[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 07. juuni 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930




Intervjuu

Andre Nõu: tuleb teha väikseid samme, aga õigesti!
Autor: Renat Ränk
Laupäev, 28. detsember 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kuressaarest umbes 70 km kaugusel keset Liivi lahte asuval Ruhnu saarel on eluolu mõnevõrra teistsugune kui Saaremaal. Elu käib suuresti laeva- või lennuliikluse järgi, mida ilmastik tihti mõjutada võib. Kes Ruhnu saart külastanud, on kogenud, kuidas laevasadamasse või lennujaama tuleb saabumisel vastu rõõmsameelne kamp kohalikke, kes külalised alati avasüli vastu võtavad ning saare ainsa asfalttee kaudu Ruhnu külla sõidutavad.

Ida-Saaremaalt pärit Andre Nõu (33) on nagu Ruhnus elav üheksa ametiga Hunt Kriimsilm. Kui ta parasjagu vallavanema kohustustega rakkes pole, kehastub ta näiteks ruutereid paigaldavaks tehnikuks, hakkab turistidele giidiks või tõttab hoopis kiirabi valvest abivajajatele esmaabi andma.

Kui Andre Nõu kaheksa aastat tagasi Ruhnu elama otsustas minna, astus ta sellel väikesel saarel kedagi tundmata hoopiski kultuuritöötaja rolli.

Aastate jooksul on ta Ruhnu saarel pidanud mitmeid ameteid ning sealsesse kogukonda suure panuse andnud.

Kus üles kasvasid ja koolis käisid?

Kasvasin üles Tagavere külas, endises Orissaare vallas. Alghariduse sain Tagavere algkoolist, põhi- ja keskkoolis käisin Orissaare gümnaasiumis.

Ida-Saaremaa on minule tuttavam ja kodusem. Suurem osa sugulastest on pärit ja elavad endises Leisi ja Orissaare vallas.

Kui vana sa olid, kui Ruhnu saarele elama otsustasid minna?

Ruhnu saarele läksin 2011. aasta jaanuarikuus. See oli külm ja lumerohke talv. Ma olin 26-aastane.

Kuidas sattus üks Tagavere noormees just sellele väikesaarele?

Leidsin CV keskusest töökuulutuse, et otsitakse Ruhnu rahvamaja juhatajat. Kandideerisin ja osutusin valituks. Ma ei tundnud saare peal kedagi ega teadnud Eesti väikesaartest mitte midagi.

Mis sind Ruhnu elu puhul paelub?

Ruhnu elu puhul paeluvad mind kõik aspektid. Eestis on 16 püsiasustusega väikesaart, millest kolm on saarvallad – Kihnu, Ruhnu ja Vormsi. Kihnus on väga tähtsad juured, Vormsi on väga suur, Ruhnu just paras.

Kui kaua sa tänaseks Ruhnu elanik oled olnud? Kas vahepeal oled ka ära käinud?

Ruhnus olen elanud kaheksa aastat, nendest kaks talve Haapsalus. Kui perre sündis esimene laps, tundusid Ruhnu talved meile sel hetkel kuidagi rusuvad. Kuna väikese lapsega oli julgem inimeste keskel olla, siis töötasingi Haapsalus Rannarootsi muusemis, mis on Ruhnu muuseumi emamuuseum.

Mis tööd sa Rannarootsi muuseumis tegid?

Tegelesin peamiselt muuseumikogude korrastamise, digitaliseerimise, kirjeldamise ja, nagu väikese muuseumi puhul ikka, ka kõikide muude asjadega. Tegeleda tuli näiteks jõulumaal päkapiku mängimise, räimepäeval kalapuhastamise ja -suitsutamise, turu silgulaadal käpikute müümise ja kõige muuga, mida tarvis oli teha.

Tean, et oled Ruhnus mitut erinevat ametit pidanud. Milliseid täpsemalt?

Minu esimene amet oli Ruhnu rahvamaja juhataja, sellele lisandus PERH-i Ruhnu kiirabi esmaabiandja amet. Olen endiselt väikese koormusega esmaabiandja, paar päeva kuus valves.

Ühe aasta olin koolis kehalise kasvatuse ja ühiskonnaõpetuse tunniandja. Mingi hetk lisandus Ruhnu muuseumi juhataja amet.

Siis loobusin rahvamaja juhataja ametist. Tiitel on ilus, aga töö sisu on paljuski üksinda ürituste korraldamine-koristamine jne.

Viimase rahvaloenduse ajal olin ka rahvaloendaja ja lugesin Ruhnu rahva üle. Seniajani olen Telia tehnik, kelle põhiülesandeks on ruuterite paigaldamine ja restartimine. Olen olnud ka valimisjaoskonna komisjoni liige, nagu paljud teised Ruhnu inimesed.

Viis aastat olen olnud saart tutvustav giid ja pakkunud külastajatele turismiprogrammi. Vajadusel helindan väikesi kollektiive, ansambleid. Kaks korda olin vallavanema kohusetäitja.

Oma paar aastat pumpasin saare elanikele valla kütusevarudest bensiini ja diislit. Nüüd on vallal kütusetankla olemas.

Murutraktoriga olen väga palju pidanud niitma, küll valla kinnistuid, küll muuseumis. Enamik Ruhnu mehi on vabatahtlikud päästjad, merepäästjad ja kaitseliitlased, nagu minagi.

Nüüd olen vallavanem, aga eelistan kasutada vallatalitaja nimetust. 

Milline amet nendest sulle kõige huvitavam on tundunud või kõige rohkem rõõmu pakkunud?

Kõik ametid on alguses huvitavad. Läbiv joon on kogukondlik töö ning pikk, aga peenike riigipalk.

Kuidas sa Ruhnu vallavanemaks said? Kas sellele kohale asumine tuli su enda initsiatiivil?

Vallavanema ametikoha võtsin vastu volikogu esimehe pika lunimise tulemusena. Ausalt öeldes, kõik arvutused ja arutlused näitasid, et sissetulek väheneb, vastutus suureneb ja aeg pere jaoks väheneb. Teisest küljest – saab käia regulaarselt tööl, ajada asju, kasutada aju, olla kogukonnale ning saarele kasulik.

Kas Ruhnu vallavanemaks olemine on sinu arvates keeruline?

Hetkel on küll. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus kehtib nii suurele kui väikesele vallale ühtemoodi, korraldada olevad ülesanded on samad.

Vallamajas töötab igapäevaselt kaks inimest ja ülesannete diapasoon on lehmi taga ajavast koerast kuni ministri visiidini. Tuleb hoolitseda, et saarel oleks ja tuleks inimesi ja koolis õpilasi.

Ma olen loomu poolest optimist ja üldiselt probleemid leiavad lahenduse. Ega mu ülesanne ei ole teha midagi üleloomulikku, vaid pigem väikesi samme õigesti.

Mis Ruhnu puhul inimesi hirmutab, on ilmastikust sõltuv transport. Ma ise arvan, et see on planeerimise küsimus. Ühepäevastele kohtumistele, koosolekutele või koolitustele sõitmine võib kesta näiteks nädala, mis on Ruhnu puhul täiesti tavapärane ja kõik mõistavad seda.

Me asume ikkagi regionaalpoliitiliste arengute epitsentris. Samas asume nii ääremaal kui vähegi võimalik, aga sellist tunnet küll ei teki. Pidevalt toimub midagi, saar areneb, inimesi tuleb ja läheb.

Millised on tulevikuplaanid, kas Ruhnu jääb sinu elukohaks ka edaspidi?

Ma ei oska öelda. Kinnisvara mul saarel veel ei ole. Elan üürimajas, mille omanik tuli 90-ndatel USA-st, Chicago lähistelt rantšost Rahukorpusega Eestisse kapitalismi õpetama ja kes nüüd resideerib peamiselt Hispaanias ja Lätis ning peab kinnisvaraäri.

Chilli conkorne, rostbiif (roast beef), viski veega, erinevad chillikastmed, Tom Waits, Hank Williams –need õpetused on mulle tulnud Jerry kaudu otse USA-st.

Kuidas Ruhnus kinnisvara soetamisega lood on?

Ruhnus on kinnisvaraturg kaunis keeruline. Käibel on nali, et rootslastest maaomanikud ei ole kursis Rootsi krooni ja euro väärtusega. Üldiselt müüakse korraga neli lahustükki – kinnistu külas koos laguneva aidaga, tükk rannaroostikku, rohumaa ja tükk metsa. Selline võib maksta 50 000 –120 000 eurot.

Palgatöötajale on peaaegu võimatu ülesanne pärast sellise hinnaga maa ostmist hakata veel kinnistule uut maja ehitama.

Teine asi on läbirääkimine rootslastega, mis on omakorda keeruline. On ka erandeid, aga üldiselt midagi sülle ei kuku.

Valla silmis on ainus lahendus munitsipaalmajade ehitamine ja selle kaudu saarele elanike toomine. Kusjuures huvilisi leidub.

Millised hobid sul on?

Osa huve võiks mööduda, aga huvi ja vaimustus mootorrataste vastu ei kipu kaduma. Ansamblite helindamine ja helitehnika on päevakorral, viieliikmelise bändiga saame hakkama.

Mingi pooleliolev raamat ikka kuskil vedeleb, muusika on au sees.

Sise- ja välisfilee valmistamisega saan hakkama, kui kokkamist hobiks saab nimetada. Tunnen huvi traditsiooniliste elamisviiside vastu, nagu kalalkäimine, loomade veristamine.

Ruhnu inimeste põhiline meelelahutus on saunatamine, olen isegi suur praktiseerija. Põhimõtteliselt ei ole need hobid, vaid tavapärased elu osad. Pigem on töö hobi.

Oled tegutsenud ka mitmes bändis, kas mõnes siiani?

Tead, ma ei ole üheski bändis olnud loomingu juures, seda esitada aidanud aga küll. Ansamblis Monstercöuq mängin bassi, aga õnneks on olemas ka „keha“ ehk sõber Märt Haapsalust, kes mind asendab. Ma arvan, et viimasel ajal olen hoopis mina muutunud „kehaks“, kes Märti asendab.

Me ei ole kuigi publikumenukas punt ja pole seda ka taotlenud. Teinekord on mu kodusel soolokaval rohkem publikut kui pealinna lokaalis bändiga mängides.

Milliseid instrumente sa lisaks basskitarrile veel mängida oskad?

Mängin oma lõbuks akustilist kitarri, publikuks peamiselt oma pere. Suvel oli mul naabrimeheks Aldo Järve, Eesti fingerstyle’i isa. Õhtune programm oli sageli rütmis bum-ba-tsika.

Mul puuduvad igasugused teadmised muusikateooriast, sellega seoses on igasugune helide loomine minu jaoks võlumaailm.

Magamistoastuudios olen palju omaloomingut salvestanud ja natuke ka teiste bändide oma. Praegu sellega ei tegele.

Räägi oma perest. Olen kuulnud, et enne sinu tütre ilmaletulekut pole Ruhnus kümme aastat ühtki last sündinud. Kas see vastab tõele?

Vastab tõele. Minu pere on elukaaslane Kadri, kolmeaastane Õnne Lii ja aastane Villu. Kadri on Ruhnus kooliõpetaja ja kõige kannatlikum inimene maailmas.

Kuidas Ruhnus jõule ja aastavahetust tähistatakse?

Jõulumeeleolu algas kooli jõulupeoga, kuhu laste eeskava tuli vaatama nii külarahvas kui jõuluvana.

21. detsembril pidasime rahvamajas Ruhnu inimestega valla 28. sünnipäeva ja võtsime valla tegemised kokku.

Jõululaupäeval on kirikupingid inimestega kaetud. Kirik on nüüd ka väljast valgustatud ja kõik on väga ilus.

Tavaliselt teeme lennugraafikus muudatusi, et kõik soovijad saaksid saarele lähedaste juurde tulla. Pühi peetakse pereringis. Aastavahetusel toimub rahvamajas traditsiooniline aastavahetusepidu.

Kas oma perega veedad pühad Ruhnus?

Veedame jõulupühad Saaremaal pere ning sugulastega. Seejärel Ruhnu tagasi.

*  *  *

Kes ta on?

ANDRE NÕU

Sündinud: 26.06.1986 Kuressaares

Pere: vend Renee Nõu ja õde Mari-Liis Pitk, elukaaslane Kadri Tukk, tütar Õnne Lii ja poeg Villu.

Haridus: Tallinna tehnikakõrgkool (tehnoökoloogia eriala), Orissaare gümnaasium, Tagavere algkool.

Töö ja kogemused: Ruhnu vallavanem, PERH-i Ruhnu kiirabi esmaabiandja, kehalise kasvatuse ja ühiskonnaõpetuse tunniandja, Ruhnu muuseumi juhataja, rahvaloendaja, Telia tehnik, Ruhnu valimisjaoskonna komisjoni liige, giid, Ruhnu vabatahtlik päästja, merepäästja ning kaitseliitlane.

Huvid ja hobid: mootorrattad, helitehnika ja helindamine, muusika.

*  *  *

Teised temast

Robert Vahter, piirkonnapolitseinik, Andre bändikaaslane

Andre on alati olnud sõbralik ja hea huumorimeelega mees. Väga abivalmis ja mees nagu orkester. Ameteid on tal mitu ja ta jõuab igale poole. Mulle on jäänud mulje, et kui tema midagi teeb, siis ikka südamega.

Heiki Kukk, Ruhnu vallavolikogu esimees

Noor ja tubli mees. Tema oli vallavanemaks kõige parem variant, keda kõik siin saare peal teavad. Algul Andre ei olnud küll nõus, aga ma käisin ikka rääkimas ja siis lõpuks ta nõustus. Inimesena on ta tasakaalukas ja nii-öelda pika süütenööriga. Oskab kõigiga hästi suhelda, mis on väga tähtis, eriti siin, suletud piirkonnas. Ta on ka pillimees, millest isegi tihti osa saan.

Kaido Tiitma, Andre lapsepõlvesõber Tagaverelt

Andre on hea sõber, samuti hea õhtujuht sünnipäevadel ja muudel üritustel. Ta on alati abivalmis, sõbralik ja hiilgavate ideedega inimene. Andre oskab igavatesse õhtutesse tuua meelelahutust, näiteks sõpradega koos muusikat teha jne. Oleme mõlemad ka tehnikahuvilised. Eriti meeldivad meile mõlemale tsiklid, Andrele eelkõige klassikalised ja vanemad mootorrattad. Ta on rohkem nagu nostalgiline inimene.


Täna loetuimad
Vanalinna kool remonditakse koos staadioni rekonstrueerimisega (17)
Saarlase magistritöö pälvis tunnustuse (2)
Saaremaa vald soovib Muhuga ühtset alkoholipoliitikat ajada (4)
Saaremaa spordistipendiumi sai Johannes Treiel
Nädala loetavuse top 5
Saaremaal pole võimalik enam kunagi nii soodsalt puhata (22)
Kesklinna sulgemine lõpetab einetakso teenuse (57)
Pöide kandi rahvas pole uute pakendikonteineritega rahul (12)
Vasakpööre ja möödasõit lõppesid avariiga (15)
Reformierakond andis kesklinna liikluse sulgemise osas järele (39)
Kommentaarid
100 spaapaketti koroonaviiruse eesliini meditsiinitöötajatele kingituseks  (7)
Vanalinna kool remonditakse koos staadioni rekonstrueerimisega (17)
Haigla audit valmib kõige enne jaanipäevaks (3)
Kommentaar - Kas jalakäijad ummistavad Kuressaare kesklinna? (34)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (208)
Saaremaa vald soovib Muhuga ühtset alkoholipoliitikat ajada (4)
Reformierakond andis kesklinna liikluse sulgemise osas järele (39)
Isad saavad üle kolme kuu taas sünnitusest osa (2)
Aasta kirikusõbraks sai abivallavanem Helle Kahm (13)
Kelm veenis sotsiaalmeedia vahendusel raha maksma (8)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud