[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 08. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Intervjuu

Psühholoog Pirgit Põld: et olla õnnelik, leia rahu iseendas (3)
Autor: Ivika Laanet-Nuut
Laupäev, 09. veebruar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kuressaare haigla aasta spetsialisti 2018 tiitli pälvinud psühholoog Pirgit Põld ütleb, et igaühel meist peaks olema tegevus, millest rõõmu tunda. See aitab võidelda erinevate murede ja probleemidega.

Oled ametis olnud pea kaks aasta, milline see aeg on sinu jaoks olnud?

Olen olnud Kuressaares alates maist 2017. See aeg on olnud väga põnev ja arendav. Olen tutvunud paljude toredate inimestega, kellega ma koos töötan.

Kas saarlased on sind omaks võtnud? Milline on saarlaste seisukoht, kas julgetakse pöörduda hingetohtri poole või pigem eelistatakse lahendada oma mured ise?

Ma usun, et eks nad ikka on mind omaks võtnud. Ma ei olnud siiski nii-öelda päris võõras – olen ju puhas saarlane ja terve elu siin elanud, kui ülikooliõpingute aeg välja arvata.

Seda, kas saarlased eelistavad oma muresid pigem ise lahendada või julgevad psühholoogi poole pöörduda, ma üldistada ei tahaks. Igal pool on alati neid, kes julgevad abi otsida, aga ka neid, kes soovivad ja proovivad oma muresid ise lahendada. Eks see oleneb inimesest.

Kui keeruline on esimesel kohtumisel leida viisi, kuidas sinu poole pöörduja muret lahendada?

Ega esimesel korral jõuagi. Siis tavaliselt saad teada, mis mure on. Taustainfo saamiseks kulub oma aeg.

Millised on olnud mured, millega sinu poole on pöördutud?

Muresid on erinevaid. On patsiente, kellel on juba vaimse tervise häire või psühhiaatriline diagnoos – erinevad ärevushäired, depressioon, söömishäired, käitumishäired jne –, kuid pöördutakse ka siis, kui elus on muutused, millega ei osata ise kohaneda ning vajatakse abi. Või ka siis, kui inimene otsib võimalusi, kuidas oma heaolu parandada või on mingi konkreetne probleem, mis vajab läbitöötamist – õpingud, töö, suhted.

Tänapäeval on üks aktuaalsemaid hingehädasid depressioon. Kui palju meil seda esineb? Kas inimesed teavad ja tunnevad selle haiguse ära?

Täpset arvu ma ei oska kahjuks öelda, aga kui mõelda igapäevaste vastuvõttude peale, siis on tegu üsna sagedase põhjusega, miks psühholoogi poole pöördutakse.

Mingeid haiguse sümptomeid oskavad inimesed väga hästi ära tunda. Näiteks püsiv kurvameelsus, pidev väsimus, muutused söögiisus, probleemid unega jms. Aga selleks, et depressiooni diagnoosida, on oma kindlad kriteeriumid. On juhtunud ka olukordi, kus inimene tuleb ja arvab endal olevat depressiooni, kuid diagnoosimiseks piisavaid kriteeriume ei ole. Ärevushäire ja depressioon võivad esineda ka koos. Kui ei ole võimalik eristada, kumb neist on tugevam, siis võib ka saada näiteks kaks diagnoosi, et on mõlemad, nii depressioon kui ärevushäire.

Kuidas neid ravitakse?

Mina kasutan kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia võtteid. Tegevusaktiivsust suurendatakse, selgitatakse, kuidas mõtted-tunded-käitumine on omavahel seotud. Negatiivsete automaatmõtete selgitamine – on päevikud, tabelid, mida inimene saab ise täita ning hiljem saab siis juba hakata nende mõtetega tööd tegema ning asendama neid kohasemate mõtetega.

Kas depressiooni esineb rohkem naistel või meestel?

Pigem on nii, et mehed nii kergelt arsti juurde ei tule ja tahavad ise hakkama saada. Neile on sisse kodeeritud, et nad ei tohi probleemidest rääkida ja peavad ise hakkama saama. Kuid see oleneb muidugi ka mehest ning sellest, kuidas teda on kasvatatud. Enamik veendumusi saab ju alguse lapsepõlvest.

Aasta tagasi alustas haigla alkoholismi võõrutusraviga. Kuidas see projekt on läinud? Kui paljud sellest on abi saanud?

Ma ei nimetaks seda võõrutusraviks, vaid alkoholismi raviks. Võõrutusseisundi leevendamine on vajadusel üks osa sellest. Aga projekt iseenesest, võib öelda, on olnud edukas. Osa patsientidega on ravi juba lõppenud ning praegu käib püsivalt vastuvõttudel 25 patsienti.

On ka neid, kes on juba abi saanud ning kelle alkoholitarvitamine on vähenenud nii nende enda poolt saadud info põhjal kui ka vereanalüüside järgi. Patsientide seas on nii tugeva kui õrnema soo esindajaid.

Mida alkoholist loobumine inimeselt endalt eeldab?

Kindlasti eelkõige motivatsiooni. Kui tal on endal motivatsioon, siis meie saame abiks olla, et õpetada lisaks erinevaid oskusi. Näiteks seda, kuidas toime tulla ootamatu tungiga alkoholi järele. Kui keegi tarvitab alkoholi näiteks enesetunde parandamiseks, siis õpetada uusi viise, kuidas erinevate emotsioonidega toime tulla jne.

Kuidas on teiste sõltuvustega, näiteks söömissõltuvusega?

Neid diagnoositakse söömishäiretena. Neid on meil ka. On nii neid, kel on buliimia ja esineb ka anoreksiat.

Kas need on enamasti levinud noorte seas?

Ei, mitte ainult. Minu klientide seas on ka keskealisi.

Miks tekivad söömishäired?

Soodustavaks teguriks on kõik see, mis meedias toimub. On ka elukutseid, mis soodustavad nende teket. Samuti soodustavad söömishäireid igasugused dieedid. Soodustavad võivad olla ka erinevad isiksuse omadused, näiteks kontrolli vajadus, perfektsionism. Samuti võib tegu olla inimese probleemilahendusmeetodiga.

Kas söömishäirest õnnestub vabaneda või jääb see probleem terveks eluks?

Oleneb, kui raske see probleem on. Anoreksia puhul võib alguses vaja olla haiglaravi, et kehakaalu taastada. Leitakse erinevaid viise, et ei peaks sööma ja siis on vaja järelevalve ajal kaalus juurde võtta. Alati käib ravi juurde ka oma mõtetega töötamine, et ei oleks ainult nii, et ennast väärtustatakse läbi kehakuju või kehakaalu. Meil on Saaremaal ka toitumisnõustajaid, osa saab sealt abi.

Kui palju tullakse psühholoogi juurde lahendama pereprobleeme?

Pigem pöördutakse vastuvõtule individuaalselt, nii-öelda ühe inimese probleemiga. Pereprobleemid ilmnevad enamasti ühe inimese mure taustal. Näiteks tulevad vanemad ja ütlevad, et lapsel on probleem, aga siis tuleb vestluse käigus välja, et tegelikult on probleeme ka peresiseselt, vanemate vahel.

Kui palju tullakse abielunõustamisele?

On olnud. Alguses tuleb naine või mees üksi ja hiljem ma olen kutsunud tavaliselt  paarilise ka.

Millised on suurimad probleemid noorte seas?

Eks noortel on erinevaid muresid. Sagenenud on meeleolu langus, ärevusprobleemid. Olenevalt vanusest on ka näiteks raskusi tunnete/emotsioonidega toimetulekul. Noorematel see, et tunnetest üldse aru saada, et mis see on, mida ma tunnen. Seda on ka üsna palju.

Kui palju jõuab sinu juurde koolikiusamist?

Üsna palju. Koolikiusamist mina ära kaotada ei saa, aga olen nõu andnud, mida saaksid teha näiteks vanemad ja kool omavahelises koostöös. Minu juurde jõuavad tavaliselt mõlemad pooled, nii ohvrid kui kiusajad. Mis on aga huvitav, et kui on näiteks kiusajate grupp, kolm last ja kõik käituvad ühtemoodi, siis saadetakse psühholoogi juurde üks neist kolmest, mitte aga neid kõiki. Vaja oleks ikkagi tegeleda nende kõigiga. Lastes tekitab see segadust ja reeglid peaksid olema kõigile ühesugused.

Veidi endast. Miks otsustasid valida selle ameti?

Eks sai aastate jooksul tehtud karjäärinõustajast emaga erinevaid töölehti ja mõttearendusi karjäärijuhtimise teemadel, ilmselt oli neist abi ja need aitasid otsust langetada. Kuna ma olen sotsiaalset tüüpi ja töö inimestega sobib mulle, siis sai selle järgi hakatud mõtlema.

Kui bakalaureuseõppesse läksin, tundus psühholoogia mulle huvitav. Täpsemad soovid, mida teha tahan, tulid aja jooksul. Valikuid psühholoogia erialal oleks olnud mitmeid, kuid olin kindel, et see on parim valik ja olen oma valiku õigsusele seni vaid kinnitust juurde saanud.

Kui palju suunas sind tulevikuameti valimisel sinu ema, karjäärinõustaja Marju Põld, või teadsid sa kohe ise pärast keskkooli lõpetamist, et sinust saab psühholoog?

Eks ta ikka suunas. Kunagi olevat ma talle öelnud, et minust saab lihtsalt suure pere ema, aga näed sa siis… Eks mul see eelis mingis mõttes kodus oli, et oli kohe olemas inimene, kes aitab sobivat ametit/elukutset valida ja leida. Kui tuli aeg hakata ülikooli sisse astuma, siis oli valik teada ja igaks juhuks olime välja mõelnud ka varuvariandi. Kuid mul on hea meel, et seda varuvarianti vaja ei läinud, kuna praegu ei oskaks ma ette kujutadagi, et ma mingit muud tööd sama hea meelega teeksin.

Arvatakse, et see on lihtne valik, aga tegelikult ei ole see üldse nii lihtne. Õppisin kokku viis aastat, kolm aastat bakalaureuse- ja kaks magistriõppes.

Mis su lemmikaine oli?

Pigem olid lemmikud õppejõud. Hästi põnev oli Aleksei Turovskiga etoloogia.

Mida ema sulle ellu kaasa andis?

Minu lemmiklause, mida mu ema mulle ütles ja mida alati ütlen ka neile, keda koolis kiusatakse, on see, et kui teised sulle ütlevad, et sa oled roosa elevant, siis ei tähenda see, et sa seda oled. Vaata peeglisse, sul ei ole ju lonti ega roosasid kõrvu.

Oled Saaremaa tüdruk ja otsustasid pärast õpinguid kodusaarele naasta? Miks?

See otsus oli täiesti teadlik. Pole vist nii-öelda suure linna tüdruk. Saaremaal on hea ja rahulik elada. Kui magistriõpingute lõpp hakkas kätte jõudma, võtsin Kuressaare haiglaga ühendust ja siin ma nüüd olen.

Mis on selle ameti juures kõige raskem, mis kõige rõõmustavam?

Eks inimeste mured võivad vahel olla päris keerulised, need teevad töö raskeks. Aga erinevad väikesed edusammud, mida inimesed välja näitavad, on väga rõõmustavad. Muidugi ka olukorrad, kus on hiljem tänama tuldud. Hea meel on teada, et inimene on abi saanud.

Kui palju sul tänaval nii-öelda nööbist kinni haaratakse ja küsitakse, et mul on selline mure, mida ma pean tegema?

On ka seda juhtunud. Lähed nädalavahetusel poodi ja siis küsitakse. Või kui olen töölt koju minema hakanud, puhastan õues autot ja siis pöördutakse. Meil on nii väike koht, et ikka teatakse ja tuntakse.

Kas kipud patsientide muresid koju kaasa ka võtma või suudad sa need haigla ukse taha jätta?

Üldiselt jäävad mured ikka haiglasse. Olen selleks proovinud omandada erinevaid võtteid, et neid mitte kaasa võtta. Vahel tuleb telefonikõnesid õhtul koju, aga seda ei juhtu väga tihti.

Kui palju teed koostööd siin kohapeal teiste psühholoogidega?

Haiglas vahetame ikka üksteisega infot ja vajadusel saame üksteist aidata.

Mida igaüks saab enda jaoks teha oma hinge ravimisel?

Üks variant on leida endale tegevused, mis alati naudingut pakuvad, olgu selleks trenn, joonistamine, laulmine, tantsimine, ristsõnade lahendamine, käsitöö… Valikut on palju. Kui meil on võimalik tegeleda meeldivate ja naudingut pakkuvate tegevustega, siis on meil võimalik saada jõudu, et tegelda ka muude muredega.

Millal peaks inimene ise või lähedane aru saama, et ta vajab abi? Millised on need märgid või sümptomid?

See oleneb probleemist, kuid üldiselt tasub tähele panna erinevaid muutusi enda või lähedaste käitumises. Näiteks kui paneme tähele, et lähedane või inimene ise on ebatavaliselt kurb, on hakanud sõpradest eemalduma, sööb tavapärasest palju vähem või rohkem või on hakanud rohkem alkoholi tarbima, tekkinud on probleemid unega jne. Kui elame kellegagi koos, siis me enam-vähem teame, kuidas inimene käitub, kui aga meie lähedane on muutunud teistsuguseks, siis oskame me seda tähele panna.

Millal aru saada, et inimesel on tõsi taga või ütleb ta näiteks suusoojaks, et ma tapan ennast ära?

Meie hindame selle järgi, kui kindlalt on see plaan kavandatud. Kas ta teab täpselt, kus, millal, millega, kui läbimõeldud see kõik on. Oleneb ka sellest, kui hästi me oma lähedasi teame ja tunneme, et aru saada, kas tal on probleem või üritab ta lihtsalt oma käitumisega manipuleerida.

Kuidas ise oma hinge hoiad, ravid?

Tuleb osata ära tunda, millal on vaja puhata ja seda siis ka teha. Oluline on ka osata ära tajuda oma võimete ja vastutuse piir, olgu see siis tööalaselt või isiklikus elus. Me ei saa tegutseda pidevalt üle oma võimaluste ja võimete.

Kuidas puhkad? On sul hobid, pere?

Mul on elukaaslane Priit, kes õnneks oskab hästi märgata, kui ma puhkust vajan ning vajadusel seda mulle meenutab ja nädalavahetustel võimaldab. Mul on ka üks neljajalgne stressimaandajast pereliige – kaheksakuune Cherry, kes igal ööl mulle ilusti kaissu poeb. Temaga tegelemine võtab samuti aega. Praegu käime kutsikakoolis ja loodetavasti saame mingil hetkel ka agility trenni.

Temaga tegelemine on muidugi rahustav. Aga kui veel hobidest rääkida, siis käin Kihelkonna segakooris laulmas. Laulmine on mu huviala olnud alates umbes kolmandast klassist. Veel käin võimalusel ka trennis spordikeskuses fitlife spordiklubis ja eks mul on seal ka omad lemmikud trennid. Meelepärased treeningvahendid on muidugi ka kodus olemas. Mis mulle veel meeldib ja mida ma soovitan ka oma patsientidele, on erinevate mandalate tegemine. See koondab tähelepanu ühele asjale ning on väga rahustav ja aitab mõtteid koondada.

Kas sul sõbrad vahel seltskonnas ütlevad, et stopp, ära mind küll analüüsima hakka?

Ei-ei (naerab). Pigem nad küsivad, et ole hea ja ütle, milline on sinu arvamus.

Oled olnud tööl vaid umbes kaks aastat ja juba tuli sulle tööandja poolt aasta spetsialisti tiitel, milliseid emotsioone see sulle tõi?

Ma olin muidugi meeldivalt üllatunud ja oli hea meel, et mu tegemisi on märgatud.

Et olla õnnelik, mida on selleks vaja?

Luua rahu ja olla rahul iseendaga.


TEISED TEMAST

Pirgiti kohta saame öelda ainult head. Pirgit on pädev, optimistlik ja initsiatiivikas noor spetsialist, kes on suurepäraselt aidanud psühholoogina meie psühhiaatriaosakonna tegevust laiendada.

Kuressaare haigla juht Märt Kõlli


Pirgiti sotsiaalsus, loovus ja oskus suhelda väga erinevate inimestega ning soov neid aidata paistsid silma juba lapsepõlves. Ülikooliõpingute ajal ilmnesid tema suur sihikindlus, võime ennast ise motiveerida edasi tegutsema ja pingutama ka siis, kui energiat on vähe, aga endale seatud eesmärgid või unistused ootavad täitmist.

Pirgiti loovat mõtlemist ja nõustajale vajalikku emotsionaalset intelligentsust peegeldab üks meenunud lugu tema teismeeast.

Ühel õhtul sattus meil olema nii, et mina olin väga hõivatud oma töömõtetega ja veidi turris ning Pirgitil olid koju kaasa tulnud koolipinged ja tuju paha. Selles plahvatusohtlikus olukorras kirjutas ta mulle kirja, mille kleepis oma toa uksele.

Selle sisu oli lühikokkuvõttes järgmine: „Olen väsinud ja hetkel suhelda ei soovi. Palun minu tuppa mitte siseneda. Räägime siis, kui sinagi oled rahunenud. Palun mõista mind.“ Mõistsin olukorda. Pinge oli lahtunud ja vestlusel õhtusöögilauas leidsime võimalikke lahendusi päeval kogetud probleemidele.

Ema Marju Põld


Pirgit on imeline ja ainulaadne inimene. Ta on hooliv, korrektne, lahke, siiras, rõõmsameelne, hea huumorisoonega – seda nii tööl kui ka vabal ajal kodus. Ta on hea suhtleja, kuulab ka kodus ära mu mured, aitab asju läbi mõelda ja annab alati head nõu, mida ma aga vahel kohe kuulda ei taha võtta. Hiljem aga tuleb välja, et oleks pidanud.

Ta teeb tööd pühendumuse ja hoolega. Leiab alati aega kõigeks, mis on vaja ära teha, ka kodus ilmnevad vahel head ajaplaneerimisoskused, kui on vaja palju asju ära teha. Samuti, kui ta on otsustanud midagi teha, siis annab ta alati endast kõik võimaliku selle saavutamiseks. Kodus laulab Pirgit tihti omaette, aga seda on väga hea kuulata, minu arvates oskab ta seda ka hästi. Tutvumisest saati on olnud näha, kuidas Pirgit tööle pühendub, vajadusel harjutab kodus minu peal ka mingite testide tegemist. Vahel on tulemused päris põnevad.

Pirgitiga tutvudes sain aru, et olen leidnud oma tõelise kaaslase, kellega pere luua. Esialgu oli küll naljakas harjuda saare murdega, kuna ma ise saarlane ei ole. Mõned väljendid olid isegi arusaamatud, kuid nüüd on juba arusaadav ja vahel kasutan mõnd sõna ise ka.

Elukaaslane Priit Pihlasalu



KES TA ON?

Pirgit Põld

Sündinud 16.05.1993

HARIDUSKÄIK

2015–2017 Tallinna ülikool, magistrikraad sotsiaalteadustes, eriala: psühholoogia (nõustamispsühholoogia suund), magistritöö: “Koolikiindumuse seosed õpilase subjektiivse heaolu ja tajutud sotsiaalse kliimaga koolis”

2012–2015 Tallinna ülikool, bakalaureusekraad sotsiaalteadustes, eriala: psühholoogia (inimeseõpetuse suund), seminaritöö: “Tajutud stressi seosed tunnetatud võimekuse, eluga rahulolu ja läbipõlemisega Eesti üldhariduskoolide õpetajate näitel”

2009–2012 Kuressaare gümnaasium, humanitaarsuund

2000–2009 Saaremaa ühisgümnaasium

TÖÖKOGEMUS

2018 Orissaare gümnaasiumis suhtlemispsühholoogia kursuse läbiviija

2017 sügis –... Kuressaare Perekodu, psühholoog

2017 kevad –... SA Kuressaare Haigla, psühholoog

2017 kevad SA Põhja-Eesti regionaalhaigla, psühhiaatriakliiniku 9. osakonnas psühholoogia praktika.

Hobid

Laulmine, näitlemine ja teater, lugemine, reisimine


Täna loetuimad
Perekondlik
Thule Kojal on oma kuusk (21)
Mida edukam mees, seda rohkem lapsi (4)
Vald vaidlustas monumendi rahata jätmise (31)
Läätsa külas hukkus korteripõlengus mees
Liivale poodi sõitis üle kolmesaja inimese (3)
Muhus võisteldakse esmakordselt Eestis legoautode kiirenduses
Pensionärid tähistasid külamaja soojakssaamist peoga
Maakonnast saavad Europeade’ile kõik soovijad
JUHTKIRI - Kui läheb liiga hästi
Kuidas vaigistada valu ja alandada palavikku
Följeton „Aaviku tund Hariduse tänaval”
Indrek Hargla ei oska kirjutada igavat tavalist teatrit
Jõulutäht on aastavahetuse lemmiklill
Johannes Aavik õpilase ja õpetajana Kuressaares ja mandril
Nädala loetavuse top 5
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (61)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (37)
Purjus naine sõitis autoga kraavi (4)
Monika Sarapuu lahkub vallavalitsusest (13)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Kommentaarid
Thule Kojal on oma kuusk (21)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (37)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (70)
Liivale poodi sõitis üle kolmesaja inimese (3)
Vald vaidlustas monumendi rahata jätmise (31)
Tornimäel tunnustati siseturvalisuse vabatahtlikke (2)
Saaremaa põllumehed lähevad pealinna meelt avaldama (1)
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (61)
Kaarma esindajad soovivad kogukonnakogu laiali saata (17)
Mida edukam mees, seda rohkem lapsi (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud