[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 15. november 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930




Intervjuu

Veeve Kaasik: kui on tahtmist, siis tegemistest puudu ei tule
Autor: Vilma Rauniste
Laupäev, 03. november 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

25. oktoobril omistati talle aasta parima koolitaja tiitel, tunnustuseks pikaaegse pühendunud töö eest. Foto: Meriliis Metsamäe

25. oktoobril tunnustas Saaremaa vald Veeve Kaasikut aasta koolitaja tiitliga, sellega kaasnes tänukiri ja meene. See on tunnustus pikaajalise pühendunud töö eest, et maaelu edeneks ja kestaks.

Peale südamega tehtud nõustamis- ja talutöö jagub Veevel aega kogukonna tegemistes kaasa lüüa, valla töös osaleda ja spordielu edendada.

Kas sinu kutsumus taimekasvatuse vastu on seotud emaga, kes oli hinnatud osakonnajuhataja Helga Aru?

Eks mingil määral kindlasti, sest pärast Kaali kooli lõpetamist läksin õppima Olustvere sovhoostehnikumi ja lõpetamise järel tulin Kõljalga tööle. Olin seemnekasvatuse agronoom. Aga tekkis mõte minna õppima Eesti põllumajanduse akadeemiasse (EPA), mille lõpetasin 1974. aastal. Juured on ikkagi nii tugevasti kodukandi mullas, et tulin jälle tagasi ja ikka Kõljalga. Algul olin sovhoosi seemnekasvatuse agronoom ja kui Bruno Liik pensionile jäi, olin suure sovhoosi peaagronoom. Seda aega oli kümme aastat.

Kui majandid hingusele läksid, mis mõtted sul siis tekkisid?

Mõtlesin, et prooviks talunik olla. Asutasime kohe oma Kasesalu talu, millest mahetalu aega on olnud viisteist aastat. Kui olin kolm-neli aastat talupidajana tegutsenud, tekkis mõte hakata taimekasvatuse konsulendiks. See aeg on olnud pikk, järgmise aasta sügisel saab konsulendina töötatud 20 aastat.
Konsulendiks üleöö ei saada, selleks tuli end tugevasti tõestada.

Algul oli mahukas test ja iga viie aasta tagant tuleb atesteerimine, mis on tasuline. Komisjonile tuleb esitada viis tööd nõustamise kohta. Momendil töötan Maaelu Edendamise Sihtasutuse taimekasvatuse konsulendina, seal läheb mul neljas aasta. Tööd on rohkem väike- ja mahetalunikega. Kuna olen ise ka mahetalunik, siis oma kogemuste põhjal on parem teisi nõustada.

Millised on enam nõustamist vajavad teemad?

Praegu on kõige enam nõu küsitud maheda maasika ja köögivilja kasvatamise, aga ka teraviljakasvatuse kohta. Hiljuti tegin teraviljakasvatuse õpiringi – käisime läbi nelja talu põllud, vaatasime teraviljade taimehaigusi ja -kahjureid ning hindasime põllu üldist olukorda.

Praegu on selline aeg, kus inimesed otsivad väljundeid, sest väikesed teraviljapõllud ei võimalda ära elada, on vaja leida nišikultuur(id). Praegu on neiks vaarikas, maasikas, varane kartul ja köögiviljad.

Kohalikku õuna, eriti mahedat, meie kauplustes ei jagu kuigi kauaks, kas selles osas oskad perspektiivi näha?

Käisin just Tallinnas, kus mahepõllumajanduse sihtasutus korraldas koolituse õunakasvatusest, lektor oli Taanist. Sortide valik on kõige tähtsam. Tuleb uurida, mis ei ole kärntõvele aldis ega vaja tugevat väetise fooni.

Üldiselt soovitatakse madalamakasvulisi õunapuid. Jaani-Enno talul on korralik maheõunaaed ja Mikk Sõnajalg rajas selle. Miks aga ei taheta maheõunu eriti kasvatada, on selles, et mahedal on võimalusi vähem. Sellele vaatamata ütlen, et kasvatage maheõuna.

Olemas on üks looduslik kahjuritõrjevahend, Nemasal, ja ka püünised. Taani lektor rõhutas samuti, et kui õunapuuaeda rajatakse, tuleb mõelda sellele, et ka te ise ja teie lapsed ja lapselapsed söövad neid õunu, kas te siis tahate, et need oleksid keemiliste vahenditega töödeldud.

Kuid suurim takistus kohaliku õuna nappuses kauplustes on korraliku õunahoidla puudumine.

Individuaalsele nõustamisele lisaks kasutad ka eri õppevorme, räägi neist.
Olen kümme aastat teinud Kõljala õunapäeva. Rääkinud kasvatamisest, haiguste tõrjest, hooldustöödest, kõikidest õunaga seotud aspektidest. On olnud ka kartuli, maasika ja viinamarja õppepäevad, mis on pigem kogemuste vahetamise üritused, kuhu kutsun rääkima ka talunikke, kes vastavat kultuuri kasvatavad. Juurde räägin teoreetilist materjali. Nendega kaasneb taluturg, kuhu igaüks võib tulla oma toodangut müüma. Meie külamajas on kahe ruumi tõttu selleks hea võimalus. Järgmised kultuurid, millest räägin, on vaarikas ja mustikas. Leian, et see on hea formaat ka talunike omavaheliseks suhtlemiseks.

Mida tuleb ikka ja jälle rõhutada?

Olen alati öelnud, et enne ühe või teise kultuuriga alustamist tuleb võtta mullaproov. Võtan ise ka mullaproove. On olnud alustajaid, kes esmalt küsivad, mida oma kahe-kolmehektarisel pinnal on mõtet kasvatada. Hiljuti käis üks rabarberiistanduse rajamise sooviga, see on ka mul endal plaanis. Nii me koos arutame. Rabarber on „pika vinnaga” kultuur, turgu peaks sellele jätkuma. Meie Õun Drinks areneb ja mandriltki on küsitud, millal rabarberit saama hakkab. Kuid maasika- ja vaarikapõllu rajamisel olen alati toonitanud, et enne rajamist tuleb põhjalikult läbi mõelda korjamisaja tööjõud.

Konsulendina ütlen ka seda, et huupi ei maksa ühtegi asja teha. Kui on olemas maa ja tahtmine, siis tuleb kasutada konsulendi abi, et selgitada, mis selle mullaga sobib. Seega esimene asi on tõepoolest mullaproovi võtmine. Ja väikese pinna puhul tuleb valida tasuvamad kultuurid.

Kõljala külamaja on hea rütmi saanud. Mida kõike seal tehakse?

Külamaja taga on meie tugev kollektiiv. Muidugi on ka juhid, meil on neid päris mitu. Meie naised – Silje, Maili ja teised – on kõik väga tublid, nende varal see maja toimib. Kuna olen liikuvam ja saan rohkem infot, olen end külamajale üsna palju pühendanud. Perenaist majal ei ole, kõik oleme perenaised, meie maja elab.

Igal teisipäeval käivad naised koos – õmblevad, koovad, tikivad, teevad kotte ja punutisi ning mõtlevad välja uusi asju. Teisi- ja neljapäeviti on majas sportlased. Oleme juba paika pannud jõulupeo toimumise aja ja pillimehed kutsunud, sest esimene lumi on maast läinud ja pilkus jõulud käes on. Meie maja on endine lasteaed, see aura käib meiega kaasas. Me ei unusta kunagi lapsi, nad on alati meie jõulupuul emade-isadega koos.

EV 100 raames rajasime külamaja juurde iluõunapuuheki. Õunapuude seepärast, et oleme tugevalt seotud vana õunaaiaga. Sellepärast oleme ka mitu aastat õunateemalisi koolitusi korraldanud.

Kas maja taastamisega olete nüüd n-ö joonel?

Kuigi maja on tervikuna saanud uuenduse, on väike mure veel soojendusega, kuna küttesüsteem puudub. Soojuspumpadega suudame ühte ja teist maja otsa veidi küll soojendada, aga kui majal pidevat sooja sees ei ole, võib niiskuse tagajärjel tekkida hallitus, mida me ju ei taha. Maksame ise mõned eurod kuus elektri ja kütte eest ja loodame, et vald toetab meid majasse küttesüsteemi saamisel.

Maja kordategemine oli keeruline. Paljud ütlesid, et lammutage see maha, aga meie seisukoht oli, et pigem paneme kivi juurde kui et lammutame. Lihtne on lammutada, raske on uut teha, aga keeruline on ka vana maja korda saada. Kuna lasteaia aura oli meile nii oluline, siis valisime keerulise tee.

Kuidas maja ülalpidamisega toime tulete?

Akadeemik Margus Lopp on meid tublisti aidanud. Praegu ei ole me nii väga suhelnud. Paar korda oleme kutsunud, tal pole olnud aega meie üritustele tulla, võib-olla ta jõulude ajal leiab aja. Hea koostöö on meil Kõljala põllumajandusühistuga, Tõnu Post aitab meid vajadusel alati hea nõu või tehnikaga.

Selline abi on meile väga tähtis, sest ühiskondlikku tööd teeme väga palju, olgu see puude mahavõtmine või saagimine. Inimesed tulevad meeleldi. Oleme öelnud, et see on meie teine kodu, mis peab olema sama korras kui oma kodu.

Külaväljak peab olema niidetud, niiduala on üle hektari. Nüüdseks oleme natuke raha kogunud, et kui kellelgi pole aega niita, oleme tellinud teenuse.
Sinu ja teie inimeste tublidust on ka märgatud.

Tänutäheks olen saanud mitmeid tunnustusi nii tööalaselt kui spordis. Olen jõudnud pensionäriikka ja ootaks noori inimesi sellele tööle, sest programmid arenevad kiiresti ja on juurde vaja nooremaid konsulente, kes suudavad IT kiirete arengutega kaasa minna. Praegu saan veel hakkama ja teen tööd rõõmuga.

Räägime nüüd Kasesalu mahetalust.

Meie mahetalul on 45 hektarit maad, millest kolmel toodame köögivilja, kartulit ja maasikat. Talutöödega saame ise hakkama. Suurim maasikapind on olnud poolteist hektarit ja kartulit hektar. Praegu oleme mõlema kultuuri kasvupinda vähendanud. Kasvatame põhiliselt varast kartulit, et enne jaanipäeva turule jõuda. Tahan veel uusi asju katsetada – rabarberi maha panna. Ja on veel üks asi, mis mul pole seni eriti õnnestunud – sparglikasvatus. Ehk saan ka selle käima. Tahangi sellepärast olla talunik, et oma kogemuste põhjal oskaks teistele paremini soovitada.

Minu arvates on talupidamisel kaks võimalust – kas suurtalu, millega elatab ära, või hobikorras nišitalu. Tuleb leida uusi asju. Rõõmu teeb see, et turule on tulnud noori maasikakasvatajaid. See on kõige rentaablim kultuur, mis kõige kiiremini tasub kulutused ära.

Oled ka spordiga sina-peal, mis ajast juba?

Sport on mulle Kaali koolist külge jäänud. Mäletan seda aega, kui Uno Varik oli õpetaja ja küsis vahel – tüdrukud ja poisid, kas te kodus vahest õppimas ka käite? Sel ajal oli kooli direktoriks Õie Räim, keda me väga austasime, ja kui ta vahel õhtul treeningsaalist läbi tuli ja meid seal nägi, seda hoolsamalt me kodus koolitükid ära õppisime.

Kaali kooli ajal mängisin hoolega võrkpalli ja lauatennist. Nende kahe alaga olen olnud alati sinasõber. Kuid võrkpalli jätsin pensioniikka jõudes maha. Olin Jõu koondise ja maakonna koondise mängija ja võistlemas käinud koguni Kirgiisias. Lauatennist mängin siiani, see on mu elu. Igal neljapäeval on meie külamajas meeste ja naiste lauatennisetreening. Pärast teeme lõõgastumiseks sauna. Laupäeval olid maakonna naiste meistrivõistlused, sain seal kolmanda koha. Kuna pääsesin medaliringi, tuleb kindlasti veel edasi treenida. Lauatennis meeldib mulle väga, ma ei saa seda kerge südamega maha jätta. See pisik on nii tugevasti sees, et seni, kuni tervis lubab, tahan mängida. Ühel õhtul nägin televiisorist 93-aastast meest lauatennist mängimas, mängis väga hästi.

See tähendab ilmselt ka seda, et lauatennis on sind oma kütkes hoidnud vähemalt pool sajandit?

Nii on, 50+-ga tuleb kindlasti ära. Olen jõudnud isegi niikaugele, et ostsin koduõue lauatenniselaua ja kui tulevad külalised, siis pärast mängu kostitan neid maasikatega. Lauatennis ja maasikakasvatus on kaks minu kõige suuremat hobi.

Kuidas ühiskondlikes töödes ja poliitikas kaasa lööd?

Olin kaks perioodi (kaheksa aastat) Pihtla vallavolikogus. Nüüd, suures vallas olen kultuuri- ja külaelu komisjonis. Mu seisukoht on, et maaelu edendamiseks tuleks järele aidata ka neid, kellel hästi ei lähe, samas, kellel läheb hästi, nende elu ei tohiks keerulisemaks teha. Mulle tundub, et vald on seda meelt, et külaelu kestaks. Vald rahastab ka seltse, millest olen komisjonis rääkinud. Olen ka osavallakogu liige, aseesimees.

Ühe korra olen kandideerinud ka riigikogu valimisel. Olen SDE toetajaliige, sain ligemale 250 häält. Pean seda heaks tulemuseks, kuna ukselt uksele käimist ja muud sarnast ma ei teinud. Erakonda ei ole ma kunagi kuulunud.

Räägi ka perest.

Abikaasa Valdek on erialalt mehaanik, tegeleb talutöödega. Meil on kaks last, Priit ja Kai, ning lapselaps Kaspar. Mõlemad lapsed elavad Tallinnas. Pojal on oma põllumajandusfirma, kus töötab osaajaga, põhitöö on kaubanduses. Tulevikus tahab ta jätkata vanemate talu pidamisega. Tütar tegeleb ärijuhtimisega.

Rõõm on sellest, et oleme suutnud ehitada kodu ja rajada talu, kuhu lastel ja lastelastel on hea tulla. Arvan, et need inimesed, kellel on võimalus suurest linnast kas või vahel maale tulla ja olla, maatööd teha ja näha, on õnnelikud.

Kas oled ka reisihuviline? Kui paljudesse riikidesse oled sattunud?

Olen. Tahan reisida ja kogun selleks raha, sest mind huvitab maailm. Palju olen käinud seoses koolitustega. Võimalus oli tööga seoses käia Ameerikas ja Kanadas. Kanada-reisilt jäi eriti meelde suurtalunik, kes elab Toronto kõrval, aga kellel on mitmekümne hektari suurune õunapuuaed. Kuna ta ei suutnud saagikorjamisega ise toime tulla, mõtles ta välja ja tegi viljapuuaia ette lastele mänguväljaku, kus on loomad, vanad autod ja traktorid ning pood, kust saab õunakooki ja muid õunasaadusi kaasa osta. Nutikalt läbimõeldud asi.
Sissepääs maksis mäletamist mööda 25 eurot ja lahkudes tuli jälle maksta, siis juba nende endi korjatud õunte eest. Taoline süsteem meeldib inimestele, sest nad saavad oma käega puult võtta just selliseid õunu, mida soovisid ja lapsed saavad samal ajal tutvuda loomade ja masinatega, maaeluga. Kõik on õnnelikud, nii peremees kui õunaaeda koos lastega külastavad pered.

See oli väga õpetlik kogemus. Olge rohkem avatud, mõelge välja uusi võimalusi ja laske inimesi julgemalt oma tallu.

Prantsusmaa-reisil nägin otse tootjalt tarbijale süsteemi toimimist. Kokkulepitud päevadel olid taludes müügipäevad ja kokku lepitud olid ka saadused ja kogused, mida soovitakse osta. Saadi oma taarasse lasta kraanist piima ja kaasa osta sooja saia ning kõike muud. Teine moodus, mida seal kasutatakse, on taluga lepingu tegemine, mida ja kui suurtes kogustes soovitakse. Osa summast makstakse ette, avansina. Olen sellistest kogemustest oma rahvale ka rääkinud ja teinud koolitusi oma talus.

Viimane küsimus: mis on sinu suutlikkuse ja edu võti?

Olen alati mõelnud ja öelnud, et olgu see koolitamine, sport või mis iganes, teen seda seni, kuni teen rõõmuga. Kui rõõm kaob, siis tuleb lõpetada. Teine oluline asi, et mõelda ja unistada tuleb suurelt, olen seda ka oma lastele rääkinud. Ja kolmandaks – kui on tahtmist, siis tegemistest puudust ei tule. Need on alati olnud mu teejuhised.

Täna loetuimad
Paar pöördus kondoomi puudusel EMO-sse (1)
Nasva klubi kohvik saab uue rentniku
Eriüksus harjutas kurjategijate kinnipidamist
Muhusse kavandatakse suurt päikeseparki
Thule Koja avamine lükkub edasi suve algusesse
Maria Kaljuste: pole erakonda, keda toetada
Kredexi kodutoetust sai 11 Saaremaa lasterikast peret
Tuleviku Kompassi külastas 1152 inimest
JUHTKIRI - Võlutabletti pole olemas (1)
Rahu tegemine algab igaühest meist
Vana Testamendi piiblilood: Saul ja Taavet vastakuti
Vahevalimised USA-s ja meie maailmapilt
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Auto soditi värviga  (7)
Mart Maastik kandideerib Isamaa nimekirjas riigikokku (20)
Komandandi tänaval käib läbipääsu pärast vaidlus (4)
Arengustrateegia arutelu läks tühjale saalile (21)
Uue tänava 75 elanikku soovivad ühesuunalist tänavat (23)
Kommentaarid
Sõnajalad maandusid kopteriga Raiekivi säärel ilma loata (149)
Paar pöördus kondoomi puudusel EMO-sse (1)
JUHTKIRI - Võlutabletti pole olemas (1)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (103)
Auto soditi värviga  (7)
Pliidile ununenud toit käivitas suitsuanduri (1)
Hoonetest vastas vaid üks täielikult tuleohutusnõuetele (13)
Vilsandi sai endale "Vilsandi" (243)
Arengustrateegia arutelu läks tühjale saalile (21)
Jäätmevedu Vättal algab veebruaris (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud