[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 13. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Intervjuu

Krõõt Tarkmeele fotod näevad sügavamale kui silm
Autor: Anneli Tarkmeel
Laupäev, 09. märts 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Ilu on isiklik asi. Eesti moe- ja portreefotograaf Krõõt Tarkmeel (32) on Saaremaalt sirgunud naine, kes lapsepõlves leitud katkise Zenit-kaameraga avas prohvetlikult ukse oma tulevikku ja nüüd aitab ta staaride isiklikku ilu vahendada väga paljude inimesteni.

Öeldakse ka nii, et ilu on vaataja silmades. Aga kuigi tegemist on isikliku asjaga, on inimestes ometigi soov seda ilu teistega jagada. Foto aitab luua illusiooni igavesest noorusest ja aeg näikse tõesti peatuvat.

Mulle meenub üks lugu, kui üks kunstnik palus ajalehe kodulehelt eemaldada foto iseendast, kus ta tundus endale kole. Mõni aasta hiljem ta aga nentis, et see oli siiski päris ilus foto ja hoopis need uuemad ülesvõtted tuleks kusagile ära peita. No näete, ilu muutub ajas ja tegelikult pole teada, kummas suunas.
Seda ma ei tea, kuidas Krõõt mõtleb fotodele ja nende ajas muutumisele, igal juhul peab ta iluihalust üheks inimesega kaasas käivaks osaks. Nii ei tekita temas stressi sotsiaalmeedia postitused, kus kõik püüavad näida ehk rohkem, kui see päriselt on.

Ta teeb oma tööd kirglikult ja on õnnelik, et on leidnud oma kutsumuse. Nii leiab tema fotosid näiteks ajakirja Anne&Stiil kaantelt või „Klassikatähtede“ saatest. Ta on ka pulmafotograaf ning jäädvustab moodi.

Krõõt ei ole mu teadlikus elus kunagi mu sugulane olnud. Seda on tema käest „vähemasti sada korda küsitud”, aga no ju me siis oleme – nagu mandrilt vaatajatele ikka vahel tundub, et „ju te seal kõik sugulased ja teretuttavad olete”.

Teeme selle nime asja selgeks. Mina olen Tarkmeel, sina oled Tarkmeel, aga sugulased me minu teada ei ole. Mida sa tead oma nime päritolu kohta?

Perenime saamise kohta kuulsin lapsena üht legendi. Nimelt olla minu esiesiesiisa soovinud perekonnanimede panemise aegu, et nimeks saab saksakeelne versioon tema talu nimest ehk Ütsendorf. Ametnikud olid leidnud selle liig peene olevat, kuid arvasid, et idee ise oli päris nutikas ja soovitasid seejärel perenimeks Tarkmeelt.

Oled lõpetanud Kuressaare gümnaasiumi. Kuidas kooliaeg sulle meelde on jäänud? On mõni õpetaja, keda meenutad ikka hea sõnaga või mõne viguri pärast?

Selle eest, et sain kasvada nii armsas linnas nagu Kuressaare, olen otsatult tänulik. Väikelinna parimate omaduste kooslus soosis teatavat sorti iseseisvumist juba vägagi noores eas.

Näiteks autoga kooli viimise peale keegi isegi ei tulnud, kuna oli täiesti loogiline, et mis iganes ilmaga saadi klassiõega Pallopsoni kella all kokku ja sealt vantsiti koos tundidesse.

Minu mälus on Kuressaare gümnaasium kool, mis andis mulle vabadust tegeleda süvendatult täpselt nende teemadega, mis mind paelusid, toetas ja süstis eneseusku. Olgu siis luba uurimistöö asemel korraldada hoopis fotonäitus või läbi viia tsirkusetemaatilisi õpetajatepäevi.

Minu mälestuste eredaim õpetaja, keda juba kooliajal pidasin eelkõige sõbraks, on mu gümnaasiumi klassijuhataja Marit Tarkin. Temaga proovin alati kohtuda, kui kodusaarel käimas olen. Tunnen tema vastu otsatut austust ning armastust, kuna oleme elu jooksul koos loonud nii mitmeid ilusaid mälestusi ja arvata on, et neid lisandub aastatega veelgi.

Kuidas jõudsid fotograafia juurde? Kus sa õppisid? Ja nüüd vist õpetad ka ise Eesti kunstiakadeemias?

Mälestus esimesest kaamerakogemusest on mul täiesti meeles. Üheksakümnendate alguse ühel suvepäeval oli ema mind omapäi koju jätnud ning ajaviiteks tuuseldasin mööda panipaika ja leidsin vana katkise Zeniti. Võtsin selle õue mängima minnes ühes ja inspireerusime korrus allpool elava sõbrannaga kaamerast niivõrd, et mängisime kogu päeva fotograafe, kellel on vaja kõik meie maja elanikud üles pildistada. Nii me siis jooksimegi korterist korterisse ja „dokumenteerisime” naabreid.

Ligikaudu samal perioodil soetati meie perre Anttila kataloogist ka väike fotoaparaat, mille kiiremas korras enda valdusesse omastasin ning arvata on, et selle masinaga jäädvustatud filmirullidel leidub ka minu päris esimene ise tehtud foto.

Kaamerahuvi aina kasvas ning teismeeas võttis mind oma tiiva alla fotograaf Tõnu Veldre, kes viis mind kurssi Vene analoogkaamerate hingeeluga ja nendega kuni EKA-sse astumiseni pildistasingi. Seal omandasin nii bakalaureuse- kui magistrikraadi, vahepeal jõudsin end täiendada ka Lissabonis.

EKA-s olen tõepoolest paaril aastal loenguid andnud, kuid hetkel pean õppejõu ametist pausi.

Millal otsustasid, et fotograafiast saab sinu elukutse?

Pakun, et olin neliteist, kui ükski muu valik enam kõne alla ei tulnud.

Kus sa töötad? Ja kuidas sa nii kaugele jõudsid? Juhus, saatus, sihikindel püüe?

Mul on oma ettevõte, kuid tihedalt olen seotud ka ajakirjaga Anne&Stiil. Tahaksin loota, et see tee oli tähtede poolt ette seatud, kuid kindlasti on suur osa ka sihikindlusel ja eesmärkide nimel töötamisel.

Kirjelda seda protsessi, kuidas sünnib ajakirja esikaane foto. Kui suur meeskonnatöö see on?

Kaanefoto tiimi põhituumiku moodustavad fotograaf, jumestaja ja stilist, olenevalt vajadusest kaasame ka assistente.

Pildistamispäevale eelneb tihe mõttetöö ning omavahelised arutelud koostöös kaanepersooniga, kuna tulemuse üle peavad kõik osapooled õnnelikud olema.
Kui sünergia on paigas ja kogu tiim hingab ühes taktis, võib imesid juhtuda.

Milline on sinu jaoks hea foto? Kas selle saamiseks kulub palju aega või on vahel nii, et juhuslik klõps täidab kõik hea foto kriteeriumid?

On olnud hetki, kui tunnetan, et täius on lähedal, kuid eelistan loorberitele mitte puhkama jääda. Aga milline on hea foto? „Hea” on niivõrd enda ümber konteksti nõudev termin ja seega otsatuna ümber defineeritav, igas olukorras ainukordne ja eriline. Nii et konkreetset vastust sellele ongi keeruline anda.

Kui ma vaatan su fotode portfelli, siis seal on väga palju tuntud inimesi. Kui tähtis on sinu jaoks inimese iseloomu tajumine, sellega fotosessioonil arvestamine? Eks inimesest on meedia vahendusel tekkinud sul oma pilt, aga fotosessioonil käitub ta võib-olla hoopis teistmoodi.

Eelkõige on väga oluline, et inimesel oleks minu kaamera ees hea olla. Kuvanditel, mida meedia loob, ma end kõigutada ei lase, oluline on lugu, mis tekib selles ajahetkes, kus koos midagi loome. See on eriline side ja usaldus, kui tekib loominguline kontakt ning sind ja su kaamerat lubatakse sügavamale, kui silm näeb.

Kui palju võiks fotograafis olla psühholoogi?

Psühholoogiomadustel on täiesti arvestatav roll.

Mul on tunne, et inimesed tahavad fotode abil näidata oma elu ilusamana. Vahel satun vaatama Facebooki või Instagrami postitusi, mis mul tegelikult tuju nulli viivad – kõik on nii-nii muretu, õnnelik, imeilus. Aga päriselus on ju nuttu ja kurbust ka. Kas sul tekib nn ilupilte vaadates stress? Või mis sa sellest teemast üldse arvad?

Ei teki stressi. Ma leian täiuseihaluse inimeseks olemise juures üsna loomuliku osa olevat ja taolised postitused on n-ö kaasaegne meede iluiha rahuldamiseks ning väljaelamiseks. Pigem võiks lasta neil muretutel ülesvõtetel end inspireerida ja mõtestada neid realistlikult, anda selge mõistusega enesele aru, et taolised postitused peegeldavad vaid ühte tahku elust-olemisest.

Kui tihti satud nüüd Saaremaale? On sul siin mõni armas paik, mida vahel taga igatsed?

Võiks tihedamini sattuda, kohe kindlasti! Kogu Kuressaare kesklinn on mulle väga kallis. Koht, mis mind kasvatas ja kus said loodud sõprused, ning lood, millest paremaid ei oska ette kujutada.

Kõige kaunimad mälestused peidavad end vist linnapargis, kuumade suveööde täiskuutaevas ning südamest südamesse räägitud ja varavalgeni väldanud vestlustes.

Kes on su perekond?

Mul on poolõde Sandra, kes elab Rootsis, ja pisem poolvend Richard.

Mismoodi sa puhkad? On sul mõni hobi või kirg, millega vabal ajal tegeled? Kas sa üldse vajad oma tööst puhkust – see tundub nii glamuurne ja lõbus. Aga nagu minu elukogemus ütleb, siis iga asi muutub rutiiniks. Nii et, kus ja/või kellega end laed?

Tuleb tõdeda, et mul on oma erialaga vedanud ja seda on isegi veidi keeruline tööks nimetada. Pigem kirg või kutsumus.

Fotograafia kõrval on mu teiseks armastuseks reisimine. Väljasõidud on otsatud inspiratsiooniallikad ja värsket energiat õnnestub ammutada nii pikalt nädalavahetuselt sõbranna juures Pärnus kui üksi Balil mediteerides. Võrdselt hea on end laadida nii omapäi kui mõne lähedase seltsis.

Täna loetuimad
Valel on lühikesed jalad (1)
Noortaluniku toetust said kuus Saaremaa ettevõtet (1)
Tartusse bussiga edaspidi Tallinnast läbi? (4)
Advokaat Rajar Miller tuleb Kuressaarde kohtunikuks
Tondikaku Liis ja Kübassaare Koit
Luhvtitage aga sajaseid!
JUHTKIRI - Ääremaastumise nüansid (5)
Lõõtsamäng kogub populaarsust
Raul ja Carlos meeste kombel maailma asjadest
Elina kaunis laul
95 aastat perekonna jõulupärimust
Uus eeskiri lubab jahipidamise Üügu maastikukaitsealal
Viikingite advent
Kuressaarele anti üle Euroopa spordilinn 2020 tiitel
Kaia Saarna Lauri – mina ja Hiiumaa
Nädala loetavuse top 5
Saaremaa Halduse haldusjuhiks sai Silvester Hamann  (8)
Valla lastekaitsespetsialist suundub teisele tööle (7)
Rehe tänava saunamaja vahetas omanikku
Vald soovib tagasisidet metsaettevõtte kohta (5)
Purjus mees sõitis autoga katusele  (8)
Kommentaarid
Tartusse bussiga edaspidi Tallinnast läbi? (4)
Põllumehed ootavad poliitikutelt põllumajandussektori eest seismist (6)
JUHTKIRI - Ääremaastumise nüansid (5)
Valel on lühikesed jalad (1)
Noortaluniku toetust said kuus Saaremaa ettevõtet (1)
Praamidele paigaldati täisautomaatsed elustamisaparaadid (11)
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (65)
Tuuli Pärtel: uskugem Saaremaa helgesse tulevikku (13)
Valla lastekaitsespetsialist suundub teisele tööle (7)
Saaremaa Halduse haldusjuhiks sai Silvester Hamann  (8)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud