[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 23. märts 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Intervjuu

Kristiina Maripuu – loomult lihtne inimene, kes tahab jääda iseendaks
Autor: Ahto Jakson
Laupäev, 05. jaanuar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Täpselt seitse aastat tagasi alustas Kristiina tööd toonases Kuressaare linnavalitsuses pressiesindajana. Pärast Saaremaa omavalitsuste ühinemist sai temast Saaremaa valla meedia peaspetsialist töökohaga endises Saare maavalitsuse hoones Kuressaares Lossi tänavas. Hommikusel tunnil teel sinna paistab läbi akna, kuidas teisel korrusel oma kabinetis askeldab abivallavanem Marili Niits. Mõtlen, et tõenäoliselt läheb ta teise kohta ja vabastab Kristiinale ruumi. Võttis ju Niits üle omal soovil abivallavanema kohalt lahkunud Kairit Lindmäe töö.

Kuigi Kristiina on aasta jooksul selles majas vahetanud kolm korda kabinetti, on ta pärast 2018. aasta 20. detsembrist abivallavanemaks kinnitamist ikkagi oma senises tööruumis vallamaja teise korruse parempoolses tiivas.

Sulle abivallavanema kabinetti ei pakutud?

Jään oma praegusesse kabinetti ja tegelikult ei ole ju vahet, millises toas oma tööd teha. See kujunes niimoodi asjade käigus. Arvan, et kabinet ei ole oluline.

Oled läbi-lõhki saarlane, kui nii võib küsida?

Sündisin ja kasvasin Tagavere külje all Kareda külas, kus mu vanemad ja vanaema praegugi elavad, ja tavaliselt käin neil külas kord nädalas. Mu venna pere elab samuti Tagaverel.

Praegu elad Valjala kandis.

Jah, sealt on pärit minu abikaasa esivanemad, ehkki abikaasa ise on Kuressaares sündinud ja kasvanud. Taastasime Kalli külas tema esivanemate majapidamise ja oleme seal elanud juba 14 aastat.

Kuressaare linnavalitsusse läksid tööle 2012. aastal. Mida sa enne seda tegid?

Enne seda tegin projektipõhist tööd, sest lapsed olid veel väikesed. Tegin keeletoimetustööd ja kirjutasin ka projekte. 2011. aasta detsembris kandideerisin Kuressaare linnavalitsusse pressiesindaja kohale. Tegelikult korraldati sellele kohale konkurss juba paar kuud varem, kuid siis ma ei kandideerinud ja kui konkurssi mõne aja pärast pikendati, otsustasin proovida. Osutusin valituks ja tööle asusin 2012. aasta jaanuari alguses.

Kes tegi sulle ettepaneku abivallavanemaks kandideerida?

Selle ettepaneku tegi mulle vallavanem Madis Kallas.

Kui kaua sa seda ettepanekud kaalusid?

Nädalapäevad.

Perega arutasid?

Ikka arutasin ja minu mõte liikus mõlemas äärmuses. Abikaasa toetas ja rääkisin ka tema vanemate ja oma vanematega.

Oli nii plusse kui miinuseid, aga plussid jäid kokkuvõttes peale või tegid sa lõpliku otsuse ikkagi ise?

Oma otsused teen lõpuks ikka ise. Tegemist on väljakutsega, mida iga päev ette ei tule. Nägin võimalust tööalaselt areneda ja olla ka ise teistele kasuks. Ei ütlemine ei tundunud õige. Kui selline ettepanek mulle tehti ja Madis Kallas mind selles usaldab, siis tundsin, et ma ei saa keelduda.

Kui palju pere arvamus otsuse tegemisel määras? Kui pere ei oleks pooldanud abivallavanemaks hakkamist, kas oleksid öelnud ei?

Kui abikaasa oleks öelnud, et tegemist on väga halva mõttega, siis ilmselt ma ei oleks seda ettepanekut siiski edasi kaalunud. Ta juhtis tähelepanu minu tugevustele, suutis plussid ja miinused kiiresti ritta panna ja leidis, et ka minu isikuomadused on sellele ametikohale toeks.

Kui varem allusid osakonnajuhatajale Karin Närepile, siis allub tema nüüd hoopis sulle. Kuidas selline vangerdus sulle endale tundub?

Karin on tegus ja tubli. Ei kujutanud küll ette, et meil peaks tekkima mingisugune rollivahetus, kuid usun, et meie koostöö sujub endiselt hästi.

Ilmselt saatsid teate abivallavanemaks kandideerimise kohta ka majasiseselt kolleegidele.

Kohe, kui koalitsiooninõukogu oli minu kandidatuuri toetanud, saatsin kolleegidele info koos omapoolse pikema selgitusega. Ametlik pressiteade saadeti pärast seda.

Kuidas kolleegid reageerisid?

Sain palju toetavaid kirju ja kõnesid. Üllatas, kui palju häid sõnu inimestelt tuli, et mulle edu soovida. Osa jaoks oli see muidugi täielik üllatus.

Oli ka neid, kes üllatusid, et sina ja abivallavanemaks – mismoodi?

Mul oli mitu avameelset vestlust kolleegidega, kes avaldasid imestust. Nad küll toetasid mind, aga arvasid, et abivallavanema töö on minu varasemast tööst ikka niivõrd erinev. Kuna tegemist on valdkonnaga, kus ma ise olen seni töötanud, siis arvan, et see muutus ei ole nii suur.

Sellist mõtet pole sul tekkinud, et poliitikasse minna?

Ei.

Ometi on abivallavanema ametikoht poliitiline ja kuulub Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale.

Koht on tõesti poliitiline ja võibolla just see tekitabki enim küsimusi. Kui Madis Kallas mulle selle ettepaneku tegi, ütlesin, et soovin sellel kohal jääda neutraalseks. Pean seda oluliseks. Minu neutraalsus on nii tugevus kui ka nõrkus.

Miks nõrkus?

Kuna mul ei ole mingisugust poliitilist seost, on mind selle võrra lihtsam välja vahetada (muigab). See ei ole siiski miski, mille pärast ma muretseksin.

Miks sa poliitikasse ei lähe?

Ilmselt on mul teistsugused kutsumused – teha oma erialast tööd ja olla tegev oma valdkonnas. Olen loomult ka üpris tagasihoidlik inimene.

Kui proovida tõmmata paralleeli, siis uudistediktorina leiba teeninud Urve Tiidus alustas ka omal ajal, 1999. aastal Kuressaare linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhatajana, tõustes sealt edasi 2005. aastal linnapeaks ning kandideerides hiljem edukalt riigikokku.

Urve Tiidus on väga sümpaatne inimene, kellest pean väga lugu. Oleme tööalaselt põgusalt suhelnud. Abivallavanema kandidaadina kirjutasin talle, nagu kõigile Saaremaa vallavolikogu liikmetele, et ootan küsimusi, ettepanekuid ja ka konstruktiivset kriitikat ning olen suhtlusele alati avatud.

Kuidas ta reageeris?

Ta küsis, millise ülikooli olen lõpetanud ja mis erialal. Olen lõpetanud Tartu ülikooli eesti keele erialal ja lisaks on mul kolm kõrvaleriala – soome-ugri keeled, arvutilingvistika ning ungari keel ja kultuur. Võiks ju küsida, et mismoodi eesti filoloogia mu senise tööga haakub. Minu meelest on hea keeleoskus küll selline asi, mida omavalitsuse töös väga vaja on – seda nii kirjavahetuse kui ka meediapäringutele vastamise puhul. Mida korrektsemalt ja selgemas keeles kirjutada, seda lihtsam on ka ajakirjanikel meie vastuseid kasutada. Korrektne keelekasutus on kindlasti üks asutuse visiitkaarte.

Ütlesid, et poliitikasse sa ei lähe. Teatavasti kestab üks omavalitsuse tsükkel neli aastat. 2021. aastal ootavad ees uued kohalikud valimised. Oled sa mõelnud, mis siis saab?

Olen mõelnud mitmele erinevale stsenaariumile. Kui seni töötasin tähtajatu töölepingu alusel, siis nüüd ei ole tõesti teada, kas töötan järgmiste valimisteni või on juba vahepeal muutusi tulemas. Igal juhul olen jõudnud arusaamisele, et mind ei hirmuta mõte, et senine tööpõld saab ühel hetkel otsa. Kui nii läheb, siis tuleb mul endale mujal rakendust otsida.

Nüüd juba vähem kui kolme aasta pärast on uued kohalikud valimised, kas oled mõelnud nendel kandideerida?

Sellest on praegu väga ennatlik rääkida. Ma ei ole selle peale üldse mõelnud.

Kas alateadvuses mõte ei vasarda, et tegemist on siiski ajutise töökohaga?

Elus on alati uusi väljakutseid ja võimalusi. Sageli juhtub üks või teine asi justkui põhjusega, et jõuda elus õigemasse kohta. Alles mõne aja möödudes on selgelt näha, mis millekski hea või halb oli.

Muudatused vallavalitsuse koosseisus võivad tekkida juba märtsis, mil Madis Kallas kandideerib riigikokku.

Seda on minu käest paar inimest tutvusringkonnast küsinud, ka töö juurest. Ma võin käsi südamel öelda, et ma ei pelga, kui minu töö jääb ajaliselt lühikeseks ega muretse selle pärast.

Saaremaal ei ole lihtne erialast tööd leida.

Olen nõus. Kui hiljuti huvi pärast tööpakkumisi vaatasin, oli neid küll kümnete kaupa, aga midagi sellist, kuhu oleksin ise kandideerida soovinud, ei paistnud. Arvan, et inimene, kes tahab tööd teha, kel on kohusetunnet ja motivatsiooni, leiab endale rakendust. Tegus inimene ei jää päriselt tööta.

Ometi oled sa üle elanud mitu Kuressaare linnavalitsuse koosseisu, kuigi olid, tõsi küll, vahepeal kaks aastat ära lapsehoolduspuhkusel. Tagasi tulles jätkasid sealtsamast, kus pooleli jäi. Mis on sind sedasi hoidnud?

Läksin linnavalitsusse tööle siis, kui linnapeana töötas Mati Mäetalu. Enne järgmise linnapea, Hannes Hanso tulekut läksin lapsehoolduspuhkusele ja tööle tagasi tulles oli linnapeaks juba Madis Kallas. Kui võtta võrdluseks varasemad linnavalitsuse koosseisud ja praegune Saaremaa vallavalitsus, siis olen suutnud kohaneda erinevate inimestega ja mitte ainult valitsuse tasandil. Olen inimesena paindlik ja koostöö on kõigi valitsuste ajal hästi sujunud.

Kui võrrelda Kuressaare linnavalitsust ja Saaremaa vallavalitsust, siis tõenäoliselt on neist viimases töömaht tunduvalt suurem?

Linnavalitsuses oli mu töövaldkond laiem, sest vastasin ajakirjanike küsimustele, koostasin pressiteateid, tegin üksi linnalehte Kuressaare Sõnumid (linnavalitsuse toonane väljaanne – toim), tegin fotosid, toimetasin veebilehte ja linna Facebooki lehte. Suures vallas on tõeks saanud, et võimalik on spetsialiseeruda kitsamale töölõigule ning teha seda põhjalikumalt ja paremini.

Kui algul tegime Merike Pitkaga (Kristiina kolleeg – toim) vallalehte Saaremaa Teataja kahepeale, siis otsustasime, et Merike võtab lehe rohkem enda hoole alla. Mina vastasin põhiliselt ajakirjanike päringutele – uues vallas on päringuid tunduvalt rohkem –, koostasin pressiteateid ja muid tekste ning panin kokku valla raadiosaadet. Toonane linnavalitsuse töö tundub võrreldes valla omaga lihtsam. Suurema territooriumiga omavalitsuse puhul on küsimusi ja teemasid palju rohkem, millega end kurssi viia. Ka tempo on teine.

Mis sind selle töö juures paelub?

Mulle meeldivad küsimused, millele ma kohe vastust ei tea, kuid pean vastused lühikese ajaga leidma. Info leidmise protsess on väga huvitav. Eriti hea on, kui ma ei pea oma kolleege palju tülitama ja leian vastused erinevatest registritest või andmebaasidest – nii saan teiste aega kokku hoida ja hiljem küsin vaid kommentaarid juurde.

Kui päeva jooksul tulevad küsimused kümnest erinevast valdkonnast, võib pilt natuke kirjuks minna ja ajakirjanikud muutuvad kärsituks. Mõistan ajakirjaniku tööd ja tema töö tempot, aga mõistan ka oma kolleege. Pean leidma aja ja viisi, kuidas info kiirelt kätte saada.

Töös on palju tegemist inimsuhetega. Peab olema ühtaegu operatiivne, samal ajal kannatlik ja viisakas olukorras, kus ajakirjanike ja kolleegide hulgas on väga erinevaid inimesi. Mõni töötab paremini kaasa, teine ei saa täpselt aru, miks on seda infot just nüüd ja kohe vaja... Mind võlub just see inimsuhete pool.

See kõik on omamoodi kunsttükk, sest vahel võib mõni nõupidamine või vallavalitsuse istung kesta mitu tundi.

Vallavalitsuse istungi ja sellele järgneva nõupidamisega on küll sageli nii, et kui koosolek hommikul kell 9 algab, siis enne kella 12 see ei lõpe. Enamasti tuleb sel päeval ajakirjanikelt ka rohkem küsimusi. On tulnud kasutada erinevaid variante. Näiteks, kui kolleeg viibib mõnel kohtumisel ega ole niipea kättesaadav, siis olen temaga suhelnud ka mobiilisõnumite teel, et vajalik info kiiremini liiguks.

Mis on kõige tobedam asi, mida sult on küsitud?

Ma ei tahaks öelda, et ühegi ajakirjaniku küsimus oleks olnud tobe. Vahel on ette tulnud, et ajakirjanik on küsinud küsimuse, millest tema kolleeg kirjutas artikli juba nädal või kaks tagasi. Ka sel juhul ei tunne ma soovi hakata inimest naeruvääristama. Alati saab öelda ka viisakalt, et see teema on juba läbi käinud.

Vahel tuleb väga elulisi ja detailseid küsimusi. On küsitud, mida ma tean konkreetse lasteaia tuulerõugetest või mitu puud on nimetatud tänava äärest päeva jooksul maha võetud. Ükski küsimus ei ole tobe. Ka ei ole ma erinevate küsimuste puhul tundnud kärsitust, et miks sellist asja küsitakse. Isegi, kui mingi osa infost on olnud avalikest registritest leitav, ei ole ma vastanud, et miks sa ise ei otsi ja vaata registrist. Olen püüdnud vastu tulla ja info välja otsinud, sest tean, kust seda leida.

Oled üks vähestest inimestest, kes suudab vaatamata ametikõrgendusele säilitada enda mina ehk teisisõnu jääda iseendaks ega ole lasknud võimul pähe lüüa. Mis sa arvad, millest see tuleb?

Olen küllaltki tagasihoidlik. Hindan kõrgelt inimlikke väärtusi. Ka praeguses töös näen ma asju pigem tavakodaniku vaatest. Hetkel ma küll ei tunne, et midagi oleks oluliselt teistmoodi kui enne 2018. aasta 20. detsembrit, mil volikogu mu abivallavanema kohale kinnitas. Loodan, et see tunne, mis on minu sees praegu, säilib ja olen ka edaspidi heas mõttes lihtne inimene. Võimalik, et praegune töö eeldaks suuremat soovi välja paista. Praegu olen ikkagi mina ise ja soovin iseendaks ka jääda.

Mis oli su esimene ülesanne abivallavanemana?

Vallavalitsuse istung. Selles ei olnud minu jaoks midagi uut, sest olen ka varasematel tööaastatel alati seal osalenud. Ka vallavanem Madis Kallas ütles, et istungil ei ole justkui midagi muutunud – “Kristiina istub laua taga nagu ennegi, aga nüüd on tal rohkem õigust kaasa rääkida”.

Ilmselt on siin ka üks põhjus, miks Madis Kallas mind abivallavanema kohal näha soovis. Vallavalitsuse töö on mulle tuttav ja ma ei ole uus inimene, kes peaks hakkama kollektiivi ja asutusega kohanema.

Olen praegu mõtetega ka oma vana ameti juures ega taha, et see valdkond kuidagi katmata jääks ajal, mil uut meediaspetsialisti veel paigas ei ole.

Kuhu sa elus jõuda tahad?

Tahan elada Saaremaal. Soovin, et mu perel läheks hästi ning oleksin oma eluga rahul. Ma ei mõtle selle all majanduslikku edu.

Eesmärk karjääri silmas pidades?

Kuhu ma praeguseks olen jõudnud, on miski, mida ma ei ole osanud ette näha. Muidugi on hea, kui on võimalik end erialaselt teostada – seda ka edasises elus.
Öeldakse, et ideaalis langevad töö ja hobi kokku. Alati see ei õnnestu, sest elu teeb omad korrektuurid.

Ma ei saa öelda, et mu töö on hobi. Töös on küll neid tahke, mida ma naudin, kuid on ka pingelist poolt ja mitte nii nauditavat osa. Minu senises töös on olnud koos need küljed, milles ma olen päris hea. (Kristiina viitab oma haridusele ja erialasele täiendkoolitusele, aga ka isikuomadustele, sealhulgas empaatiavõimele.) Kui vaadata tagasi Kuressaare linnavalitsuse aega, siis reeglina ei ole pressiesindaja ametis oldud pikka aega. Ma ei teagi, miks. Kas on leitud mõni parem töö või on amet olnud stressirohke. Pidevalt tuleb olla rahulolematuse keskmes.

Tavainimene mõtleb, et mis see ametniku töö siis ikka nii kangesti ära ei ole – hommikul kell kaheksa tuled tööle ja õhtul pool viis lähed koju.

See kuvand on visalt juurdunud. Vaadates oma töökaaslasi, märkan, kuidas nad näevad vaeva ja soovivad saavutada parimat, mistõttu tundub selline arusaam ülekohtune. Olen tööd teinud kodus nii õhtul kui ka öötundidel, nagu kolleegidki. Ma ei ole märganud, et kellelgi oleks tööd liiga vähe.

Kas töö koju kaasa võtmine kodus pingeid ei tekita?

On tekitanud. Näiteks Kuressaare linnalehe artikleid kirjutasin enamasti kodus, sest tööpäeva sees ei olnud võimalik neile keskenduda, kuna pidin päringutele vastama. Olen töötanud, kui ülejäänud pere magab, aga on ka juhtunud, et kirjutan varahommikul artiklit ja püüan samal ajal last uuesti magama saada.

Mis sind selleks sundis?

Töö tuleb ära teha. Linnalehe puhul on mees kodus küll öelnud, et seda ei teinud mitte ainult mina, vaid kogu pere. See oli tema poolt öeldud hoolivalt, mitte pahaselt. Ega abikaasa selle peale muidugi rõõmsa pilguga vaata, kui jälle, tööarvuti kaasas, koju jõuan. Oleks õigem kodus tööd mitte teha, mis ei tähenda, et töö peaks jääma tegemata. Tööd tuleb paremini planeerida. Kodus on siiski kuidagi kergem mõtteid koondada. Töö juures helisevad pidevalt mõlemad telefonid, tulevad uued meilid, käivad kolleegid. Kodus jõuab vähema ajaga palju rohkem teha.

Kuidas sa ennast maandad? Igaühel peab olema üks auru väljalaskmise klapp.
Mulle meeldib liikuda looduses, sageli teen seda koos perega. Nädal tagasi käisime näiteks Koigi rabas. Pingeid maandab ka rattasõit. Oleme abikaasaga sõitnud jalgratastega Hiiumaal, eelmise aasta mais käisime kahekesi Gotlandil. Autoga sõitsime Ventspilsi, sealt laevaga edasi Rootsi ja Gotlandile, kus sõitsime ratastega mitusada kilomeetrit.

Möödunud suvel alustasime mereäärseid teid pidi Saaremaale ringi pealetegemisega. Suvel tegin Sõrve säärele kaks korda ringi peale – ikka jalgrattaga. Eeloleval suvel tahame koos minna ratastega Lõuna-Soome. Osalen ka matkadel. Võimalus liikuda värskes õhus käsikäes füüsilise pingutusega pakub alati meeldiva elamuse. Üldiselt olen kodukeskne, mulle meeldivad ka aiatööd ja lugemine.

Mida soovitad oma mantlipärijale, meediaspetsialisti kohale asujale?

Kannatlikku meelt, abivalmidust ja mõistmist. Ajakirjanikega suheldes peaks olema valmidus mõista ajakirjaniku töö olemust. Vahel on kuulda lauseid, et ajakirjanikud on pahad ja kiusavad. Nad ei kiusa kedagi. Vahel inimesed räägivad ise liiga palju ja imestavad, miks jutt ajalehte sai. Teinekord aga selgitavad liiga vähe. Sel juhul pannakse pahaks, miks jääb artiklist vale mulje ja miks saab vastaspool nii palju sõna.

Selles töös peab olema ühtaegu nii oma töökaaslaste kui ka ajakirjanike poolt ja tuleb osata ennast nende vahele paigutada. Minu kindel põhimõte on, et kõike saab öelda viisakalt ja seda ka ärevas olukorras. Tuleb jääda rahulikuks.

Küsimused peaksid saama vastused samal päeval, kui need saabuvad, sest uuel päeval tulevad juba uued küsimused ja töö hakkab niimoodi kuhjuma. Tööd tulebki enamasti teha selle arvestusega, et täna esitatud küsimuste vastused ilmuvad juba homses lehes. Peab olema soov seda kõike mõista ja samas tempos püsida.

Täna loetuimad
Mart Maastik lahkub volikogust (12)
Perekondlik
Lasteaed peab läbi parkla kulgevat liiklust ohtlikuks (1)
JUHTKIRI - Tuuleveskitega sõdimisest (3)
Mis on hästi? (4)
Aarne Põlluäär: põld, mida künda, on suur, aga huvitav
...e salute per tutti! (1)
Vallikraavi raveliinid võetakse luubi all
Kaks Kuressaare kooli said eTwinningu kooli märgi
Vald: klaaspakendi keelu kaotamine killureostust ei too (1)
Saaremaa elektrikatkestus ministeeriumi teavituses
Saaremaa ooperipäevade peatoetaja on Olerex
Öko täispiim on Eesti parim piimatoode 2019
Meie 100: Meie Maa sõja- ja nõukogude aja oludes
Meie 100: Kaasautorid muutsid lehe sisukamaks
Nädala loetavuse top 5
Jalakäija pritsimine võib võtta juhiloa (28)
TS Laevad tahab praamiga üleveo eest üle 250 euro (4)
Harry Raudvere: seljatasin kohtus Eesti riigi  (9)
Buss ei väljunud reidi tõttu liinile  (5)
Mart Maastik lahkub volikogust (12)
Kommentaarid
JUHTKIRI - Tuuleveskitega sõdimisest (3)
Mart Maastik lahkub volikogust (12)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (61)
Eeskirja muutmine toob mugavama jäätmeteenuse (15)
TS Laevad tahab praamiga üleveo eest üle 250 euro (4)
Vald: klaaspakendi keelu kaotamine killureostust ei too (1)
Mis on hästi? (4)
+2000 SAARLAST - Raili Friedemann: kõik tulevased emad saarele sünnitama! (3)
...e salute per tutti! (1)
Lasteaed peab läbi parkla kulgevat liiklust ohtlikuks (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud