[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 18. august 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Intervjuu

Reet Härmat: nahk vajab hooldust hetkeseisundist lähtudes (6)
Autor: Ene Kallas
Laupäev, 13. aprill 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Nasva jõgi, Härmatid, see kena jõeäärne maja ja hoov on ka minu lapsepõlve lahutamatu osa. Täpselt nagu kaks küla Lääne-Saaremaal. Seega on väga raske torgata näpp konkreetsele kohale, kus või millal võisid siinkirjutaja ja Reedu (Reet Härmat) esimest korda kohtuda.

Omal moel olen ma alati neid imetlenud – nii Reedut kui Looret. Reedu rõõmsameelsust ja tohutut siirust, Loore tasakaalukust ja kunstimeelt. Rääkimata sellest, et mõlemad olid väga head noored sportlased. Ja nägid ja näevad pagana head välja. Toona oli see olulisem kui praegu.

Nüüd on Reedust saanud inimene, kes nakatab oma rõõmsameelsusega kõiki, kellega kokku puutub. Küsisingi Reedult seda, kuidas on ta jõudnud sinna, kus ta parasjagu on ning millega viimasel ajal tegeleb.

Kui sa peaksid ennast kirjeldama kolme lausega, millised need oleksid?

Lapsemeelne – proovin elu näha läbi lapse silmade, sest õnnelikud lapsed on alati nii siirad, ehedad ja elurõõmsad.

Ajaoptimist – see tähendab, jään alati igale poole hiljaks, aga jõuan igale poole.
Puudub „eetrihirm“, st võin seista saali või kaamera ees iga kell ja mulle meeldib inimestega suhelda, esineda, esil olla.

Oled jumestuskunstnik. Kuidas sa selleni jõudsid? Kust algas sinu tee?

Olen pärit Saaremaalt pisikesest Nasva kalurikülast, jõeni on koduuksest kaks meetrit. Nasva jõgi on unikaalne, see voolab kahes suunas, vahel on vesi soolane ja vahel mage. Mööda jõge saab sõuda mereni ja meri ongi mind kõige rohkem kujundanud. Mu lapsepõlv oli täiesti meediavaba, oli meri, sport ja palju füüsilist tööd.

Meil oli ikka talvel nii, et kui teised lapsed vaatasid kodus telekat, siis meie klaarisime garaažis võrke, käed külmast sinised, pisikesest peale. Juba kümneaastase Reeda usaldas kaugsõidukaptenist isa üksi kalale ja kleenuke tüdruk sikutas vaprasti võrke.

Ma oskan merel kõike – jää alla võrke lasta, mõrda tühjendada. Meie peres ei tehtud vahet, kas sa oled poiss või tüdruk. Mulle meeldis siis ja meeldib siiani, kui mind võetakse nagu võrdset.

Oma vanematelt pärit jooni avastan endas üha enam. Mu isal on imeline jutustamisoskus. Ta on võrratu suhtleja, ta on veidi oma andest mullegi pärandanud.

Kooliõpetajast emalt olen saanud sõnade seadmise oskuse ning armastuse kunsti ja muusika vastu. Tõin oma emale alati lilli, et teda rõõmustada. Kui tulid esimesed sinililled või karikakrad, jooksin kohe hommikul neid korjama.

Looduse- ja tööarmastus on tulnud lapsepõlvekodust kindlasti. Meikari elukutse juures tuleb teinekord teha pikki tööpäevi, ka öötundidel on mõned võtted toimunud. Nii et füüsiline ettevalmistus on väga tähtis.

Peale saare juurte ja emapoolse sugupuu sisse eksinud hispaania geenide on minu ning õe valikuid kindlasti mõjutanud meie isapoolne vanaema Aina.
Tal oli Poska tänaval isiklik juuksurisalong. Kui teisi lapsi saadeti maale vanaema juurde puhkama, siis meie läksime linnavanaema juurde Tallinna Kadriorgu kombeõpetust saama.

Vanaema oli peen proua, alati soeng peas ja huuled värvitud. Mäletan, kuidas ta õhtuti klaverit mängis ja imemaitsvaid toite valmistas. Tema hüüatus kõlab mul siiani kõrvus: selg sirgu, jalad väljapoole!

Me istusime õe Loorega tema salongis, mis asus samas majas, kus ta elas, aga keldrikorrusel. Keetsime klientidele kohvi ja hingasime sisse Mai laki ning keemilise lokivedeliku hõngu.

Hiljuti just arutasin lapsepõlve sõbrannadega, et juba koolis olin julgelt teistele lainereid joonistanud, ripsmetušist peenikese pintsliga värvi võtnud – ega siis olnud selliseid lainereid saada nagu praegu. Esimese huulepulga soetasin Saaremaa kaubamajast, selline külm hele pärlmutter Dzintarsi huulepulk.

Mälestus esimesest ripsmetušist on ema õe, minu kauni tädi Viivega seotud, tema meikis end rohkem kui ema ja see ripsmevärvi karp, kust ta harjakesega värvi võttis, on siiani meeles.

Millal sa aru said, et peaksid just sellega tegelema?

Siis, kui õde Loore tegi ettepaneku, et miks mitte proovida jumestajana kätt. Ta ise töötas juba Katrin Sangla Make-Up Studios Pirita Topis ning oli dekreeti jäämas. Enne jumestajaks õppimist olin rõivabrändi Next kaupluses ning Replay poes müüjana ametis, aga mingi hetk elukaaslane soovis, et jääksin koju ja hakkaksin pidama koduperenaise ametit. Veidi aega kodune olnud, selgus ikkagi, et soovin, et mul oleks „oma teema“ – töö, mis mind ka hobina köidaks. Selleks sobis jumestajaamet hästi.

Mäletan, et kui alustasid, oli Loore juba endale nime teinud. Kas raske ei olnud õe varjus tõusta? Või see pigem toetas sind?

Kallis õde Loore on alati minu inspiratsiooni ja imetluse objekt olnud. Lapsena ta joonistas imeilusaid pilte ja kunstianne lõi igal sammul välja. Ta on mind vanema õena alati julgustanud ja toeks olnud. Ikka äge on, kui sul on õega üks ja sama amet. Me ei ole kunagi kadedad teineteise peale, jah, me tögame teineteist ja vahel ka riidleme, aga alati lepime juba hetke pärast ära.

Oled jõudu katsunud raamatu tegemisel. Mis sellest oli kõige keerulisem?

„Jumestusjutud“ elab oma elu stiilse ja sisuka raamatuna, mis ühendab praktilised meigisoovitused ja tuntud kaunitaride ilusaladused. Modellideks on tuntud kaunitarid Liis Lemsalu, Getter Jaani, Merle Palmiste, Anu Saagim, Anne Veski ja paljud teised, kes kõik avaldavad ka omaenda hästi hoitud ilusaladusi. Sealt leiab ka põhjaliku meigikooli, mis on vajalik igapäevaselt, et tunda end enesekindlamana ja erilisemana.

Raamat valmis poolteist aastat, see ei olnud kerge protsess, sest „null eelarve“ + tegime seda koos kaasautori ja fotograafi Maiken Staakiga oma põhitöö kõrvalt. Kirjastasime ise, et omada täielikku kontrolli kogu protsessi üle.

Aga kõige lihtsam?

Kõige lihtsam oli leida raamatu kangelannad. Arvasin, et ei ole kerge tiheda töögraafiku kõrvalt pildistamisele saada näiteks Anne Veskit või Krista Lensinit, aga kõik laabus ludinal. Ma arvan, et siinkohal aitas mind „karma“ – olen ise alati abivalmis ja nõus abistama, kui eesmärk on üllas, ja hoian inimestega häid suhteid.

Oled töötanud ajakirjanduses. Kuidas ja kuhu sattusid (või polnud see juhuslik?) ja mida seal tegid?

Alguses tegin pisteliselt meigijutukesi ja andsin kommentaare erinevatele väljaannetele, sest meigikunstnikuna sain tuttavaks erinevate ajakirjade toimetajatega. Eks mul jutt jooksis võtetel ja toimetajad tabasid selle ära. Anne & Stiili ilutoimetajaks sain 2011, sinna kutsus mind Ester Kannelmäe, kes tookord peatoimetaja ameti Merle Liivakult üle võttis.

Mis on kõige olulisem, mida inimestele rääkida jumestusest ja näohooldusest?

Kõige olulisem on näonaha eest hoolitsemine, siis on ka jumestust lust teha. Piisav uni, puhas toit ja stressivaba elu – see kõik aitab sellele kaasa. Ning ei saa üle maailma kõige lihtsamast ilunipist – juua palju vett. Siin on väike konks ka, juua tuleb kehasooja vett (37 kraadi), siis omandab organism seda paremini ega ärrita erinevaid protsesse kehas. Jumestuses on tähtis järjekord – iga etapp tuleb korralikult läbida, siis on lõpptulemus ideaalne. Veel olen veendumusel, et vähem värvi on parem.

Mida tuleks kindlasti silmas pidada, enne kui üldse alustada näo „pähetegemist“?

Et nägu oleks korralikult niisutatud. Eriti silmaümbruse nahk, sest seal on kõige kapriissem piirkond. Nahk vajab hooldust mitte vanusest lähtudes, vaid hetkeseisundist. Kui on probleemne nahk, tuleb veidi uurida, mis võib valesti olla ja mida saaks teha selle parandamiseks.

Kortsud kipuvad paksu meigiga võimenduma, siit nõuanne – kanna meiki kihiti, järk-järgult ja vahepeal niisuta nahka, kui märkad, et jumestuskreem või puuder jääb liiga kuivalt nahale.

Mis sind jumestuse juures köidab?

Köidab see maagiline moment, kui sa nagu keeraksid nupust värvi juurde ja pilt muutub must-valgest värviliseks. Meie põhjamaine kliima ei hellita jumet ja vajadus veidi värvi palgele anda on tingitud karmist pikast talvest ja külmast valgusest, mis on pea aastaringne.

Käivitab, et inimesed on nii rõõmsad ja õnnelikud minu meigitoolist lahkudes. See on tunne, et saad kellegi päeva paremaks muuta ja tibakese enesekindlust lisada.

Siis, kui naine on enesega rahul, on ta parem abikaasa, ema ja kolleeg. Tänu oma ametile on mul miljon tuttavat eri elualadelt ja pool tundi „meigipihitoolis“ on paras aeg, et saada inimesest „lähikaader“, murda tema kaitsekilbist läbi. Nii mõnigi pikk sõprus on saanud alguse meigitoolist.

Mis on see, mis on algusest peale jäänud sinu jaoks oluliseks?

Pead tegema oma tööd kire ja hea tujuga, kellelegi ei meeldi mossis meikar. Kui tunnen, et töö muutub rutiiniks ja mõni ülesanne käib üle jõu, siis teen pausi või ei võta endale seda tööpakkumist. Oluline on, et klient jääks rahule ja mulle jääb tunne, et olen andnud endast 100%.

Mis on jumestuses muutunud sellest ajast saati, kui alustasid tegevkunstnikuna?

Selle kahekümne aasta jooksul on ilukalendris värvid ja trendid kordunud ja aastaajad panevad gammad paika oma rütmiga. Mõjutavad moedisainerid, kes panevad oma kollektsioonide stiili ning tonaalsusega trendid paika ka meigimoes. Muutunud on toodete koostis ja kvaliteet. Kindlasti on meik naha- ja tervisesõbralikumaks muutunud. Viisteist aastat tagasi ei osanud keegi aimata, kui vegan, vägivallavaba, orgaaniline või sooneutraalne võib meik olla. Mina ise ei ole meestemeigi usku, aga hea nahahooldus võiks küll olla tänapäeva mehe elementaarne ilurutiin.

Millised on selle kevade-suve trendid? Millele tuleks tähelepanu pöörata?

Tegelikult ma ammu ei jälgi trende, ma ise loon oma lemmiktrende ja panen kokku oma lemmiktooted, millega peamiselt meike teen. Järjest rohkem näeb minu meigikohvris looduskosmeetikat ja orgaanilise koostisega meigitooteid. Dr Hauschka, Sampure Minerals, Physicians Formula jpt.

Minu heameeleks on tulnud moodi läkiv-särav nooruslik nahk, „dumpling skin“ ja „glowing skin“ on märksõnad. Ise teen Öli esitlusi poodides: 100% orgaaniline näoõli + meik = ideaalne jume
Põsepunatrikk aitab alati – roosat põse keskele ja kergelt päikesepuudrit sarnadele, meelekohtadele ja lõuajoonele. Valgust peegeldav peitevärv on iga naise parim sõber, sest tumedad silmaalused muudavad ka noore naise vanemaks ja ilme haiglaseks. Isegi kui ei kasuta jumestuspõhja iga päev, siis võiks silmaalused varjud peita, et silmade sära esile tuleks.

Tean, et oled seotud Roosi Öliga. Räägi veidi sellest. Milline on seal sinu roll?

Öli tuli ise minu juurde. Paar aastat tagasi helistas mulle Ain Vaga ja soovis kohtuda, sealt edasi algaski koostöö ja põnev tootearendus. Tema mentor ja nõustaja taimemaailmas oli Aleksander Heintalu (tuntud ka kui Vigala Sass, ravitseja ja põllumajandusteaduste doktor). Sass oli talle soovitanud “nende Härmati tüdrukutega rääkida”, et küll nemad teavad juba ilutoodete asja.

Minu isa sai Sassiga hästi läbi ja lapsepõlves sai Sassil külas käidud. See oli üks hea soovituskiri igatahes viljaka koostöö alguseks. Kuna Loore ei soovinud kosmeetikatootmises kaasa lüüa, võtsin kampa oma hea sõbranna ja Nasva küla tüdruku Saale Holsteini. Kui mina olen rohkem loovjuhi ametis, siis Saale on tegevjuhi rollis. Ain tegeleb tootearendusega. Kõik annavad endast maksimumi.

On uhke öelda, et Öli on Eesti esimene 100% orgaaniline nahahooldussari täies ulatuses.

Öli brändile puhusid elu sisse kolm saarlast – Ain Vaga, Reet Härmat ja Saale Holstein.

Pikaajalise ja kõrgetasemelise uurimistöö tulemusel valmisid saarlasest taimetargal Ain Vagal unikaalsed orgaaniliste taimeõlide retseptid. Iga taim on Öli retseptidesse valitud nii, et taimede vägi kokku segatuna võimendub.

Kõik Öli lähteained pärinevad vaid parimatelt, kontrollitud sertifikaatidega taimekasvatajatelt, kes järgivad ausa kaubanduse ja orgaanilise tootmise põhimõtteid. Igal Öli toorainel on kaks sertifikaati (Organic Soil Association ja GB-ORG-05 EU Agriculture). Orgaanilise õli sertifikaat on tähtis, kuna loodusliku õli tootmisel võib olla kasutatud kahjulikke keemilisi ühendeid ning taimede kasvatamisel pestitsiide, mis sattudes nahahooldustoote koostisesse, on väga kahjulikud ja võivad selles kontsentreeruda.

Sarja valikus on praegu kuus toodet: viis näoõli ja üks peanahaõli. Peagi lisandub tootevalikusse kehaõli. Roosiöli – vananemist ennetav näoõli kõikidele nahatüüpidele; Seitsme Lille Öli – noorendav näoõli küpsele nahale; Täiusliku Roosi Öli – pinguldav näoõli tundlikule ning küpsele nahale; Jasmiiniöli –  tasakaalustav näoõli teismelistele; Neroliöli –  hooldav näoõli meestele;  Juukseenergia Öli –  juuksekasvu ergutav, väljalangemist vähendav peanahaõli.

Miks peaksid või võiksid naised/mehed teie tooteid kasutada?

Miks me peaksime leppima vähemaga, kui saab kasutada täiuslikku nahahooldust? Ma võrdleksin orgaanilist kosmeetikat mahetoiduga. On teaduslikult kindlaks tehtud, et mahetoitu omandab organism paremini, see käib ka nahahoolduse kohta. Miks peaks kasutama oma nahal sünteetikat ja kahjulikke ühendeid? Me ei taha ju süüa kunsttoitu. Öli moto on – ei ühtegi protsenti allahindlust koostisainete puhtuse suhtes, sest sellest sõltub toote kvaliteet.

On peale positiivsete hüüatuste ka midagi muud tulnud toodete kohta?

Seitsme Lille Öli päästis Balil sõna otseses mõttes Anu Saagimi naha! Ta kasutas päikesekaitset, aga näol lisaks ka Öli. Keha põles ära, aga nägu mitte, päevitus oli perfektne, sest naharakud said piisavalt niisutust. Meil on ölihoolikud, kes tellivad juba 5–6 toodet järjest, sest see toimib. Tagasiside on olnud ääretult positiivne. Saarepiiga Tuuli Rand Ödede bändist on meie Roosiölist vaimustuses.

Kuhu kavatsete areneda? Või on lõplik valik juba olemas?

Oi, plaane on nii palju. Laieneme igas suunas, nii nahapuhastuse kui päikesetoodete suunas. Kindlasti teeme beebide ja emmede sarja, sest see sihtgrupp vajab eriti puhta koostisega nahahooldust.

Milliseid turge tahate vallutada?

Sel aastal on meie rõhk koduturul, aga oleme juba varbaidpidi Soome ja Läti turul tänu MyLook veebipoele. Oleme esindatud Tallinna ja Tartu kaubamajas, I.L.U. poodides, PureCosmetics veebipoes, Kehapoes, Pillerkaare ilukaupluses. Nimekiri täieneb iga kuuga. Tore on see, et edasimüüjad on ise ühendust võtnud, tuntakse suurt huvi orgaanilise kosmeetika vastu.

Miks ühinesid rohelistega? Mis sind nende juures köidab, millised ideed kõige rohkem kõnetavad?

Olen ka kaastundlik ja empaatiavõimeline. Proovin märgata muutusi meie ümber. Olen tegelikult juba kandideerinud Roheliste nimekirjas kohalikel valimistel 2017. aasta oktoobris.

Soovime, et loomade halb kohtlemine jääks minevikku ja karusloomafarmid Eestis keelustataks. Seisame kodanikupalga eest, mis tagab võrdsemad võimalused kõikidele kodanikele.

Kliimamuutus on meie kõigi mure, taastuvenergiale üleminek hädavajalik. Muuta prügimajandus keskkonnasäästlikuks ja vähendada plastiku tarbimist. Tugevdada keskkonnareostuse kontrolli. Keelustada keskkonnamürkide kasutamine. Soodustada ökoturismi ja mahetööstust. Tasuta hambaravi kodanikele ja mahetoit peab olema kõigile kättesaadava hinnaga. Seisame otsedemokraatia eest, et rahva arvamusega arvestataks, eriti, kui on tegu suurinvesteeringutega, mis puudutavad meie kõigi ühist vara.

Muidugi on väga võimekaid ja oma tööd südamest tegevaid poliitikuid, aga kahjuks näen ka palju vastupidist suhtumist. Liiga palju vassimist ja “rahakallistajaid” kohtab seal. Siis tuleb ju midagi muuta. Meil Anuga  (Saagim – toim) juba ei tule puudu julgusest olla esil ja seista Roheliste ideede eest. Kui muutusteks on vaja “rändtsirkust”, siis tuleb seda teha, et läbi selle etenduse Eestimaa Rohelised nähtavamaks muuta.

Kui loodus võidab, võidame meie kõik. Kui riigikogu koht jääb saamata, ei tasu muretseda meie pärast, ajame “rohelist rida” edasi. Meil on Anuga käsil iluhoolikute projekt – ilublogi, kus keskendume just keskkonnasõbralikule kosmeetikale ja teenustele. Plaanis on käivitada videoblogi, kus testime erinevaid kosmeetikabrände ja miks mitte ka toiduaineid, et teada saada, kui tervislik on ilumaailm meie ümber. Vägivallavaba, vegan, mahe, taaskasutus  – need on märksõnad, millele fookuse seame.

Rohelisem eluviis kujuneb sammhaaval ja hea tunne on olla igal uuel hommikul parem kodanik ning teadvustada probleeme, mis tänapäeva maailmas esinevad. Hea on näha looduskosmeetika ja ökokosmeetika populaarsuse kasvu. Pakkumise tekitab nõudlus ja mida rohkem klient nõuab ohutut ja tervislikku kosmeetikat, seda rohelisemaks kosmeetikatööstus muutub.

Õnneks on tänapäeval võimalik teha valikuid. Järjest rohkem on veebis ja kõigile kättesaadav adekvaatne ning usaldusväärne infot selle kohta, mida sisaldab meie kosmeetika ja mis on nende keeruliste koostisainete nimetuste taga. Iluhoolikud toovad selle info inimeseni. Näiteks teatas hiljuti luksusbränd Chanel, et loobub karusnaha kasutamisest oma toodangus, nii pole ka ime, et Bravuuritar jätab ehtsad kasukad kapinurka. Liitume Taimse Teisipäeva programmiga, et süüa tervislikumalt ja keskkonda säästvamalt.

Eelistame kodumaist mahetoitu ja ökotoodangut kodukeemias, kosmeetikast rääkimata. Hoolivad Iluhoolikud. Olen osalenud Eesti Metsa Abiks organisatsiooni korraldatud üritustel ja Tartu tselluloositehase vastasel üritusel. Teen seda ka edaspidi, kui on vajadus ning Eesti loodust ähvardab oht.

Kui sageli kodus Nasval käid? Või on su kodu pigem Tallinnas?

Kodus tahaksin alati rohkem käia, aga praegu on aeg, kus tuleb end tööle pühendada. Usun, et kunagi istun hallipäiselt Saaremaal oma ökotalu lävepakul ja meenutan pealinna hektilist elu.

Täna loetuimad
Taluapteek vahetab asukohta (5)
Perekondlik
Merinvest koondas 40 töötajat  (18)
Proua kui elav ajalugu
Andres Tarvis: Tagaranna on tasakaal
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (22)
Kui kändudele tuleb elu sisse
Kaalis matkatakse „Hõbevalge“ radadele
Saaremaa on Viljandis esindatud
Kampaania „Lapsed kooli“ aitab koolitarbeid koguda
Kiri tulevastele põlvedele
Muinsuskaitseametist toetuse taotlemise aega lühendati
Robotlaev näitab laevanduse tulevikku
Muinsuskaitsjad tutvustavad linna ajalooväärtuseid
JUHTKIRI - Vabaduse võimalusest lauludes
Nädala loetavuse top 5
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (31)
Saare neiu sattus õnnetusse (5)
Noor mees sai tööõnnetuses raskelt viga (17)
Värskelt pandud teekate võeti üles  (26)
Mees võis naise riided süüdata (1)
Kommentaarid
Mees võis naise riided süüdata (1)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (62)
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (31)
Taluapteek vahetab asukohta (5)
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (22)
Kuressaare turuhoone lihapoest saab alati värsket kaupa (10)
Merinvest koondas 40 töötajat  (18)
Hoovikohvikud Orissaares uksi ei ava (5)
JUHTKIRI - Kolm ja üks (3)
Tumala lahing kütab jätkuvalt kirgi (32)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud