[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 17. juuli 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




Intervjuu

Mihklit köidab meri ja põnevad väljakutsed (6)
Autor: Kreet Kurvits, sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik
Laupäev, 13. juuli 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Tänane intervjueeritav on erinevaid ja sealjuures suurekaliibrisi ameteid pidanud noor mees Mihkel Jürisson, kelle praegune töökoht on Saaremaa piimatööstuses. 2013 aasta detsembri algul valiti ta piimaühistu liikmete poolt ühehäälselt Saaremaa Piimaühistu juhatuse esimeheks. Siinseid piimatootjaid ühendava ühistu juhtimise kõrvalt on ta ka tööstuse ekspordijuht.

Mihkel, alustamegi küsimuste-vastustega piimast, ühest olulisest tootmisharust maakonnas. Tänavu on ju juba kuues aasta, mil sul on tulnud muretseda piimahinna jätkusuutlikkuse pärast ja otsida piimatootmise jätkumisel tuge eksportturgude avamisest ning efektiivsus- ja kokkuhoiumeetmete rakendamisest.

Palun kirjelda pisut enam kui viie aasta pikkust etappi nii enda, ühistu kui ka tööstuse elus.
Kui ma selle tööpakkumise sain, oli minu jaoks üsna keeruline otsustada, sest mul ei olnud põllumajanduses kogemusi. Küll aga olin juhtinud mitmeid ühinguid ja suurema liikmeskonnaga organisatsioone. Samuti oli mul varasem kogemus turunduses ja rahvusvahelistes suhetes.

Tundsin ka Eesti väiketootjate olukorda, sest üle kümne aasta tagasi käivitasime oma sõpruskonnaga kauplemisportaali Laat.ee. See sai ka majandusministeeriumilt parima sisuteenuse tiitli ja esitati kunagi rahvusvahelise innovatsioonikonkursi nominendiks. Tutvustasime seal puhtalt patriotismist eestlaste omatoodangut. Portaalis oli palju väikeettevõtteid, kellele tegime mitmel aastal turunduskoolitusi. Aitasime sellega ka töötutel läbi käsitöö või muu tegevuse endale väljundit leida. See platvorm oli meilt neile tasuta loodud ning võimaldas info jagamist ja otsesuhtlust tarbijatega.

Tänase seisuga on portaalis ca 2500 Eesti toodet ja toimib iseorganiseerudes.
Kuid portaal on ajale jalgu jäänud, üle kümne aasta on asutamisest möödas. Kuna kõige muu kõrvalt ei olnud aega seda arendada, otsustasime selle võimaluse pakkuda kellelegi teisele. Usun, et see projekt aitas mul paremini mõista Eesti tootjaid ja nende muresid.

Oli hea kuulda, et mind usaldasid nii suured kui väikesed Saaremaa Piimaühistu liikmed. See on olnud mulle üks põnevamaid väljakutseid ja hea võimalus viia ennast selle valdkonnaga kurssi. Ekspordijuhtimisega hakkasin tegelema, kui Venemaa turg ära kukkus. Kuna mul oli kogemus turunduses ja rahvusvahelises koostöös, aitasin avada tööstuse juhtkonnal Euroopas uusi turgusid. Lõpuks kujunes see minule eraldi olevaks tööülesandeks.

Millises seisus täna eksportturgudega oleme?
Täna on meil kontaktvõrgustik ka väljaspool Euroopat, oleme kanda kinnitanud Araabia riikides ja võib-olla peaks vaatama ka teisele poole Atlandi ookeani. Kaugem Aasia on praegu küsimärk.

Kas suur eeltöö Jaapaniga ei kandnud siis ikkagi vilja?
Täna ei saa öelda ei ega jaa. Paraku ei näe ma selgeid edulugusid. Selles on omad riskid. Kaardistasime need ja me ei näinud põhjust esimese prioriteedina Jaapanisse siseneda. Leppisime kokku, et teeme esmalt tööd Lähis-Ida suunal. Oleme planeerinud ka lähedamalt tutvuda Hiinaga, kus ei pea olema tegelikult nii suuri mahte, kui algselt kardeti. Seal on võimalusi erinevates mastaapides ettevõtetel. EAS on väga head tööd teinud Hiina turule sisenemiseks ettevõtete ühisstendi loomisega. See on hästi õnnestunud ja tekitab usaldust, soovime selle seltskonnaga liituda.

Läheme korraks veel ühistuteemale tagasi, mida on ära tehtud?
Üks esimesi eesmärke oli saada piimaühistu tunnustatud tootjarühmaks, et tugevamalt organiseeruda. Ühistul on nüüd kaks piimaveokit, mille läbi toetame tööstuses piimavarumist, mis on varem olnud täielikult tööstuse hoole all. Tutvustame ühistuga ka tooteid välisturgudel, mistõttu on ühistu mitmeti abiks oma tütarettevõttele – tööstusele.

Nüüd on juba kolmas tööstusejuht selle aja jooksul, kui olen selles majas töötanud, igal ühel natuke erinev vaade. Valdis Noppel alles asus tööstuse juhiks, vara on veel öelda, millised strateegilised arengud ees on, aga usk on suur, et asjad lähevad aina paremaks. Minul kui ekspordijuhil on vaid head sõnumid ühistu liikmetele – meie tööstuse väljaarendatud eritoodete ja mahetoodanguga on avanenud sel aastal kõrgema hinnaga välisturud. Seetõttu on võimalus vahepealsest madalseisust paremini välja tulla.

Hea oli kuulda, et Valdis Noppel võttis esimeseks ülesandeks tugevdada toodangu kvaliteeti ja stabiilsust. See on väga õige lähenemine, sest meil on olnud toodete kvaliteet alati tähtsal kohal. Eelmise tööstuse juhi Ülo Kivise abiga sai tööstus kohupiimaliini, mis võimaldab ka linnapiimaartikleid välja arendada. Meie kollektiivil on palju põnevaid väljakutseid, kuidas teha sortimenti veelgi värvikamaks. Aga sellest on vara rääkida, kuna see liin on nii uus.

Kuidas hindad mahepiima potentsiaali ja väljavaateid mahtude suurenemisel?
Ma ootaksin suuremat arvu tootjaid, kes meid mahepiimaga varustaksid. Täna on nõudlus selle järgi väga suur, samas võimekus oma kliente rahuldada palju väiksem. Aga just see võiks olla üks pääsetee Eesti väiketootjatele, et Euroopa keerulises turusituatsioonis toime tulla. Mahepiima hind tavaliselt aastaga palju ei muutu, kui, siis ainult mõned sendid. Hind ei lange, pigem tõuseb.

Kuna toorpiima madal hind on olnud tootjate põhilisi muresid, siis kas selles valguses annaks midagi ette võtta, mitmest mahetootjast on saanud nüüd ju tavatootjad?
Mahepiima väärindamisega jõudsime tööstusesse liiga hilja. Arvan, et sellega võinuks alustada juba enne seda, kui mina siia tööle tulin, siis oli veel ka paar suurtootjat, kes oleksid mahtu kasvatanud. Aga ju siis tööstus ei olnud selleks veel valmis, et luua eraldi liin mahepiimatoodete valmistamiseks. Kui Ülo Kivine tuli, sai see asi ära korraldatud. Täna oleme Eesti töötlevatest tööstustest ainuke, kes mahepiimatooteid teeb. Väikseid farmipõhiseid tootmisüksusi siiski on.

Täna liigume mahetoodetega Itaalia kõrval ka Skandinaaviasse ja veelgi suuremate võimalustega turule Araabia poolsaarel. See annab meile võimalusi juurde. Juba septembris algavad igakuised müügid Taanis. Loodame Taanist edasi pääseda ka Rootsi turule, mis on olnud siiani väga protektsionistlik. Tundub, et mahetooted avavad väravaid ka tavatoodetele. Loodame ka selles arengut näha.

Täna on kujunenud meie suurimaks ekspordi sihtriigiks Kreeka. Heameelt teeb ka see, et meil on soojad suhted tekkimas Hispaania ja Portugaliga. Eks me õpime ajaga tundma eri paikkondade eelistusi.

Kas piimatööstusesse tulid Muhu uisu juurest?
Nii ei saa öelda. Mul oli lihtsalt huvi tegeleda hobi korras merenduse kui oma esivanemate tööpõlluga. Tahtsin kaasa aidata sellele, et Muhu saarest saaks taaskord tõsiseltvõetav mereriik. See kõik oli ja on minu vaba aeg, mille veedan merel erinevate mereliste tegevuste pärast. Kõik algas tõesti aga Muhu kauaaegse merendussümboli – uisu taastamisega. Sellele järgnes soov tugevdada mereturvalisust Muhu rannikualadel. Ka selles, nagu uisu puhul, leidus mul suur toetajaskond. Muhu merepäästeselts sai asutatud 2010. aastal ja mõned aastad hiljem kutsuti mind asutama kaitseliidu meredivisjoni.

Need on merenduses kolm mulle olulist teemat. Mu esivanemad olid samamoodi nende valdkondadega seotud. Aga merendusega olin seotud ka siis, kui töötasin Muhu valla arendusnõunikuna. Siis sai suurt rõhku pandud sellele, et taastada Muhu mereväravad ja leida võimalusi ka avalikuks sadamaks, et muhulased saaksid lihtsamalt merel käia. Samuti pidasin oluliseks mereturismi arendamist ja väikesaarte elukeskkondade parendamist.

Räägi Muhu uisust, selle valmimisest ja kuidas sel nüüd läheb?
Uisu ehitus algas 2010, ehitus maal kestis kolm aastat. Kahjuks ei olnud võimalik jätkata koostööd Koguva sadamaga, sest uus omanik ei näinud võimalust anda meie laevale seal sadamakoht. See-eest saime tohutu tähelepanu osaliseks, vedades laeva Koguvast Kuivastu sadamasse – laeva veeskamise ajal oli platsil üle 700 inimese. Väga paljud elasid sellele kaasa.
Täna oleme sellega väga rahul, sest meie uisu mõõtmed on kohased just Suure väina vetele, mitte nagu oli Väikese väina 12 meetri pikkune uisk.

Kuivastus on meil lihtsam laevaga manööverdada. Aga loodan, et tulevikus tekib võimalusi ka Väikses väinas ennast rohkem näidata. 2013. veeskasime uisu Kuivastus, taglastustööd algasid hiljem, eelmisel aastal saime laeva purjede alla. Laeva selts on väga aktiivne, meie liikmeskond on suureks abiks, seetõttu meie laev elab. Alates sellest aastast pakume reedeti ülesõite Kuivastu-Virtsu vahel. Meie laeval toimib ka õppeplatvorm, näiteks sel nädalal viime läbi elektritööde õpituba ja varem on olnud ka teisi koolitusi, ehituspraktikat väljaspool kooliruume ja laevajuhtimist erinevate sadamate vahel.

Eesmärk oligi luua laevale pikaks perioodiks õppeplatvorm, kus igal aastal viiakse läbi laeva hooldustööd, taglastuse püstitamine, purjestamine, meremehevõtted sõlmedeni välja, et noorte huviliste kaudu need vanad meremeeste tarkused ei hääbuks. Meie partneriteks on mereakadeemia, kelle alla kuulub TalTechi Kuressaare keskus, ja lisaks on koostöö Kuressaare ametikooliga.

Partneriteks on ka Eesti Noorte Purjeõppe Selts ja Muhu Merepääste Selts ning ka kogukonna erinevad ettevõtted. Tahame seda laeva avalikkusega jagada, see on ikkagi meie rahva laev. Mul on hea meel, et igal aastal osaleb noori laevasõitudel. Igal aastal käime erinevatel merepäevadel. Oleme üritustel osalenud üle Eesti, igal aastal, kus saame kõrgel hoida Muhu lippu ja esindada kogu Saare maakonda kui merepiirkonda. Koostöövõimalusi selle laeva läbi on palju.

Mis ajast kaitseliiduga ühinesid?
Kuus aastat tagasi, see oli loomulik jätk. Huvi on olnud aga palju varem. Olen töötanud ka rahvusvahelise julgeoleku alal koostöös Ühendkuningriigiga. (Vaheküsimusele, et kuidas nii noorel mehel on sedavõrd kõrge lend, et kas suure lobitööga…) Olen muhulase moodi otsekohene, see töötab tihti paremini, kui mistahes lobitöö. Lobitöö mulle ei meeldi. Kui aus olla, siis kui britid valisid endale julgeolekunõunikku, ei osatud arvestada, et ma enda tutvustamisel ütlen otsekoheselt välja ka selle, mille kallal võiksid nad rohkem vaeva näha. Usaldus inimeste vahel tekib tihti just siis, kui öeldakse asju otse.

Selle suhteliselt lühikese aja olin Briti välisministeeriumi alluvuses ja tegin eraldi projektipõhist tööd Briti Kaitseatašeega. Aga ainult nädalavahetustel kodus olla on keeruline, otsisin võimalust koju tagasi tulla. Olen tänase elukorraldusega väga rahul. Siin tegutsedes on väga vähe vaba aega, väljakutseid vaba aja kasutamiseks aga palju. Kui mõtlen oma lapsepõlve- ja ülikooliajale Tallinnas, siis nüüd seal elada oleks päris mannetu. Mul oli juba lapsepõlves soov tulla tagasi meie Muhu tallu, mida mu vanemad pidasid ainult suvituskohana. Pärast seda, kui mu isa ootamatult meie seast lahkus, sai see elumuudatus tehtud. Mul on hea meel, et meie lapsed on saanud üles kasvada Muhus vanavanemate talukohas Kallaste külas. Ehkki maakohas elamine on palju kallim kui suurlinnas, pakub see rohkem rõõmu, loodus- ja merelähedust ning mitmekesist eneseteostust.

Mis on elamist kalliks tegevad faktorid maal?
Peab arvestama, et iga talu vajab pidevat hooldamist ja maal elades asuvad tihti keskused kaugel, samuti on vahemaad lasteaia, kooli ja sõpradega suured. Seega logistika on väga tähtis. See on olnud meie teadlik valik asuda maale elama ja erinevate väljakutsetega tuleb arvestada.

Räägime nüüd lastest ja abikaasast.
Lapsi on kaks, noorem poeg saab sügisel kaheksaseks, vanem poeg on 14. Mõlemad poisid on suured ideegeneraatorid, aga omavahel mõneti erinevad. Noorem, Mattias, on spordi- ja ajaloohuviline, huvitub rohkem maailmakorrastamisest ja ka militaarmaailmast. Ma ei saa militaarsust talle otseselt pahaks panna, kuid oluline on, et ta mõistaks, et see ei ole ainuke asi, mille ümber maailm keerleb. Igal meiesugusel riigil peavad siiski olema oma kaitsemeetmed. Mattias peab seda väikeriigi iseseisvuses väga oluliseks ja mängib iga päev neid rolle läbi, kuid samas ise ei soovi ta olla tulevikus elukutseline sõdur, vaid arheoloog.

Joonatan loeb palju teaduskirjandust ja on oma leiutistega mitmel korral võitnud erinevaid konkursse. Seda oli ühes filmis lahe vaadata, et Leiutajate klubis said vanad Muhu mehed enda kõrvale ka ühe noorema. Eks näis, kuhu asi välja viib. Lastel on mõttemaailm lai ja tänapäeval võimalusi enda arendamiseks palju. Mõlemad on Muhu põhikooli õpilased.

Abikaasa Eveli on meie külast pärit ja töötab Visit Saaremaa arendusnõunikuna turismi valdkonnas. Varem tegeles ta peamiselt loodusharidusega. Põhitöö kõrvalt hakkas ta erinevates projektides vahendama ka Saaremaa looduskauneid kohti.

Meenuta pisut ka enda kooliteed.
Õppisin Tallinna Mustamäe gümnaasiumi inglise keele süvaõppeklassis, seejärel kaheksa aastat USA haridusprogrammide järgi meediateadusi, aga lõpetasin kõrgharidustee Balti filmi- ja meediakoolis. Selle kõrval sai juurde õpitud ka kommunikatsiooniteadusi ja turundust. Lisaks olen teinud mõned dokumentaalfilmid Eesti metsa ja metsavendluse kohta, mis on olemas Eesti filmiarhiivis.

Läbi metsavendluse oli hea juhus saada tuttavaks meie küla elaniku Leida Väljaotsaga, kes oli pärast sõda Muhusse elama tulnud. Tema kaudu tuli välja üks väga oluline episood Eesti metsavendlusest. Leida osutus legendaarse metsavend Ants Kaljuranna heaks tuttavaks ja kaaslaseks. Hiljem oli ta küüditatud metsavendade varjamise eest Siberis. See oli suur üllatus mitte ainult minule, vaid ka ajaloouurijatele, et on olemas veel üks inimene, kes nii lähedalt tundis metsavend Hirmus Antsu elu, teadis kuulsatest juhtumitest rääkida oma sõnadega ja oskas isegi esitada tema õpetatud laule.

Esmalt tegin Leidast filmi, kuid asi läks eriti huvitavaks siis, kui levisid kuuldused, et metsavend Hirmus Ants on elus. Sealt edasi tegin pseudo-dokumentaali, mis räägib metsavennaks olemisest tänases ühiskonnas ja samas Antsu otsingutest. Küsitlesime paljusid Eesti elanikke kuni Läti piirini välja, kes uskusid, et Ants on elus ja endiselt varjab ennast meie keskel. See näitab, kuidas eestlane endiselt igatseb oma kangelasi. Ka tänases ühiskonnas.

Ja lõpetuseks, mida praegune töö pakub ja kas Saaremaal töölkäimine väsitavaks ei muutu?
Pean ütlema, et Muhu saar on mulle ikka kõige armsam saar, aga et mul on ka väga hea meel, et saan praeguse tööga laiemalt kogu Saare maakonna hüvanguks midagi ära teha.

Täna loetuimad
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (54)
Õpilastele mõeldud bussiliin lõpetas liiga vara (1)
Maasikakasvataja elu pole meelakkumine (1)
Pindamistööd linnas päädivad sel nädalal (2)
Muhu väina regati etapil saarlastele kaks poodiumikohta
Kalurite päev tõi kaunisse Mõntu sadamasse inimmasse
Terviseamet uurib meedikute purjutamist muusikafestivalil (2)
JUHTKIRI - Taheti parimat (2)
Orissaare tänavavalgustuse uuendab Kagu Elekter (4)
Leisi kandideerib Eesti ristsõnapealinnaks
Tammepärg saarlastele ehk laulu- ja tantsupeo järelhüüe
Juhuse läbi muusikat nautimas
Vilsandi saab tuletõrje veemahutid
Lugeja küsib, jurist vastab (2)
Bellingshauseni mälestusmärgi esimese etapi raha Hooandja kaudu  (1)
Nädala loetavuse top 5
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (54)
I Land Soundi meditsiiniteenistus oli töö ajal purjus? (18)
Osavald keelas supluskohas veiste karjatamise (16)
Nädala jooksul vajati politsei abi 60 korral (9)
Jahimehed said vabariiklikul kokkutulekul 6. koha
Kommentaarid
Lugeja küsib, jurist vastab (2)
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (54)
Nädala jooksul vajati politsei abi 60 korral (9)
I Land Soundi meditsiiniteenistus oli töö ajal purjus? (18)
Terviseamet uurib meedikute purjutamist muusikafestivalil (2)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (60)
Õpilastele mõeldud bussiliin lõpetas liiga vara (1)
Parvlaevad Hiiumaa ja Muhumaa kolisid Kanadasse (11)
Orissaare tänavavalgustuse uuendab Kagu Elekter (4)
Maasikakasvataja elu pole meelakkumine (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud