[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 25. august 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Maakond

Organic Estonia kavand kütab kirgi
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 25. jaanuar 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Koplimäe mahetalu perenaine Marju kõrvitsakeeksi lahti lõikamas. Perenaine küpsetab ka leiba, tatraküpsiseid ja muud. Foto: Valmar Voolaid

Eelmise nädala algul arutati maaeluministeeriumis huvigruppide ja sotsiaalpartneritega Eesti mahemajanduse Organic Estonia ideekavandit ühes ettepanekuga luua tervikprogramm, mis annaks sisu puhta ja maheda riigi kuvandile.

Plaanitakse ühendada erinevad mahemajanduse valdkonnad, toidule lisaks mets, öko- ja looduskosmeetika, öko- ja terviseturism ning tekstiil.
“Eesti riigi kuvandi üks alustaladest on puhas keskkond, mida võiks senisest palju paremini kasutada, et muuta mahesektor arvestatavaks majandus- ning ekspordiharuks,” ütles maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

“Mahetoodangu järele on maailmas üha kasvav nõudlus, kuid väikeriigina peame hoolega kaaluma, mida on mõttekas toota ja kuhu seda müüa. Seepärast on programmi esimeses etapis kavas töötada välja konkreetne maheekspordi suurendamise tegevuskava, mis hõlmaks ekspordipotentsiaaliga mahetoodete ja nende võimalike sihtturgude analüüsi.”

Tootjatel jagub küsitavusi


Organic Estonia eesmärk on kasvatada viie aastaga maheeksport vähemalt 100 miljoni euroni, luues põllumajandussfääris ligikaudu 800 töökohta ning saavutada mahetunnustus 51% riigi pindalale.

Võib-olla just see, et programmi esimeses etapis on kavas välja töötada maheekspordi suurendamise tegevuskava, aga mitte mahetoodangu mastaapide kasvatamine selle tõhustamisega, ongi põhjuseks, miks Saare maakonna mahepõllumajanduse juhtfiguurid ja mahetootjad kavandatus ohtu näevad. Mahedat maad Eestil küll on, kuid mahetoodangu mahud on veel liiga väikesed, et kõigepealt tegeleda täiendavate eksportturgude ja mitte tootmismahtude kasvatamisega.

Kaks aastat tagasi oli Salme valla ainus suurem piimatootja Raimond Ellik sunnitud lõpetama mahepiima tootmise, seda mahetootjate kehvemate majandustulemuste ja samas karmimate nõudmiste tõttu.

Mahetootjate mõtteid


“Olin 13 aastat mahepiimatootja, kaks aastat tagasi lõpetasin. Loodusjõududest ja kehvadest muldadest sõltuvalt tekkisid loomade ainevahetus- ja sigimisprobleemid. Sõrve maadel pole võimalik teravilja kasvatada, lisaks kehvale mullaboniteedile ja sagedastele põua-aastatele ka metsloomade kahjutöö tõttu. Pidin ostma kallist mahejõusööta, piima mõneti kallim hind lisakulutusi ei kompenseerinud.

Olen tegelikult ka praegu mahetootja, kuna ma ei kasuta väetisi ja taimekaitsevahendeid ega hakka neid kasutama. Mulle meeldivad sarvedega loomad ja ma ei taha neid nudistamisega traumeerida, mida nõuab maheloomade vabapidamine, sh karjatamine.”

Eelmisel nädalal, kui selle teema pärast Aivar Kallasele helistasin, ütles üle 25 aasta mahetootmisega tegelenud talunik: “See on väga positiivne, et maheteemaga tegeletakse, ka see, et tegeletakse metsaga. Aga deklareerida sajad tuhanded hektarid metsa mahemaaks? Midagi võib valesti minna ja riigi mainele siis halba teha. Mis aga puutub töökohtade loomisse, siis seda on ka varem lubatud. Arvan, et enne tuleks muna muneda ja siis kaagutada, praegu on kavandi sisu liiga väike. Paari päeva pärast oleme targemad. Sõidame mandrile mahepõllumajanduse koostöökogu kahepäevasele ajurünnakule, kus Organic Estonia on arutluse üks teemasid.”

Niisiis kahe päeva pärast uus kõne. Ja Aivari mõtete jätk. “Panna ühte punti kokku mahepõllumajandus ja kõik muu ning kuulutada see maheda Eesti loomiseks, see võib saada tulutuks rahakulutamiseks. Aga oleme nõus kaasa lööma, kui ka meie ettepanekuid arvesse võetakse. Mahetootjate peamine eesmärk ei ole väliskaubanduse bilansi parandamine, meie põhieesmärk on see, et kõige paremat ja tervislikumat toitu sööksid meie oma inimesed. See peaks olema ka antud programmi peaeesmärk.”

Mõttetalgutel osalesid Saare maakonnast ka Marju ja Olev Müür Koplimäe mahetalust. Oma mõtetest rääkis Marju Müür.

“Juba see programmi nimi on inimesi eksitav. Tundub müstiline saada mahetoodangu ekspordist 100 miljonit eurot. Riik peaks panustama mahetootmise ja -töötlemise abistamisse ja mitte maheda brändi kuvandi ja kanali loomiseks. Minul on sellega sellised mõtted. Koostöökogu kokkusaamisel arutati ka palju muid teemasid, näiteks kuidas on maheteemat meedias kajastatud ning tulevaste projektide tegemist, kuid Organic Estonia oli kõige põletavam teema. Neil ei ole ju kindlat programmi, kõik on väga umbmäärane ja prognoosid ulmelised. Sellisel kujul kulutatud raha mahevaldkonna olukorda küll ei paranda.”

Kuna mahetoidu tootmine puudutab üldiselt talusid, siis kokkuvõtva sõna saab mõttetalgutel osalenud kohaliku talupidajate liidu juht, Saare Mahe juhatuse liige, Riido mahetalu peremees Jaan Kiider.

“Organic Estonia programmi mõte on iseenesest hea, aga sisu on liiga laialivalguv ja kõikehaarav. Asi on selles, et mahetoidu tootjatel on märk olemas, nii Euroopa Liidu roheline ökomärk kui Eesti mahemärk, mida võib EL märgiga koos kasutada.

Kui Organic Estoniaga samas vaimus edasi minnakse, võib see devalveerida meie kasutusel oleva mahemärgi. Praeguses kavandis ei ole toidutootjate jaoks erilist sõnumit. Suured toidutööstusettevõtted võib-olla loodavad selle loodava kuvandi abil – üle poole pindalast mahe – tuua Eesti pildile ja kasu saada, aga see võib tekitada ka valearusaami, et Eesti tootmisest ongi pool mahe. Me toetaksime programmi, kui mindaks edasi senise suunaga, toimiva mahemärgiga.

Seepärast pöördus Mahepõllumajanduse Koostöökogu, kuhu on koondunud kõik mahepõllumajanduse arenguga tegelevad organisatsioonid, maaeluministeeriumis hr Kevvai poole, et vältida mahetoidu puhul toimivate märkide devalveerimist ja tagasilööke mahetoidu tootmises.”

Pöördumisest

“Mahepõllumajanduse Koostöökogul on hea meel, et maaeluministeerium on seadnud eesmärgiks maheeksporti märkimisväärselt suurendada ja plaanib seda toetavaid tegevusi.

Oleme tutvunud Organic Estonia programmi ideekavandiga ja oleme valmis panustama selle programmi väljatöötamisse. Samas juhime tähelepanu, et ekspordi märkimisväärseks suurendamiseks on eelkõige vaja keskenduda mahetootmiseks ja -töötlemiseks soodsama keskkonna loomisele.
 
Vajame suuremamahulist konkurentsivõimelist mahetootmist, et tulla turule uute mahetoodetega, mida on võimalik turundada ja müüa. Selleks, et mahepõllumajandus muutuks arvestatavaks majandusharuks, on vaja samaväärselt keskenduda ka siseturul tarbijate teadlikkuse tõstmisele ja bürokraatia vähendamisele. /…/ Meie arvates on olulisem soodustada mahetoodangu mahtude suurendamist ja tegeleda eksporti takistavate teguritega.”

Kommentaar:
Mahepõllumajanduse Koostöökogu esindaja Merit Mikk:

Eelmisel nädalal esitletud programmi Organic Estonia ideekavandi lähtekohaks on muuta mahesektor arvestatavaks majandus- ning ekspordiharuks. See on kindlasti tervitatav, et riik on otsustanud sellele õla tugevalt alla panna. Esitletud visioonis määratletud mahemajandusvaldkondadest on toidu osa Euroopa Liidus väga täpselt seadusandlusega reguleeritud ja sõna “organic” kasutamine ilma mahenõuetele vastavuse kontrollita lubatud pole. Muud valdkonnad, mis on mahemajanduse alla plaanis kaasata, on palju segasemad, sest nt rahvusvaheliselt tunnustatud ökokosmeetika ja ökotekstiili märgiseid Eesti tootjad peaaegu ei kasuta ja ilma nende märgisteta toote eksportimisel kasutada sõna “organic” on potentsiaalsete välismaiste ostjate jaoks ilmselt arusaamatu.
Sama on ka turismi puhul, kus kasutatakse küll nt visiooni tutvustavas etteandes välja toodud Rohelise Võtme või EHE märgist, kuid kumbki neist ei kohusta märgist omavaid ettevõtteid toitlustuses kasutama kas või ühte mahetoorainet. Seega tekib nende puhul küsimus, et kuidas siis ikka sõnale “organic” viitamine võiks lubatud olla ja kas see pole mitte klienti eksitav.

RMK metsi, millest palju juttu on olnud, on lubatud mahesaaduste korjealana kasutada, kuid ettevõte, kes selle korjega tegeleb, peab olema eelnevalt registreeritud riikliku kontrollasutuse PMA poolt koos konkreetse korjeala äranäitamisega. Kui keegi läheb lihtsalt riigimetsa ja proovib sealt korjatut müüa mahetoodangu pähe, siis see lubatud pole. Selles osas on eksitavat infot päris palju liikvel. Mahemetsasaadustel on samas tõenäoliselt päris suur potentsiaal maheekspordi edendamisel.

Maheorganisatsioonid näevad sarnaselt ministeeriumiga mahetoidu ekspordil suurt potentsiaali, kuid leiavad samas, et ekspordi ülikiireks kasvuks (mida programmi visioonis plaanitakse) on vaja kiiresti suurendada tootmismahte ja tuua turule suurema lisandväärtusega töödeldud tooteid. 2015. aastal eksporditi Eesti konjunktuuriinstituudi uuringu andmetel mahetooteid 15,6 mln euro eest, sellest ligi poole moodustas nt töötlemata teravili.

Väga oluline on ka kohalike tarbijate parem teavitamine ja siseturu arendamine (k.a mahetoidu lasteasutustesse toomine), millele programmi ideekavandis aga rõhku ei panda. Arvestades, et suurem osa praegu Eesti turul olevast mahetoodangust on imporditud, on ka meie siseturu arenguks oluline nii tooraine kui ka töödeldud toodangu tootmismahtude suurendamine, see aitaks ka mahetoidu hinda tarbijale taskukohasemaks muuta. Samas tuleks tegeleda ka bürokraatia vähendamisega, et tootjad, töötlejad ja turustajad saaksid keskenduda oma tegelikele eesmärkidele.

Täna loetuimad
Kiirabiõde-brigaadijuht Rita Popova: ärge olge negatiivsed! (5)
Naise lükkamine võib viieks aastaks trellide taha viia (6)
Perekondlik
In memoriam Ants Rand (13.07.1924 – 19.08.2019)
Pika tänava lombimure leidis lahenduse  (5)
Mölkky EM 2020 tuleb Kuressaares (6)
Uus-Õunaaia elanikel on lootust uuele kaevule
Malbele Ellile passis ka Nõia-Ella roll
Keskmine vanaduspension oli teises kvartalis 484,5 eurot
Milleks meile sotsiaalmeedia? (15)
Ratsavõistlus Reinu Kapp XXIII
Abikäsi hiinlastele viis lõputööni
Elektrilevi uuendas Sõrve poolsaarel 17 km elektriliine
Saaremaal selguvad golfi löögimängumeistrid
Kristiina Pärk avab näituse
Nädala loetavuse top 5
Kiirabiõde-brigaadijuht Rita Popova: ärge olge negatiivsed! (5)
Maanteeamet tuvastas Virtsu sadamas 20 väärtegu (23)
Naise lükkamine võib viieks aastaks trellide taha viia (6)
Perekondlik
WOW! keskuse ehitustööd kulgevad plaanipäraselt (2)
Kommentaarid
Pika tänava lombimure leidis lahenduse  (5)
Milleks meile sotsiaalmeedia? (15)
Kiirabiõde-brigaadijuht Rita Popova: ärge olge negatiivsed! (5)
Naise lükkamine võib viieks aastaks trellide taha viia (6)
Ainulaadse tehase hoone Saaremaal on valmis (4)
Mölkky EM 2020 tuleb Kuressaares (6)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (59)
Aigis Audere otsingud Liivi lahel (5)
Kõrkveres pandi pihta aiapink  (5)
Maanteeamet tuvastas Virtsu sadamas 20 väärtegu (23)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud