Soundil osutasid teenust libameedikud (4)
Orav põhjustas liiklusõnnetuse (12)
Sotsiaalnõunik lahkub ametist (3)
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (62)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud