[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 24. aprill 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
aprill 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930




Intervjuu

Aarne Põlluäär: põld, mida künda, on suur, aga huvitav  (2)
Autor: Ivika Laanet-Nuut
Laupäev, 23. märts 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Saame Saaremaa valla vastse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja Aarne Põlluäärega kokku tema uues kabinetis. Aarnega juteldes jääb silma tema entusiastlik hoiak ja positiivne ellusuhtumine ning tekib veendumus, et kultuur ja sport on Saaremaal heades kätes.

Mis on sinu töös võrreldes eelmise ametiga muutunud?

Ega muud olegi kui maja. (muheleb) Aga tegelikult, kui enne vastutasin selle eest, et leida väljastpoolt lisavahendeid, siis nüüd tuleb näha ka kaugemale. Asjad on läinud konkreetsemaks. Valla arendus- ja kommunikatsiooniosakonna arenduse peaspetsialistina töötades tuli hallata kõiki valdkondi, aga nüüd on mul vastutada ainult kultuuri- ja spordivaldkonna eest.

Tunned sa ametit vahetades pigem kergendust või muret?

Ametivahetust kergenduseks nimetada oleks kindlasti väär, aga ma ei pea seda ka murekoormaks. Igas ametis on oma plussid ja miinused. Ma arvan samas, et minu puhul oli see täiesti loogiline üleminek, sest olen tegelikult ju oma haridustee sellele üles ehitanud.

Nii et kultuur ja sport on kogu aeg sinu jaoks hingelähedane olnud?

Tõepoolest, kultuur ja sport on olnud mulle hingelähedased kogu elu. Ma olen näidelnud, laulan praegugi kooris, juhin õhtuid, korraldan pulmi ja üritusi. Tegevusi on selles valdkonnas palju ja mulle see meeldib. Samuti meeldib mulle rahvasport, eriti matkamine ja jalgrattasõit.

Millised on su enda ootused uuele ametile?

Nagu me kõik teame, käib meil aktiivselt uue valla ülesehitamine. Oleme alles lapse-kingades – teine aasta on käimas ja töö, mis teha tuleb, on üksjagu mahukas.

Praegu on meil kultuuri- ja spordiosakonnas kõik üpris kaootiline ning ühtset süsteemi kui sellist ei ole veel välja kujunenud. Minu üks põhieesmärke on kujundada kultuuri- ja spordiasutuste vahel see meie-tunne, et me hakkaksime kõik mõtlema end suure valla osana ega oleks enam nii väga  piirkonnakesksed. Eesmärk on siduda kultuuri- ja rahvamajad ning erinevad spordiasutused vastavalt nende ülesannetele ühtseks tervikuks. Kuid see kõik võtab aega.

Millest plaanid alustada?

Ma olen juba alustanud ning tänaseks on oma maja spetsialistidega ring peal. Oleme rääkinud muredest, rõõmudest. Kõige esimene töö on paika panna ametijuhendid ja saada selgeks tööülesanded, mis on seni olnud pisut süsteemitud. Mis puudutab asutusi väljaspool maja, siis ka nende töötajatega on esimesed kohtumised seljataga. Plaane on palju, aga kui kaugele jõuame, seda näitab aeg.

Kultuuri- ja spordivaldkond ei ole teadupärast just kõige kergem, kuigi paljudele võib selline mulje jääda, et mis seal kultuuris siis ikka nii väga muud on, kui ainult trall ja pillerkaar.

Aga see kõik vajab juhtimist, koordineerimist. Kultuuri- ja rahvamajade süsteem vajab ühtseid aluseid nii juhtimises kui ringijuhtide töö tasustamises.

Milline on meie rahva majade olukord praegu?

Väga erinev. On maju, kus on ainult juhataja ja see ongi kogu personal, ning sinna juurde tulevad ringijuhid ja muud töötajad erinevate töölepingu vormidega. Kõige suurem on Kuressaare Kultuurivara, mis teenindab linna piirkonda, linna kõrval suuruselt järgmine on Orissaare. Spordihoonetest on meil Orissaare ja Kärla ning Kuressaare spordikool ja Kuressaare spordikeskus.

Spordis on ühtlustamine lihtsam kui kultuuris. Kuna kultuuris on erinevates piirkondades erinevad majapidamised, siis on neid ka palgaliselt ühtlustada oluliselt töömahukam. Nii on näiteks ringijuhtide palgad juba väga erinevad, tunnihinde vahe on kuni kuus eurot. See vahe on kolossaalselt suur.

Nii et tööd on palju ees ja ma püüan anda endast parima, et kõik tehtud saaks. Kindel on see, et ükski mure ei tohiks jääda lahenduseta.

Ilmselt on sul selles ametis selle võrra lihtsam, et oled kohaliku taustaga.
Mul on olnud meie kultuuritöötajatega väga hea koostöö. Kui korraldasin Saaremaa Õlletoobri koosseisus Saaremaa lava, siis suhtlesin nende kõigiga. Ma tean iga rahvamaja ringide tegevust. Nad tunnevad mind ning loodetavasti leiame ühise keele ja tuleme tänu sellele väga hästi toime. Minul isiklikult on ootused väga kõrged just tänu sellele, et ma neid kõiki tean.

Mis seal salata, ka spordirahva tegemistega olen kursis. Kärlaga olen Lääne-Saare valla ajal väga palju kokku puutunud, Orissaaret tunnen varasema ameti tõttu ning Kuressaarega püüan end lähiajal kurssi viia.

Milline juht sa oled? Oled sa karmikäeline või pigem leebe?

Ma ei pea ennast leebeks ja kindlasti ka mitte kardinaliks. Minu jaoks on märksõna meeskond. Üksi ei tee keegi mitte midagi. Olen öelnud kõigile oma töötajatele, et minu uks on alati avatud. Kui on mure, tulge, räägime läbi ja otsime lahenduse. Kui ei leia, siis kaasame veel kedagi. Niimoodi, meeskonnana peame me toimima. Ehk kokkuvõtvalt olen ma siiski pigem meeskonnainimene, mitte individualist, kuigi ajakirjanduses on mulle poogitud külge sellise juhi tiitlit, kes käseb, poob ja laseb. Aga tegelikkuses see nii ei ole.

Kas karmikäelisusest kõneldes pidasid silmas Orissaare vallavanemaks oleku aega?

Ka seda. Opositsioon töötas selle nimel. Teisiti ei pääse ju ise muidu pildile. Aga nüüdses ametis on selle võrra lihtsam, et minul peab olema koostöö nii opositsiooni kui koalitsiooniga.

Usun, et siin seda probleemi ei teki, et kellegagi ei saaks koostööd teha. Tean ja tunnen ka volikogu liikmeid ning ma ei näe ühtegi sellist, kellega ma ei suudaks koostööd teha.

Meil on suur maa astuda, aga usun, et oleme selleks suutelised. Esimene aasta on olnud tormakas ja kiire, töökoormus on kõigil suur. Kui tulin arenduse poole pealt, kus ma üritasin kustutada kõik tulekahjud ja viia ka varasemate valdade projektid tähtaegselt lõpuni, siis tulles nüüd siia valdkonda, tuleb välja, et koormus on veel suurem. Põld, mida künda, on suur, aga huvitav.

Mis on suurimad puudused meie rahvamajades?

Eks paljud majad ootavad remonti ja leida raha, kui ressursid on piiratud, ei ole kerge. Suur vald, peaks nagu raha jätkuma, aga ega see nii lihtne olegi. Eelarve koostamine on igal aastal väga keeruline protsess ja vajab kindlasti tõsist läbimõtlemist. Kõige suurem mure on praegu Orissaare kultuurimaja, sest seal ei ole tõsist remonti üldse tehtud. Kuna see on suuruselt Kuressaare kõrval järgmine, siis on selge, et ka sinna peab jõudma ja see kaunis maja peab saama samuti värskema sisu ja ilme.

Kuidas on lugu meie seltside ja seltsingutega?

See ongi meie kõige suurem mure. Seltsid, mis kuuluvad vallale, aga sisutegevus käib mittetulundusühingute kaudu, toimivad ju samade põhimõtete järgi nagu rahvamajad. Siin on tõsine kivi, mida peab lihvima hakkama ja kuhu jõuame, on veel vara öelda.

Praegu ju seltsimajad otseselt kultuuri- ja spordiosakonda ei puuduta, aga ühel hetkel võiksid need alluda meile. Need on meie hooned, mis on saanud ühel hetkel sisu ja vormi ning ma leian, et need peavad alluma ühele konkreetsele osakonnale. Ilmselt tuleb meil lähiaastatel selles osas seisukoht kujundada.

Sa sõidad ise iga päev maalt linna tööle. Mida teed, et see sõitmine ei muutuks üksluiseks? Kas laulad või kuulad raadiot?

Sõitmisega ma olen nii harjunud, sest elu on pannud mind sõitma terve teadliku elu.

Alustasin Orissaare kolhoosist. Jõudluskontrollis töötades tuli sõita mitu korda kuus Tartu vahet, ka igapäevaselt katta tervet maakonda ei olnud probleem. Kaheksa aastat sõitsin Saaremaa  risti-rästi läbi. Orissaare vallavanemana töötades sain veidi puhata, Väike-Pahilast Orissaarde polnud väga pikk tee. Edasi minu töökoht Tori vallas, siis Lääne-Saare vallas...

Mulle meeldib sõites see, et see on minu aeg, kus saan läbi mõelda iseenda mõtteid. See on minu jaoks kvaliteetaeg.

Kui mitu aastat olete Sirjega abielus olnud?

Selle aasta 6. augustil saab 32 aastat.

Mis su lapsed teevad?

Vanem poeg on Soomes, tema on meediaspetsialist, kes tegeleb reklaami ja IT-ga. Selline põnev ala, mida ta on eluaeg teha tahtnud ning õnneks on saatus talle selle võimaluse andnud. Keskmine poeg on ehitaja Saaremaal, elab meil kodus, noorem poeg on automehaanik ja töötab Tallinnas. Nii et igaüks on oma suuna leidnud. Kõik nad on abielus ja neil on pered.

Kui palju on teil lapselapsi?

Kokku neli, üks neist on tüdruk.

Mis on tugeva suhte alus?

Kindlasti teineteise mõistmine, hindamine ja usaldamine. Need on märksõnad, mis teevad ühest suhtest tugeva suhte. Meil on olnud palju sellist aega, kus oleme pidanud elama visiitabielu. Sirje oli laeva peal ja mina lastega kodus ja siis vastupidi. Pendeldamist on olnud üksjagu ja ma julgustan kõiki noori proovima ka eemalolekut, sest see annab suhtele suuremat kindlust.

Tean, et olete koos olnud väga kaua aega. Kas teil oli armastus esimesest silmapilgust?

Arvan küll. Me hakkasime kokku väga vara, täpsem vanus oli 14, kui meist sai paar. Teineteist tunnistama kui väga lähedast sõpra hakkasime juba 13-aastaselt. Me sattusime ühte klassi ja õpetaja Laine Väli tabas peotantsukursustel ära, et meis on midagi väga ühist ja pani meid kokku tantsima. Tantsimine sujus meil väga hästi, see oli meie esimene kokkupuude ning ei läinudki rohkem aega, kui hakkasime püsivalt lävima.

On teil veel hobisid, mis ühendab?

Me käime koos laulmas ning seda segakooris Waldia Valjalas. Samuti on meie mõlema hobiks aiandus.

Minu kiiks on olnud aiandus juba lapsest saati, aga Sirjele on tulnud see meie abielu kaudu. Meile meeldib asju koos teha. Ka praegu, vanemas eas tahame me olla võimalikult palju koos. Aiatöö on üks, mida me koos teeme ja kaasame ka ülejäänud perekonda. Kuna keskmine poeg elab perega meil kodus, siis püüame süstida ka neile seda väärtushinnangut, et ilus aed on perekonna süda, mis võiks tuksuda ühes rütmis kõigiga.

Kui mitu korda on teie kaunist aeda tunnustatud?

Meil on olemas mitu maavanema tunnustust, peaministri tunnustus, presidendi oma veel ei ole.  Selle loodame saada pensionipõlves, sest praegu on meil alles selline kujunev aed. Ei ole saanud veel seda õiget stiili, kuna elu on nii pidevas muutumises ja eriti maal, kus sa oled hakanud renoveerima vana talumaja, kus pidevalt tuleb midagi ümber teha.

Oled vahest seda tüüpi inimene, kes ei vahetaks maaelu linnaelu vastu?

Kindlasti mitte. Mul on olnud erinevaid võimalusi, kus olen elanud erinevatel aegadel erinevates linnades korteris. See on minu jaoks täielik piin. Ka praegu, mil õpin Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudis riigiteaduste magistrantuuris, tuleb aeg-ajalt pealinnas ööbida.

Minu pooleliolev magistritöö on suunatud ennekõike Saaremaa valla juhtimisele, et pakkuda erinevaid lahendusi juhtimise paremaks korraldamiseks erinevatel juhtimistasanditel ja loodan, et sellest on edaspidi väga palju abi ka Saaremaa valla juhtimisel ja elukeskkonna kujundamisel.

Sul on olnud nii palju erinevaid ameteid, mis on olnud seni kõige südamelähedasem?

Kui ma võtan oma varasemad ametid, siis põllumajandus on olnud ka minu hobi ja kirg. Mulle väga meeldivad loomad. Kuid põllumajandus ei oleks olnud see valdkond, mida oleksin tahtnud teha esimeses järjekorras.

Minu kõige värvikam töökoht on olnud Tori vallas arendusnõunikuna, kus mul tuli tegeleda kogu valla arendustööga. Näha seda suurt valda, millises suunas ta areneb ning seda oma käe järgi suunata. Ja seda täiesti võõra inimesena.
Tori vald oli väga põnev vald oma asukoha ja ülesehitusega ning mulle seal väga meeldis ja kahe aasta jooksul sai ära tehtud väga palju tööd. Ka inimestega oli seal väga hea klapp. Lauluseltsing, kus laulsin, kutsub mind senimaani tagasi. See oli sõpruskond, keda igatsen väga ja tean, et sellist kooslust ma enam kusagilt ei leia.

Kuidas ise puhkad oma tiheda tööelu kõrvalt?

Igal aastal peab olema selline puhkus, kus raputad Eestimaa tolmu korraks jalgelt. Ma olen enam kui veendunud, et kui puhkad kodus, siis ega sa puhka küll.

Olen näinud teid Pahila metsade vahel jooksmas. Kas tegelete lisaks ka tervisespordiga?

Jooksmas käime vastavalt võimalustele. Aga nädalavahetustel me matkame palju ja meiega on kaasas ka poja pere. 

Kuidas on praegu sinu poliitiline kuuluvus?

Mul ei ole ühtegi poliitilist sidet. Kui olin Orissaare vallavanem, siis kuulusin Reformierakonda. Kui lõpetasin vallavanema ametis, otsustasin, et nüüd on poliitikast küll.

Ei plaani ka enam?

Ei tasu öelda „ei iial“. Kui keegi tuleb kolossaalse pakkumisega, siis tont seda teab. Aga praegu olen lubanud, et hoian distantsi. Poliitika paneb raamid, millest sa üle minna ei saa.

Kas valimas käisid?

Täidan alati oma kodanikukohustust ja ei salga, et Reformierakond on olnud südamelähedane ja tema on saanud mu hääle varem ja saab seda ilmselt ka tulevikus.

Sa oled väga mitmekülgne. Juhid ka õhtuid ja korraldad üritusi.

Igal suvel olen saanud vähemalt ühe pulma korraldada. Ega ma rohkem võta ka, kuna pulma ettevalmistamine on tõsine töö.

Mis sulle veel meeldib teha?

Vanasti meeldis mulle ka kirjutada. Olen palju mõelnud raamatu peale, meil on hästi värvikas suguvõsa ning nendest tegemistest oleks materjali üsna mitme raamatu jagu.

Mul on ääretult kahju, et ma ei ole leidnud seda aega, et panna kirja oma vanaema, kes on nüüd enam kui kümme aastat surnud, mõtteid ja et ma ei ole ka leidnud aega, et panna kirja meie Milde (Armilde Haamer – toim) mõtteid, kes oli minu vanaema õde. Neil inimestel oli meie ühiskonnale midagi anda, midagi sellist, mis kipub hääbuma.

Mäletan jutte, mida vanaema rääkis tolleaegse elu kohta, need olid nii huvitavad. Raamat on mul mõttes nii kaua, kui kaua on elus mu tädid-onud.

Jurna peres oli üheksa last ning pooled neist on juba läinud. Koos nendega läheb kahjuks ajahämarusse ka toonane mälu.Aga praegu oleks veel võimalus panna kirja erinevate ajastute memuaare. Lisaks muidugi veel oma teadmised.
Seda mõtet ma ikka heietan, aga mis on takistuseks, on kirjastamine. Mis samas ei tähenda muidugi seda, et käsikiri ei võiks valmis olla.
Mul sündis see mõte 2007. aastal, kui sai 300 aastat meie, Ratturite suguvõsast ja korraldasime suguvõsa kokkutuleku. Meid oli koos üle neljasaja inimese ja need päevad ei unune.

Täna loetuimad
Leisi teenuskeskust hakkab juhtima Tuuli Pärtel  (3)
Leisi saab maikuust uue apteekri (1)
Aasta Õpetaja konkursile esitati Saaremaalt 19 kandidaati
Kogukond ei soovi Üüdibele taastuvenergia jaama (3)
Salapärane annetaja kinkis elustamislaua soetamiseks 10 000 eurot (1)
GoBus võitis maakonna bussiliinide hanke (3)
Poisikesed tegid kadastikus lõket
Volikogu eestseisus ei toetanud pikka rendivabastust (8)
Nöges – vägi, mis toob kogukonna kokku  (1)
Vald toetab TalTechi 50 000 euroga
Orissaare lasteaed unistab uutest õueatraktsioonidest
15 aastat NKK Pihtla jaoskonda
Enese arendamine on oluline igas eluetapis
Valitsusvastutust kandma hakkav kolmikliit seisaks kõigi Eesti inimeste eest (5)
Jüriööl süüdati Saaremaal 61 tõrvikut (1)
Nädala loetavuse top 5
Purjus juht sõitis autoga teeviida puruks (4)
In memoriam ÜLO KOLLO (23.09.1937 - 18.04.2019)
Saaremaa Muuseumi personal sai täiendust (3)
Saarlased riigikogu komisjonides  (7)
Leisi teenuskeskust hakkab juhtima Tuuli Pärtel  (3)
Kommentaarid
GoBus võitis maakonna bussiliinide hanke (3)
Valitsusvastutust kandma hakkav kolmikliit seisaks kõigi Eesti inimeste eest (5)
Volikogu eestseisus ei toetanud pikka rendivabastust (8)
Jüriööl süüdati Saaremaal 61 tõrvikut (1)
Leisi teenuskeskust hakkab juhtima Tuuli Pärtel  (3)
Kogukond ei soovi Üüdibele taastuvenergia jaama (3)
Leisi saab maikuust uue apteekri (1)
Nöges – vägi, mis toob kogukonna kokku  (1)
Salapärane annetaja kinkis elustamislaua soetamiseks 10 000 eurot (1)
Purjus juht sõitis autoga teeviida puruks (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud