[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 27. juuni 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930




Intervjuu

Mölder tiksus regivärsi elektroonilise muusikaga risti
Autor: Sirli Tooming
Laupäev, 15. juuni 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Täna täpselt nädala pärast avab Triigi Filharmoonias kolmanda hooaja ja astub publiku ette Kuressaarest pärit mitmekülgse muusikalise tausta ning laia käekirjaga helilooja, produtsent ja DJ Sander Mölder.

Laupäeval, 22. juunil toimub kodusaarel Sander Möldri esimese täispika plaadi “TIKS 071” esmaesitlus ehk nii nagu ta ise ütles – algupärand tuleb koju tagasi. Kontseptuaalalbum, mis sündis soovist hoida elus ning taastutvustada pärimusmuusika traditsioone, on ristpiste tunnustatud folkloristi Ingrid Rüütli kogutud Saaremaa ja Muhu regivärsilistest rahvalauludest ning moodsast elektroonilisest muusikast.

Sandri sõnul oli algmaterjal lihtsalt väga inspireeriv ning ta tunnistas, et pärimusmuusika paljastas end talle oma mitmekülgsuses alles albumi materjaliga tegelema hakates. „Pärimuspalad avasid end „TIKS 071” lugusid komponeerides täiesti uuest küljest. See on pakkunud palju tõlgendamisvõimalusi ja olnud väga põnev retk,” ütles noor helilooja ja kutsub oma põnevast retkest osa saama kõiki muusikasõpru.

Möödunud aastal ilmus sul kaks plaati, millest esimene, „TIKS 068” tänavu aasta algul Eesti Muusikaauhindade jagamisel parima debüüt- ning elektroonikaalbumi tiitliga pärjati. Mis on TIKS ja mida tähistavad numbrid 068 ja 071 plaatidel?

TIKS on plaadi- ja produktsioonifirma, mida Peeter Ehala ja Kaspar Tamsaluga veame. Numbrid tähistavad TIKS-u kalendris järjestikuseid sündmusi.

Oled öelnud, et kui põhikoolis tõsisemalt muusikaga tegelema hakkasid, jagasid oma aega koolibändis trumme mängides, tšellot õppides ja Saaremaa poistekooris lauldes. Ometi pole ükski neist kolmest – trumm, tšello ja hääl – su praegune põhiinstrument. Kas võib öelda, et sinu peamiseks instrumendiks on  arvutiprogrammid?

Mitte ainult. Salvestan näiteks tihti tšellot ja erinevaid löökpille, vahel ka enda laulu. Arvutiprogrammid võimaldavad õpitut kokku tuua.

Millal su esimene heliteos sündis?

Kuskil 90-ndate lõpus sain arvutiprogrammid, millega tegin esimesed katsetused.

Kuidas ja millal sa plaatide keerutamiseni jõudsid?

See oli ilmselt põhikooli ajal. Praegu ei oska täpsele põhjusele sõrme peale panna, ilmselt on selles suur osa inimestel, kellega läbi käisin. Kuressaares oli 90-ndate lõpus aktiivne DJ-de ja tantsumuusika produtsentide grupeering Tiskotown, läksin kaasa.

Kas lapsepõlve veetsid Kuressaares või oli sul ka maavanaema?

Enamiku ajast veetsin tõesti Kuressaares. Ajuti olin vanavanemate juures Tartus.

Milline oli su lapsepõlv, kas mõni koerustükk ka meenub või olid läbinisti pai?

Üldjoontes võib vist öelda, et mul oli rahulik lapsepõlv. Aga eks igasuguseid asju tuli ette. Just praegu meenus seik, kus naabripoisiga puupilpaid Tallinna tänaval sõiduteele pildusime, enesele märkamata läheneva politseiauto ette. Politseinik pidas auto kinni ja lubas meid vangi panna. (Naerab.) Küllap oskaksid vanemad mu koerustest rohkem rääkida.

Kuidas su haridustee kulges?

Põhikooli lõpuni õppisin Saaremaa ühisgümnaasiumis, samal ajal käisin Kuressaare muusikakoolis. Gümnaasiumisse läksin Tallinna Inglise kolledžisse ja tšello eratunde võtsin siis Laine Leichteri juures. Kolledži ajal sain Briti Nõukogu stipendiumi ja õppisin aasta Inglismaal. Pärast gümnaasiumi lõpetamist läksin tagasi Inglismaale Brightoni ülikooli kunstikooli, ent seal mulle ei sobinud. Tulin Eestisse ja astusin muusikaakadeemiasse, mille lõpetasin 2014. aastal.

Kes su juhendajad olid?

Bakalaureusetöö juhendaja oli Malle Maltis ja magistritööd juhendas Margo Kõlar.

Ja mis eriala?

Kompositsiooni ja elektroonilise muusika eriala. Tõtt-öelda on see nimetus mulle tänini segane. Ainuüksi selle kuue aasta jooksul, mil mina seal õppisin, muutus see juba mitu korda. (Naerab.)

Kas kaalusid elukutse valikul ka teisi võimalusi?

Keskkooli ajal käis peast igasuguseid mõtteid läbi, aga ma ei ole pikalt ette mõtleja. Alles siis, kui kool läbi hakkas saama, saatsin oma paberid Inglismaa poole teele. Aga kunagi osalesin ETV poistelaulukonkursil, vist aastal 1997, kus äsja igavikuteele lahkunud Jüri Aarma küsis, kelleks ma saada tahan. Vastasin, et arhitektiks, kuna mulle meeldib maju joonistada. (Naerab.)

Pikemalt sa sellel siiski ei peatunud?

See elukutse on kahtlemata huvitav, aga sain põhikoolis aru, et arhitektuuris on väga oluline tugev  matemaatika, mis polnud jälle minu kõige tugevam külg.

Kes ja mil moel on sulle su valikutes mõju avaldanud?

Otseselt ei ole mind küll keegi mõjutada püüdnud, aga alati olen saanud kõike arutada vanematega ja neilt nõu küsida. Samuti õpetajatega kolledžis, aga see oli pigem kinnituse otsimine juba enda poolt valitud suunale.

Miks sa kolledžisse läksid, kas SÜG jäi sulle nõrgaks?

Ei sugugi, SÜG on väga hea kool, aga mingil hetkel kinnistus ambitsioon siduda tulevik ingliskeelse keskkonnaga ning seetõttu oli Inglise kolledž minu jaoks ainus loomulik valik. Ega ma teistesse pealinna koolidesse katseid teinudki.

On sul meeles, millal sa esimest korda mõistsid, et muusika on sinu elu – nii nagu praegu paistab?

Ma ei oska öelda. Et muusiku elukutse pole alati just kõige kindlam, on vahel olnud erinevaid tunge teha midagi muud. Aga see läheb jälle mööda. Ju ma olen kuidagi suutnud toimetada nii, et ellu jään. (Naerab.) See tõdemus, et muusika ongi mu elu, alles kujuneb.

Su muusikažanrid ja tegevusvaldkonnad on tõesti mitmekesised. Kas killustamisohtu pole?

Võib-olla võtan end liiga tõsiselt, aga ma ütleksin pigem nii, et ma ei taju stiilide ja žanrite erinevusi nii teravalt, mistõttu ma ei tegele erinevate valdkondadega, vaid muusikaga üldisemalt. Igal projektil on oma n-ö mäed, mida ületada, aga suurt vahet tantsu- ja nüüdismuusika vahele ma ei tõmba, erineva nurga alt vaadatuna on kõik kõigega seotud. Kuulaja jaoks on erinevus ehk olemas, aga loomeprotsessis minu jaoks mitte. Mõnikord on etteantud raame rohkem, aga neid on võimalik pehmendada. Püüan suhtuda kõigesse eelarvamustevabalt.
Oled öelnud, et sul on „sahtlisse” tuhandeid helijuppe salvestatud, millest saaks teoseid luua.

Noh, paljudest neist ei saa ilmselt mitte midagi. Aga mõnikord tuleb sessiooni jooksul pähe, et just sellest või teisest ideejupist või poolikust loost saaks midagi kaasata, arendada. Vahel olen leidnud neist algmaterjali mõne reklaamimuusika loomiseks.

Missuguseid erinevaid žanre sa veel proovida tahaksid? Kas uuele ooperile pole mõelnud? Oleks ju uhke Saaremaa ooperipäevadel Sander Möldri loomingut kuulata.

Isegi mõtleks, et see oleks uhke. (Naerab.) Praegu huvitab mind ballett, mis hakkas väga meeldima, võiks kohe mitu tükki kirjutada. 2020. aasta märtsis plaanimegi „Kerese” loomingulise meeskonnaga lavale tuua uue balleti. Eks see erinevate žanrite proovimine jääbki mingis mõttes proovimiseks, mõne asjaga tahaks nüüd süvitsi ka minna.

Aga aasta lõpus lähete „Keresega” Hiina-tuurile. Miks „Keres” Saaremaale pole jõudnud, kas meil pole piisavalt suurt ruumi?

Kindlasti leiaks lahenduse, aga eks ta ole omajagu kallis. Etenduses osaleb ju Grammyga hinnatud kammerkoor, samuti on Estonia teatri tantsijate ja baleriinide vabade aegade ühildamist keeruline korraldada.

Millal ja kus on kõige parem loominguga tegeleda?

Olen saanud oma stuudio, olgugi et väga väikese, sellisesse korda ja valmidusse, et seal on väga hea töötada. Tallinna kesklinna asukoht ja teatav kollektiivne ärevus annab hoogu juurde. Seda saab aeg-ajalt tasakaalustada Saaremaa või mõne muu vaiksema kohaga.

Millise oma teose, projekti või plaadi puhul kõige enam rahule oled jäänud? Suurim õnnestumine?

Kõigega, mis seni tehtud, olen väga rahul isegi siis, kui tulemus ei ole alati kõige õnnestunum. Tihti on protsess ise minu jaoks köitvam.

Kuidas sulle tundub, kas väljavaated Eestist kaugemal kõlada suurenesid, kuna su helikeel köitis Gilles Petersoni tähelepanu?

See oli juba hulk aastaid tagasi, kui raadiotel oli vahest muusika levimisel suurem roll. Peterson on jäänud minu külge kui hea meedianupp, mida välja tuua. Tegelikult on minu muusikat mängitud mitmetes raadiojaamades väljaspool Eestit.

Sul on palju koostööpartnereid. Mida nende juures hindad, mis on olulisim?

Vist avatus... kõige suhtes. Hindan teiste muusikasuundi ja mõtteviise. Eks inimestega koos töötamine on väljakutse niikuinii, kõik on mingil määral erinevad, ent sellest võib energia tekkida, mis ongi põnev.

Kas sa Arvo Pärdiga ka koostööd teeksid?

Muidugi! Temaga võiks kas või niisama juttu puhuda. Peangi end kätte võtma ja Arvo Pärdi Keskusesse minema, kuhu ma veel jõudnud pole.

Kuulad ilmselt väga palju muusikat. Kas vahel raamatuid ka loed, milliseid ja mis praegu öökapil on?

Viimati lugesin Jaapani kirjaniku Yukio Mishima raamatut „Kuldne tempel”, mille ainetel me balletti kirjutame. Ütleme nii, et see oli rohkem tööalane kirjandus, et saaks protsessis kaasa rääkida. Mul on paar sõpra, kes palju loevad ja aeg-ajalt mõnda raamatut soovitavad. Proovin siis läbi lugeda, kuigi hetkel on tõesti suur lugemata raamatute virn ees. Loeksin rohkem, aga pole veel omandanud seda kümne minuti kaupa lugemise oskust, nagu mõni mu tuttav.

Sul on õde ja vend. Kus nad elavad, kui tihti kohtute?

Kuna elame hetkel kõik Tallinnas ja õnneks on läinud nii, et saame hästi läbi, siis kohtume üsna tihti.

Kas ka nemad on muusikud?

Mõlemad on musikaalsed, aga professiooni mõttes ei ole kumbki ennast muusikaga sidunud. Õde tudeerib Tallinna ülikoolis antropoloogiat ning vend on mööblidisainer disaini- ja mööblistuudios OOT-OOT.

Vanematekodu on sul Saaremaal. Käid sa sageli siin? Millega tuled, auto, lennuki või bussiga?

Mulle meeldib Saaremaal ja muidugi võiks natuke sagedamini siia sattuda, aga käin nii tihti kui saan. Lennukit ei ole ammu proovinud… Järgmine kord tulen siis lennukiga.

Mida sina arvad, kas mandri ja Muhu vahele peaks silla ehitama ja mis sellest paremaks muutuks?

Mulle meeldib, et silda ei ole. Võimalik, et silla olemasolu mõnd äri või tegevust lihtsustaks ja kiirendaks, aga mulle tundub, et ilma sillata on Saaremaal suurem väärtus.

Pea kõikides kirjutistes sinu kohta on mainitud su Saaremaa päritolu. Kui oluline see sulle enesele on?

Ikka on, aga teine pool, mis jookseb Jõgeva- ja Tartumaal, on sama oluline.

Kui keegi ütleb Saaremaa, mis on su esimene assotsiatsioon – mõte, heli, tunne, sõna, lõhn, maitse?

Mingi virr-varr helidest, tunnetest ja lõhnadest, millele reklaamiagentuurid on Saaremaaga seotud jooke turustades väga hästi pihta saanud.

Kui tõenäoline on su naasmine kodusaarele kaugemas tulevikus?

Ma ei pea seda sugugi võimatuks, Saaremaal on ju mõnus elada.

Palju on kõneldud Saaremaast kui sobivast ja viljakast loomekeskkonnast. Miks ei võiks sa oma loominguga siin tegeleda?

Olen mitmeid kordi proovinud tulla Saaremaale mõttega, et teen muu hulgas ka tööd. Aga sellest pole midagi välja tulnud, kohe kuidagi ei õnnestu ennast mobiliseerida. Praegu naudin siia tulles pigem puhkust.

Aga kui sul stuudio siin oleks?

Vabalt võiks olla ja ilmselt varsti ka on. Aga selle ehitamine nõuab vahendeid, mida hetkel veel pole.

Miks sa oma pilliks tšello valisid ja kes su tšelloõpetaja oli?

Ega ma ise vist väga ei valinudki, lihtsalt läks nii. Tahtsin hoopis klaverit õppima minna ja läksin katsetele, pärast mida Kuressaare muusikakooli viiuliõpetaja Laine Sepp jooksis mulle järele ja ütles, et tšello oleks põnevam väljakutse. Ma ei teadnud tšellost midagi, vaatasin kodus ENE-st järele ja nii saigi minust Laine Sepa esimene tšelloõpilane.

Kas oled temaga hiljem ka kohtunud? Mida ta nüüd su tegevusvälja ja saavutuste kohta öelnud on?

Oleme vahel kohtunud, loodan, et ta on ikka uhke.

Kas tšellot mängid ka vahel?

Jah, mängin. Salvestan tihti helisid kompositsioonide jaoks, mõnikord meenutan mõnda Bachi soolosüidi osa.

Täna loetuimad
Tõkkepuuga pihta saanud auto omanik soovib kahju hüvitamist
Pingil istusid mees ja naine
Purjus mees kukkus bussijaamas pea lõhki
Avatud talude päeval ootab külastajaid 32 ettevõtjat
Riia lahe regatt jõudis Saaremaale
Purjelaev Hoppet tegi esimese reisi Abrukale
Plastreostus meie kodudes
Keskkonnaamet: karjatamine on Sutus parim hooldusviis
JUHTKIRI - Tähelepanelikkus
Raamatukogu säilitab keskajakirjandust viis aastat
Pojeng, nelipüha roos kristlikus sümboolikas
Juuda kuningriigi ots
Aiandusnurk: Istikute ostmisel on vajalik eeltöö
Kirikuteated
Taritus tuleb 12. Juku jooks
Nädala loetavuse top 5
KIK toetas 20 Saaremaa keskkonnaprojekti
Sotsiaalosakonna juhatajaks valiti Mare Naaber (10)
In memoriam JÜRI PINO (03.07.1970 - 23.06.2019)
200 ja peied (4)
Üheksast lõbustusasutusest üks vastas tuleohutusnõuetele (3)
Kommentaarid
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (63)
Lihaveised häirivad Sutu lahe ääres suplejaid (35)
Üheksast lõbustusasutusest üks vastas tuleohutusnõuetele (3)
200 ja peied (4)
Sotsiaalosakonna juhatajaks valiti Mare Naaber (10)
Incapi juht valiti Eesti elektroonikatööstust juhtima (3)
Andre Kiil võitis Kuressaares rallikrossi etapi  (2)
Raekoja tänav peagi liikluseks lahti (16)
Sutus põrkasid kokku ATV-d  (2)
Komisjon: öösel võiks olla kange alkoholi müügi keeld (36)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud