[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 17. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Intervjuu

Eda-Riin Leego teekond Kiritult Komimaale
Autor: Anneli Tarkmeel
Laupäev, 03. august 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kiritu külast pärit Eda-Riin Leego (26) usub, et kui eestlastel on võimalik kuulata eestikeelset muusikat vastavalt oma maitsele, siis võiks selle keele rääkijad rõõmsad olla. Komide jaoks on sündmus juba see, kui üks bänd midagi komi keeles teeb.

Eesti keele sugulaskeeled elavad oma elu. Mõnel läheb väga hästi, teised vajavad toetamist ja keeleuuringute kaudu ka väärtustamist. Just seda viimast on Eda-Riin viimastel aastatel teinud. Komi keelest ei saa selles intervjuus üle ega ümber. Saarlanna on õpingutega jõudnud nii kaugele, et sügisel jätkab ta doktorantuuris komi keele uurimist.

Nüüd võiks muidugi küsida, et kellele seda tegevust vaja on. Kas tõesti on ka Tartu ülikoolist saanud „hobusevaraste“ kasvulava?! (Juuni lõpus süüdistas üks valitsuse liige Tallinna ülikooli hobusevaraste kasvatamises – toim.) Oma sugulaskeeltest mittehoolimine on aga lühinägelik. Eesti keele väärtustamine algab sellest, et me tunneme oma juuri, sugulaskeeli ja võõrkeelseid naabreid.

Eda-Riin lõpetas tänavu Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna eesti ja soome-ugri keeleteaduse eriala magistriõppe. Sügisel algab doktorantuur. Kooliteed alustas ta aga Pihtla algkoolist.

Pihtla sinine lasteaed-algkool on täiesti metsa sees ja jätab hubase õpikeskkonna mulje.

Jah, minu ajal oli ka koolimaja sinist värvi. Minu kodukoht oli seal lähedal Kiritu külas. Ema oli samas Pihtla koolis õpetaja. Lõpetasin seal 4. klassi.

Selle maja kõrvale, vist vanasse õunapuuaeda, on tekkinud vahva n-ö tittede seiklusrada.

Jah, minu teada on Pihtla koolil väga aktiivne lapsevanemate kogukond ja see on hästi kihvt. Pihtla koolist algas minu koolitee ja see on mulle väga armas koht.

See kant üldse on minu jaoks väga oluline, sest minu esivanemad on mitme põlvkonna jooksul samas talus elanud.

Mis su eriala on?

Soome-ugri keeleteadlane, kes on spetsialiseerunud komi keelele. Tartu ülikoolis on eriala nimega eesti ja soome-ugri keeleteadus, aga üsna kiiresti tuleb spetsialiseeruda – kellest saab üldkeeleteadlane, kellest arvutilingvist, kellest mõne soome-ugri keele uurija jne.

Kuidas tekkis sinus huvi keele vastu?

See oli mõneti loomulik, sest eneseväljendus ja keelega seotud asjad on mulle alati huvi pakkunud ning kergelt välja tulnud.

Samas pärast gümnaasiumi lõpetamist läksin ma õppima hoopis bioloogiat. Mingil hetkel sain aru, et tegeleda tuleb asjaga, mis huvitab ja hästi välja tuleb. Ma ei kahetse ka bioloogiaõpinguid, sest iga asi kulub n-ö marjaks ära.

Miks siis alguses bioloogia valisid?

Ka see teema huvitas mind, sest ma soovisin esimese hooga hakata arstiks õppima. Jäin napilt nimekirjast välja ja siis tekkis mul kinnismõte, et pean arstiteaduskonda sisse saamiseks oma keemiaalaseid teadmisi parandama. Parim koht selleks oli minu arvates bioloogia eriala. Järgmisel suvel sain ka arstiteaduskonda sisse, aga selleks ajaks olin selgusele jõudnud, et mind huvitavad hoopis väikesed keelerühmad. Tegin teise valiku.

Mõne inimese jaoks oli see arusaamatu – arstiteaduskonna asemel minna eesti keelt õppima! Tagantjärele mulle meeldib, et mind tundvad inimesed ütlesid kohe, et see on õige otsus. Minu emagi on ikka öelnud, et mulle sobib keeltega tegelemine. Ta õppis ise bioloogiat.

Üks minu isikuomadusi on püsimatus ja ilmselgelt arstiks õppimisel ei tule see kasuks.

Õigele rajale on vist ikka parem varem sattuda kui hiljem?

Iga asi omal ajal. Vahel ma mõtlen, et kui oleksin hakanud kohe komi keelega tegelema, oleksin täna ehk kaugemal, aga seda ei saa ma kunagi teada. Olen rahul sellega, mis on praegu, ja tegelikult on mul läinud hästi.

Kuidas suhtud sellesse, et ajakirjanik Toivo Tänavsuu läks 38-aastaselt arstiks õppima?

Kui inimene tunneb, et see on talle õige tee, siis lasku käia. Austan neid, kes hilisemas eas ülikoolitee ette võtavad, sest nad investeerivad oma ellu palju tugevamini. Kui vahetult pärast gümnaasiumit ülikoolis edasi õppida, siis on see veidi nagu lapsepõlvepikendus. Valitakse küll mingi eriala, aga selle kaudu hakatakse end otsima. See on muidugi ka üks võimalik variant.

Kui inimesel on juba pere ja karjäär, siis ei minda ülikooli enam lapsepõlve pikendama, vaid oma tulevikku kindlameelselt investeerima. See inimene ei mõtle, et ah, ma ei viitsi täna loengusse minna.

Eks see vist nii ole, et nooremana on kergem oma aega raisata. (muigab)
Kas noored loevad paberlehte?

Oleneb noorest. Tartus loetakse. Näiteks ajalehte Müürileht jagatakse Tartu ülikooli raamatukogus tasuta ja see kaob jaotuspunktidest hästi kiiresti. Usun, et seda võetakse ikka lugemise eesmärgil, kuigi Tartus on ka palju ahiküttega kortereid...

Mis su magistritöö teema oli?

Magistritöös uurisin komi keele demonstratiivpronoomeneid ehk näitavaid asesõnu. Eesti keeles on nendeks sõnad „see“ ja „too“. Uurisin seda ühe murde põhjal, millest oli videomaterjal olemas. Analüüsisin, kuidas neid sõnu (kirjakeeles „тайö“ ja „сiйö“) komi keeles kasutatakse.

Tööl oli nii palju potentsiaali, et jätkan nüüd sügisel sama teemaga doktorantuuris.

Kellele sinu tööd vaja on?

See on oluline erinevatel tasanditel. Näiteks on seda kindlasti vaja soome-ugri keeleteadusele ja keeleteadusele üldiselt. Aga seda on vaja ka komi rahvale, kes seda keelt räägib. Ja lõpuks on see oluline ka eestlastele, sest sugulaskeelte roll on meie identiteedis väga suur.

Sugulasrahvaste uurimine ja nendega tegelemine on vajalik, et väärtustada iseennast ning samas aidata sugulaskeelte rääkijatel omakorda end väärtustada.

Varasemas keeleteaduses armastati rääkida, et keeltel on erinev arengutase, et primitiivsemates keeltes ei saa kõike väljendada... Õnneks nüüd on see suund teadusmaailmas ära kadunud, aga eks tavaelus peetakse mõne keele rääkimist ikka prestiižsemaks kui mõnda teist.

Kas sa ei pelga, et sind peetakse sinu eriala pärast pesuehtsaks „hobusevargaks“?

Naljaga tahaksin kohe vastata, et viimane kord Komimaal käies nägin tõesti väga palju vabalt ringi kondavaid hobuseid… Tõsisemalt ütleksin aga, et eks eel- ja eriarvamused saadavad paljude erialade mainet, eriti humanitaarias. Mis seal salata, olid mul endal kunagi sarnased eelarvamused. Nüüd aga olen aru saanud, et see, kuidas saadud teadmisi rakendatakse, oleneb palju inimesest endast. Humanitaarerialad ei pruugi anda nii konkreetset ametit kui mõned teised, kuid ideaalis laiendavad nad õppija maailmapilti ja silmaringi.

Miks sa valisid kõikide soome-ugri keelte seast komi keele?

See oli juhus, kuigi mulle meeldib vastata teisiti. Nimelt on komidel üks oluline täht, mis näeb välja „ö“, aga mida hääldatakse pisut teisiti kui eesti keeles. Saarlastegi jaoks on see täht märgilise tähendusega ja meie identiteedi alus ning komid on sellele tähe auks püstitanud isegi monumendi.

Nii mulle siis meeldibki mõelda, et komidel ja saarlastel on tänu sellele tähele mingi oma solidaarsus.

Tegelikul oli Komimaa esimene soome-ugri keelte kaugem piirkond, kuhu sattusin. Kui hiljem avanes võimalus komi keelt õppida, oli mul juba oma kujutluspilt nendest inimestest, kes seda keelt räägivad.

Soome-ugri teema läheb sulle vist ka üldisemalt väga korda?

Võib nii öelda küll. Olen hetkel hõimurahvastega tegeleva Fenno-Ugria Asutuse juhatuses. Soome-ugri keeltega tegeledes tehakse peamiselt teadust, aga tihtilugu kaasneb sellega ka muudel rinnetel aktiivsem tegutsemine.

Kuidas Komimaal praegu elatakse? Enamasti kostub sel teemal nutt ja hala, et vene keel surub peale jne.

Eks see nutt ja hala on mingis mõttes põhjendatud, eriti kui numbreid vaadata.

Palju selle keele rääkijaid on?

Venemaa viimase, 2010. aasta rahvaloenduse andmetel pidas end komi keele rääkijaks 156 000 inimest. Komi rahvusest inimeseks pidas end 230 000 inimest. Lisaks on olemas ka neile väga lähedased sugulased permikomid (Komi vabariigis elavaid komisid nimetatakse ka sürjakomideks, Permi krais elavate permikomide keel on neile arusaadav ja vastupidi), keda oli 2010. aastal pisut alla 100 000. Keeleoskajaks luges end kõikidest komidest umbes 67%. Komi keeles suhtlemine kipub linna kolides komidel ära kaduma.

Praegu on väga tugevalt päevakorda tõusnud prügi teema. Komimaa asub Venemaa põhjaosas. Seal on tohutult metsi, naftat jt rikkusi. Nüüd soovitakse rajada Komi vabariigi ja Arhangelski oblasti piirile suur prügila à la et Moskvas ajab prügi üle ääre ning nii mugav on see kusagile kaugemale viia, antud juhul siis komi metsade alla. See on teinud inimesed väga ärevaks. Komimaalased on üles ärkamas, et mis mõttes te kasutate meie maa rikkusi, aga vastu annate ainult prügi!? Inimesed on trotsi täis, toimuvad protestid ja miitingud. Et paremini keskvõimule vastanduda, siis näeb protestidel palju komi lippe, isegi kõnesid peetakse komi keeles.

Seda on huvitav kõrvalt jälgida. Meie ajaloost võib tuua võrdluse näiteks fosforiidisõjaga. Kuhu komid oma prügivõitluses välja jõuavad, ei oska öelda.

Millal viimati Komimaal käisid?

Paar nädalat tagasi. Külastasin just põhjapoolseid piirkondi. Loodus on seal täiesti võrratu. Metsad, jõed, avarused – seal on, mida hoida.

Kas komi keel on selge?

Arvan, et veel ei ole. Lihtsamad asjad saan aetud, juurde tuleb õppida. Olen käinud mitmel algkursusel. Tartu ülikoolis õpetab keelt komi, kes on juba paarkümmend aastat Eestis elanud (Nikolai Kuznetsov ­­– toim.). See on hästi tore, et neid väiksemaid soome-ugri keeli õpetavad Tartu ülikoolis tihti inimesed, kes neid ise emakeelena räägivad.

Mida sa Komimaal teed?

Olen seal käinud neli korda. Minu tegevus sõltub sellest, mis on eesmärk. Olen teinud välitööd, diktofoniga materjali kogunud. Viimane kord käisin külas komi sõpradel, kes on minu eakaaslased ja räägivad komi keelt. Õnneks on komidega veel nii hästi, et maapiirkondades suheldakse kodus väikeste lastega komi keeles.

Põhja-Komimaal, Ižma rajoonis, elavad Ižma jõe ääres komid, kes kasvatavad ka põhjapõtru ja on pisut teistsuguse identiteediga kui lõunapool elavad komid. Sealsetes külades oli komi keel peamine suhtluskeel.

Mu sõber on komi rahvuslane ja räägib ka poes alati komi keeles, isegi kui talle vastatakse vene keeles. Vahel mõnes seltskonnas hakkasid komid meie pärast vene keeles rääkima, aga siis mu sõber ütles neile, et kuulge, need noored eestlased ei saa vene keelest nagunii väga hästi aru, et nad on hoopis komi keele sõbrad.

Mis on Komimaa pealinn?

Sõktõvkar. Kar tähendab komi keeles linna ja Sõktõv on jõe nimi, mille ääres linn asub. Pealinnas on vene keele rääkimine prestiiži küsimus ja ka sinna on komi keele kuhtumise juured maetud.

Noorte seas aitab keelt säilitada näiteks omakeelne poppmuusika. Kuidas sellega on?

No ikka tehakse. See näitab, et komi kultuur on veel elujõuline, tehakse n-ö tänapäevaseid asju ehk räppi, rokki jne. Neil on isegi üks (death)-metal bänd, mis teeb komikeelset raskerokki. See on kihvt ja omapärane.

Tõsi on ka see, et neid asju tuleb taga otsida ja siis hakatakse seda fännama lihtsalt selle pärast, et seda tehakse komi keeles. Eestis nii ei ole, st saab lähtuda muusikamaitsest. Meil on rohkem luksust valida, mis meile omakeelses kultuuris meeldib ja mis mitte.

Mis sind, noort inimest, seal kandis üllatuma pani?

Küla tänavatel oli hästi palju vabalt ringi liikuvaid lehmi ja hobuseid. Nii et aiad majade ümber ei ole mitte selleks, et loomad sealt välja ei läheks, vaid selleks, et loomad sisse ei tuleks. Ülejäänud Venemaast see pilt ilmselt ei erine.

Mis oli aga teistpidi väga ootamatu, siis näiteks laatadel tasuti kauba eest mobiilimaksetega. Selleks on olemas spetsiaalne äpp, mida kõik kaupmehed kasutasid. Meie laatadel saab kõige paremini hakkama sularahaga.

Mida seal söögiks pakuti?

Sõin värskelt külmutatud harjust ja siiga. Põhjapõdraliha on põhja pool üsna tavaline. Seal on hinnas kodused toidud.

Inimesed on igal pool ühesugused. Oled nõus?

Jah, inimestevahelised individuaalsed erinevused on suuremad kui inimrühmade vahelised. See leiab küll kinnitust. Muidugi kultuuriline kontekst ikka mõjutab, aga inimolemus on laias pildis sama.

Miks läksid Tartu ülikooli?

See oli loogiline, sest minu isapoolne suguvõsa on Tartu kandist pärit ja olen seal lapsepõlves palju aega veetnud. Nii ongi mul Tartuga lähedasem side kui Tallinnaga. Ka paljude mu sugulaste alma mater’iks on just Tartu ülikool.

Milline suhe on sul setu või võru keelega?

Mulle meeldib, kui inimesed on oma päritolu ja keele üle uhked. Kui aga räägitakse Eesti põliskultuurist, siis minnakse tihti kohe Lõuna-Eestisse ja see paneb mind vahel silmi pööritama. Saartel on ju samasugune rahvuskultuur olemas. Et olen positiivse tegutsemise pooldaja, siis ei tohi kurta, vaid selleks tuleb ise midagi ära teha, et saaremaine kultuuriruum rohkem pildil oleks.

Mulle tundub, et saarlased häbenevad oma dialekti ja püüavad sulanduda kirjakeelsesse keskkonda. Seda võimendab ehk tõdemus, et saare murret kasutatakse suures meedias koomiliste karakterite loomisel, à la Kreisiraadio lugudes trammijuht. Kui palju see sind ärritas, et ikka aeg-ajalt paluti öelda näiteks „võõras võta võid“?

Minul on sellega kahetised tunded. Ma olen Tartus oma keelekasutust muutnud, võimalik, et alateadlikult. Mõnikord oli küll tüütu, et mitte ei kuulatud jutu sisu, vaid keskenduti saare murdele.

Muidugi sõltub, kellega ma räägin. Kodustega tuleb ikka tugevamalt saare keelt sisse.

Samas ma ei ütleks, et ma saare murret häbenen. Naudin seda, et oma mandri sõpradega rääkides jäävad nad mind vahel mõistmatu näoga vaatama, kuna nad ei ole mu sõnavarast aru saanud. Ja eriti tore on see siis, kui need sõnad on minu jaoks hästi tavalised.

Too näide.

No iga saarlane saab aru, kui ma ütlen, et käisin sokipöisel. Mandri inimesed seda ei kasuta. Hiljuti kasutasin sõna „risuma“, mis oli jällegi neile arusaamatu.
Või siis kui keegi küsib, et „Kas vesi läks keema?“, siis saarlane vastab „Ei ole“. Mis asi ei ole? Neid asju saarlastega suheldes ei märka, aga mandri sõbrad kikitavad kõrvu.

Kas sul on mure tervikuna meie eesti keele tuleviku pärast?

Otseselt muret ei ole, aga mulle meeldivad positiivsed algatused, mis kannavad sõnumit, et eesti keel on lahe.

Hea on see, kui tehakse eestikeelset muusikat ükskõik mis žanris. Või see „säutsupääsukese“ ehk kalamburist Keiti Vilmsi tegutsemine, mis näitab keelt nüüdisaegses keskkonnas.

Milliseid võõrkeeli sa räägid?

Kindlalt tunnen end eesti ja inglise keeles, vene ja soome keelega saan hakkama. Komi ja ungari keelt veel õpin ehk omandamise protsess on pooleli.

Täna loetuimad
Perekondlik
Suurem osa raha valla eelarvest läheb haridusse (13)
Muhus ja Ruhnus on probleeme elukoha leidmisega (16)
Käib kampaania “Teeküünla ümbris pole prügi!” (2)
Kaks saarlast pääses Eesti Laulu poolfinaali
Orissaares lammutatakse vana kauplusehoonet
Koplimäe tegusate tegemisi kaemas (1)
Pille Lengi: head asjad juhtuvad ägedate inimestega (1)
Ministeerium nõustus Sandla sadama detailplaneeringuga (1)
Hambaravihüvitis on aidanud (6)
Saaremaa ühineb üle-eestilise helkurkõnniga (1)
Prokurör: laste väärkohtlemise tõendamine on keeruline (3)
Kliimakriis mõjutab tõsiselt iga täna sündiva lapse tervist  (4)
Õppereis Kurgjale
Klaveripäev Hiiumaal
Nädala loetavuse top 5
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (23)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (8)
Perekondlik
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (14)
Kui uhkus ja eelarvamus varjutavad fakte (37)
Kommentaarid
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (23)
Suurem osa raha valla eelarvest läheb haridusse (13)
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (40)
SÜG-i uue nime lõpphääletusele jõudnud ettepanekud teada (5)
Ministeerium nõustus Sandla sadama detailplaneeringuga (1)
Hambaravihüvitis on aidanud (6)
Käib kampaania “Teeküünla ümbris pole prügi!” (2)
Suitsetajad häirivad hambapolikliiniku tööd (11)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (68)
Kui uhkus ja eelarvamus varjutavad fakte (37)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud