[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 25. juuni 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728




Intervjuu

Treener Marit Berendson: mu töö on mu hobi!
Autor: Sigrid Osa
Laupäev, 15. detsember 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Marit Berendson on spordiklubi Spordikomitee looja ja treener, Saaremaa võrkpalliklubi toitumisnõustaja, kes leidis oma tee Austraalias elades. Marit on seljatanud toitumishäire ja püüab elada stressivaba elu. Ta usub, et liikumine ja toitumine on märksõnad, mis mõjutavad inimese elukvaliteeti tervikuna.

Millal sa endas spordiinimese avastasid?

Ma olin ikka päris väike. Arvan, et esimeses klassis. Enne seda tegin juba naabripoistega jooksuvõistlusi ja võitsin neid. Sealt sai see alguse. Käisin viis aastat kergejõustiku trennis. Mul on kodus väga palju diplomeid.

Kuni keskkoolini olin väga aktiivne. Siis tuli korra väike vahe sisse. Käisin küll jõusaalis, aga ma siiski ei leidnud veel seda oma suunda, mis mulle spordi juures kõige rohkem meeldib. See jäi lihtsalt väikeseks hobiks kõrvale. Ma ei näinud selles midagi suuremat.

Austraalias leidsin sõbra soovitusel Crossfiti ja ma tundsin, et see on see, mis mulle hullult meeldib. Sattusin sõltuvusse. Seal hakkasid mõtted liikuma sinna suunda, et võiks treeneripaberid teha. Ja Austraalias need ka omandasin.

Kelleks väiksena saada tahtsid?

Laulsin solisti, käisin võistlemas ja olin tubli. Mul oli unistus, et hakkan lauljaks. Keskkooli jõudes tekkis mul see moment nagu paljudel noortel, et ei tea, mida oma tulevikuga peale hakata. Ühiskonna surve on hästi tugev, et pead midagi valima ja kindlasti pead minema kooli.

Pärast gümnaasiumi läksin Mainori kõrgkooli turismi õppima lihtsalt sellepärast, et pidin kuhugi minema. Esimesel aastal oli ärijuhtimine ja see ei kõnetanud mind. Võtsin akadeemilise puhkuse ja tundsin pärast seda, et ma ikka üldse ei taha seda õppida. See oli ajaraiskamine.

Tükk aega ei saanud ma aru, kelleks saada tahan. See tekitas veidike stressi. Kõige tugevama arusaamise sain ma Austraalias. Crossfitis käima hakates tundsin seda, et sport on ikkagi see, mis mulle meeldib ja see on asi, mis mu silmad särama paneb. Toitumine tuli sellega koos.

Kas sind vaevasid ka tervisehädad?

Mul hakkasid umbes 13-aastaselt migreenihood. See oli nii jube. Olin kolmeks tunniks täiesti audis omadega. Alati oksendasin, silmanägemine kadus ära, jube peavalu. Pidin vaikuses olema. Kuna migreeni seostatakse pingelangusega, siis arstid ütlesid mulle, et kui ma trenni teen ja liigselt pingutan, siis pärast seda tekib pingelangus. Nad kartsid, et isegi kehalise kasvatuse tunnid võivad selle esile tuua.

Tegelikult oleks trenni tegemine mõjunud positiivselt. Migreen on seotud vereringe ja verevarustusega ja sporditegemine aitab seda parandada, mõjudes pigem positiivselt. Keskkoolis mind vabastati kehalise kasvatuse tundidest.

Nüüd ma julgen julgelt tunnistada, et umbes 18-aastaselt olid mul toitumishäired, nagu paljudel noortel. Rikkusin palju oma tervist. Migreenid läksid tugevamaks, mul olid tihti kõhuvalud. Mingi hetk, kui ma mõistsin, et teen oma organismile väga palju liiga, tahtsin ma sellest ise nii väga välja tulla.
Ma ei vajanud psühholoogilist abi. Sain sellest ise üle. Tunnistasin endale, et teen midagi valesti ja leidsin endas tugevuse, et sellest välja tulla. Mul lihtsalt ei olnud neid teadmisi, kuidas õigesti toimetada. Sealt tekki huvi, kuidas toitumist trennitegemise juurde tuua ja õppisin toitumisnõustajaks.

Tunned sa end praegu tervemana?

Kui ma võrdlen aega, kui olin väga noor tüdruk, kes tavaliselt peaks olema energiast pakatav, rõõmus, elu peaks olema nagu lill ja kõik hästi, siis mina olin tegelikult pigem väike närtsinud tegelane, kes oli kogu aeg haige. Valuvaigisti valuvaigisti otsa.

Olen praeguseks ikka väga suure kannapöörde teinud. Toitumise ja trenniga olen kohas, kus praegu, 32-aastasena, ei ole mul üldse selliseid jamasid. Väga harva on migreen, aga see on seotud pingelangusega. Toidu ja trenniga olen suutnud selle suhteliselt kontrolli alla saada.

Mul ei ole peavalusid, kõhuvalusid, depressiooni, olen õnnelik inimene. See vahe on ikka meeletu, mida tervisliku tasakaalustatud toidu ja trennitegemisega saab enda jaoks ära teha. See on täiesti uskumatu, kuidas toitumine saab mõjutada tervet elukvaliteeti – sellel on hästi suur tähtsus mu teekonnal.

Mis olukorrad need Austraalias olid, mis sind mõjutasid?

Läksime toonase elukaaslase Juhaniga Austraaliasse sellise mõttega, et saame seal ise hakkama, ehkki meil olid ka mõned sõbrad ees. Seal oli sel hetkel just halloween’i aeg ja me polnud üldse mõelnud, et see on seal nii suur püha.

Bookisime esimesteks päevadeks majutuse ära, aga siis tuli halloween ja linna kõik mõistliku hinnaga kohad olid täis. Mõtlesime, et jalutame siis öö läbi ringi ja vaatame, mis saab. Meil oli kodutu öö – nii külm oli. Hüppasime kordamööda hüppenööriga, et sooja saada ja siis magadki kuski pargipingil ja mõtled, et kuhu ma sattunud olen? Siis tekkis korraks suur koduigatsus. Aga pärast seda läksid asjad paremuse poole.

Olles võõramaalane Austraalias, pead olema nõus tegema igasuguseid huvitavaid töid. Minu esimene töökoht Austraalias oli jäätiseauto müüja. Sõitsin erinevates linnaosades ringi, muusika põhjas, ja kõik lapsed jooksid autole järele: „Mrs Whippy! Mrs Whippy!“ Laste silmis olin äge tegelane.

Täielikku farmielu sai elatud kuue inimesega ühes toas. Seal oli nii palju asju, mis panid mõtlema, et ma ei taha tegelikult sellises olukorras ju olla. Siis hakkadki rohkem aru saama, mida elult tahad. Kui kõik on hästi ja oledki oma mugavustsoonis, siis tavaliselt need mõtted ei tule nii kergelt.

Minnes olin üks inimene – tagasihoidlikum, ebakindlam. Kui tulin pärast kahte aastat tagasi, siis olin õnnelik. Need kogemused andsid mulle juurde enesekindlust. Tulin tagasi hoopis teise inimesena – see oli õige otsus, et ma sinna läksin.

Kuidas Spordikomitee alguse sai?

Austraaliast tagasi tulles tegime esialgu trenne sõpradele. Sealt hakkas jutt liikuma – üks sõber võttis teise sõbra kaasa. Trennid hakkasid koguma populaarsust. Sain ise motivatsiooni jätkata. Töötukassa ettevõtluskoolituse kaudu taotlesime Merisse spordisaali loomiseks raha, see saab nüüd kaheaastaseks.

Mis trenne läbi viid?

Põhiline suund on üldfüüsist parandavad rühmatreeningud. Annan ka Verve trenni, mis on keha ja meele treening, kus on hästi palju jooga ja Pilatese elemente, samuti palju liikuvust ja tasakaalu ning koordinatsiooni parandavaid harjutusi. See on mõnus sujuv liikumine hea muusika saatel. Sobib nii meestele kui naistele. Mul on ka beebikomitee – trenn beebidega, mis on suunatud emadele. Väiksemaid beebisid kasutame ka „treeningvahenditena“, aga suurematel hoian ise silma peal. Mul on ka laste ja noorte treeningud 7.–17. eluaastani. Eratreeninguid annan. Spordikomitee kõige vanem osavõtja on umbes 65-aastane.

Kas tulevikus mõtleksid ka pensionäride komitee peale? See turg on vist hetkel võtmata?

Mul on neid suundi hetkel nii palju, et vahepeal on tunne, et peaksin hoopis koondama rohkem kokku. Praegu sellist gruppi veel ei tule.

Millal sul enda jaoks aega jääb ja kui palju ise treenida jõuad?

Teen kolm Verve trenni nädalas ja üritan 3–4 korda nädalas veel lisaks sellele Crossfiti ka teha.

Milles peitub Spordikomitee kambavaim?

Spordikomitee ei ole ainult spordiklubi, kus tehakse trenni, teeme koos ka palju muud. Oleme aidanud tänavapikniku korraldajaid laudade vedamisega.

Saaremaa Muuseumil oli uue näituse jaoks vaja üks ruum tühjaks vedada. Seal olid väga vanad väärtuslikud kivid, mida tuli väga hoolikalt tõsta ja kus oli jõudu vaja. Siis nad palusid Spordikomiteed appi. Oleme ka kõik koos lumelinna käinud ehitamas ja matkamas.

Ma ei tunne, et mina üksi olen Spordikomitee, vaid need inimesed, trennitegemine, omavaheline suhtlus, nali, kooskäimised ja tahe osa võtta ja olla aktiivsed – see on Spordikomitee.

Tegeled ka talisuplusega. Mis see sulle annab?

Alustasin sel aastal neljandat hooaega. Algul ma ei arvanud, et minust asja saab, sest olen alati olnud hästi suur külmavares. Aga tänu sellele olen suurest külmakartlikkusest lahti saanud. Kindlasti on see tervisele ja verevarustusele väga hästi mõjunud.

Teisel hooajal tegime üleskutse Spordikomitees, kaasa tuli päris suur seltskond ja nendest jäi käima 6–7 ja nad käivad siiamaani. Sel hooajal tegin ka üleskutse ja neist on jäänud veel lisaks kolm käima. Igal aastal tuleb rahvast juurde!

Mida sa teed, kui sa pole Spordikomitees?

Üritan oma vabad hetked täielikult puhata ja nautida aega iseendaga, pere ja sõpradega.

Mis on sinu jaoks puhkamine? Kas see on diivanil vedelemine ja mitte millegi tegemine?

Kohati ka seda, aga mitte alati. Olen inimene, kellele meeldib tegevuses olla ja olla aktiivne. Käin jalutamas. Väga palju töid ma nädalavahetusteks ei võta. Mulle ei meeldi nädalavahetusel kellaaja peale kuhugi minek. Mulle meeldib nendel päevadel kujundada oma päev ise. Teen oma toimetusi ja tunnen ennast hästi. Teen sõpradega midagi või olen kodus, panen küünlad põlema, käin vannis, teen head süüa – mulle meeldib kokata.

Sa oled pidevalt inimestega ümbritsetud, kui palju sul oma ruumi ja aega vaja on?

Ikka on natuke, aga mitte väga palju. Mulle meeldib inimestega suhelda ja nendega koos olla. Olen seltskondlik inimene.

Millesse sa usud?

Ma usun sellesse, et elu tuleb nautida. Tuleb vabamalt võtta ja olla positiivne, naeratada palju. Olin kunagi ülepabistaja. Olen aru saanud, et tuleb elada hetkes ja mitte pabistada üle, et mis varsti tuleb ja juhtub. Isegi kui mõnel hetkel on tunne, et asjad kukuvad kokku, on igast olukorrast väljapääs. Kõik läheb lõpuks niikuinii hästi.

Millises peres sa kasvasid?

Mul on väga-väga tore pere, armastan neid väga – ema, isa, venda ja õde. Olen kõige noorem meist. Tervislikule toitumisele meie peres suurt rõhku ei pööratud. Ma olen selle tee ise leidnud. Sportlasi mul peres ei ole. Vend Risto on küll uuriva ajakirjanduse peal olnud, kuid tema suur kirg on alati olnud spordiajakirjandus. Kunagi oli ta Sporditähe peatoimetaja, ta on Torino olümpiamängude raamatusse kirjutanud 50 lehekülge. Sport on tal alati hinges olnud ja sellest teab ta palju. Kunagi mängis ta võrkpalli ja jalgpalli on ta ka mänginud.

Mu isa teab spordist kõike, ma arvan. Sport on teda alati väga huvitanud. Kõik olümpiamängud ja maailmameistrivõistlused sai väiksena koos perega ära vaadatud ja kaasa elatud. Spordiga olen aga kõige rohkem peres tegelenud mina.

Mida tähendab tervislikult toitumine?

Minu jaoks kõige olulisem punkt tervisliku toitumise juures on õige tasakaal. Oma tervise juures olen aru saanud sellest, et kui ma ei tarbi tasakaalustatult erinevaid makrotoitaineid, siis sellest võib väga palju tingitud olla ka see, et mul on migreen ja ka teised tervisehädad. Värske ja mahe on ka oluline.

Kuidas keskmine tänapäeva inimene sinu hinnangul toitub ja treenib?

Sporditegemine on tänapäeva maailmas tõusev trend. Iga päevaga on aina rohkem inimesi, kes tahavad liikuda ja kes mõtlevad teadlikumalt ka oma toitumisele. Seda on tore jälgida. Samas on aga ka väga palju inimesi, kes ei tee vahet süsivesikutel, rasvadel ja valkudel ning sellisel juhul ei ole võimalik ka tasakaalustatult toituda.

Ma olen üritanud inimestele, keda nõustanud olen või kes on minu loengutel käinud, seda selgeks teha. Ma siiralt loodan, et see olukord läheb iga päevaga paremaks ja veelgi rohkem inimesi saab aru, kui oluline on toituda tervislikult ja et ka liikumine on oluline osa meie elust.

Palju on räägitud noorte nutisõltuvusest ja kasvavast kehakaalust. Kuidas sina seda näed?

Lastel ei ole tervisliku toitumise vastu tegelikult mitte midagi, kui neile seda pakutakse. Seda nägin väga hästi, kui suvel tervislikkusele suunatud lastelaagris kasvataja olin. Samuti annan trenne lastele ja noortele ning näen, et nad tahavad väga liikuda ja teevad väga aktiivselt kõiki asju kaasa. Ma arvan, et vanemad peavad rohkem vaeva nägema ja suhtuma ka ise tervislikesse eluviisidesse õigesti, olema eeskujuks oma lastele. Toimetan selle nimel.

Hakkasid sel suvel koos Eliisa Siimu ja Kristel Peeliga noortele laagreid tegema ja pälvisite ka vallalt tunnustuse. Kas noortega tegelemine pigem annab või võtab?

Meil tuli kolmekesi plaan, et võiks hakata lastele tegema tervislikke eluviise propageerivaid laagreid. Omavahel oli meil ka väga hea klapp.

Mul oli suvi kiire aeg – laagrid ja trennid. Olin küll väsinud, aga mitu korda mu ema pärast laagrit, kui temaga suhtlesin, ütles, et, Marit, sa oled nii väsinud olemisega, aga samas oled sa nii õnnelik. Lapsed annavad nii palju siirast rõõmu. Nad suudavad ka kõige halvema päeva heaks teha. See annab igal juhul miljon korda rohkem tagasi kui võtab.

Aitad saleneda ka Ilumuutujal, kes poole aasta jooksul soovib end vormi saada. Ta on väga hästi hakkama saanud. Mida soovitaksid inimestele, kel kehakaal on käest läinud? Kuidas uuesti ree peale saada?

Nõu peaks julgemalt küsima. Võib minuga ühendust võtta. Aga kas või jalutama minek annab nii palju juba vaimselt tagasi. Kui enda jaoks juba natuke midagi teha, siis see annab motivatsiooni selleks, et asja suuremalt ette võtma hakata. Ei tohi käega lüüa. Ka kõige halvemale olukorrale on lahendus. Ei tohi karta, tuleb iseendasse uskuda. Tuleb piisavalt tahta!

Kas sul tuleb ka endal toitumises patupäevi ette ja millised patud need on?
Loomulikult. Ma olen ju ka inimene. Talvel kindlasti piparkoogid. Aga koju ma endale väga magusaid asju ei osta. Mul ei ole neid sinna ahvatluseks vaja. See ei ole 100% nii, et olen toitumisnõustaja ja olengi täieliku „ei“ teinud. Vahel ikka võib, asi on ju siiski tasakaalus.

Oled end nii palju täiendanud. Ega ole ohtu, et ühel hetkel jääb Kuressaare sinust ilma?

Praeguse seisuga küll mitte. Mu hing kuulub hetkel Saaremaale.


CV
Sünniaeg: 16.09.1986
Sünnikoht: Kuressaare
Perekond: ema Helle Berendson, isa Valeri Berendson, õde Berit Rauniste, vend Risto Berendson
Haridus: põhiharidus Kuressaare Vanalinna koolis, keskharidus Kuressaare gümnaasiumis
Kursused ja sertifikaadid:
- CrossFit Level 1 Certificate, omandas aastal 2014 Austraalias
- Verve Instructor Certificate, omandas aastal 2018
- toitumis- ja tervisenõustaja sertifikaat, Annely Sootsi Koolituse Tervisekool, omandas aastal 2017
- sporditoitumise koolitus, juhendaja Siret Saarsalu, 2016
- kinesioteipimise baaskoolitus, juhendaja Lauri Rannama, 2015
- ettevõtluskoolitus, Osilia koolituskeskus, 2015

TEISED TEMAST:
Vend Risto Berendson:
Marit on täpselt see, kes ta oli kodus juba väikese tüdrukuna – kangest plikast, kes pidi saama oma tahtmise, on kasvanud kange saare naine. Mul on rõõm näha, kuidas ta viimaste aastatega on elurajal oma teed leidmas. Nähes kõrvalt, kui tõsiselt ta omi asju võtab ja need kohusetundlikult ära teeb, siis ütlen ma vaid üht – oleks selliseid tegijaid vaid rohkem. Ma annan Mannale – nii me teda väiksena kodus hüüdsime – kümme punkti kümnest. Ja siin ei ole avanssi selle eest, et ta on minu väike õde.

Sõbranna Kristel Peel:
Minu jaoks on Maritis selgelt kaks erinevat poolt: ühelt poolt on Marit tugev ja vapper naine, kes igapäevaselt üksi veab spordiklubi, annab trenne, tegeleb paljude projektidega ning teeb seda kõike nii, nagu tema energia oleks lõputu. See kindlasti ei ole alati lihtne ning on Mariti kasvatanud väga tugevaks ja teinud teda palju iseseisvamaks.
Teiselt poolt on Maritis säilinud selline mõnus kogus lihtsust ja lapsemeelsust, mis teeb temast alati lastelaagrites ja trennides kõikide väikeste poiste ja tüdrukute lemmiku.
See rõõmus suhtumine ellu on ka ilmselt põhjus, miks tal oma tegemistes nii hästi läheb. Maritilt peaksime me kõik õppima kahte asja: ära kunagi kaota last enda sees ja seda, et kui teed asju südamega ja paned sinna sisse oma hinge, siis ongi ööpäevas 25 tundi.

Sõber Sven Nuum:
Mäletan, kui Maritiga alles viis aastat tagasi unistasime sellest, kelleks täna oleme saanud. Ta oli valmis oma uue elu nimel pingutama ning ennast ületades need unistused täituvadki. Ma arvan, et ta pole veel alustanudki!

Täna loetuimad
Perekondlik
Sõmera hooldekodukompleks läheb müüki (2)
Ihaldatuim RMK maatükk asub Saaremaal
Vald: pakendeid peaksid vastu võtma ka poed (17)
Raekoja tänav peagi liikluseks lahti (8)
Topeltpõleng tekitas päästjatele pingelise olukorra (1)
Tapjale kümneaastane vangistus (2)
Juulist saavad haiglas sündinud beebid endale Tuiud (5)
Enn Meri stipendiumi sai Sander Vilter (9)
Hoovid ootavad külalisi
Sõna on mäda (4)
Lilled usinatele
Kurdlehine kibuvits Saaremaal esialgu probleemi ei tekita
Zummi käsikiri tõsteti romaanivõistlusel esile
MEIE MAA 100 - Meie Maa autohull
Nädala loetavuse top 5
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (6)
Staažikas noorsootöötaja lahkus Noortejaamast (12)
Lihaveised häirivad Sutu lahe ääres suplejaid (30)
Varas istutas potililled oma aeda (26)
Perekondlik
Kommentaarid
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (61)
Lihaveised häirivad Sutu lahe ääres suplejaid (30)
Riik on katki (10)
Vald: pakendeid peaksid vastu võtma ka poed (17)
Tapjale kümneaastane vangistus (2)
Sõmera hooldekodukompleks läheb müüki (2)
Topeltpõleng tekitas päästjatele pingelise olukorra (1)
Juulist saavad haiglas sündinud beebid endale Tuiud (5)
Varas istutas potililled oma aeda (26)
Raekoja tänav peagi liikluseks lahti (8)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud