[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 22. august 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Intervjuu

Marjana Luist usub, et edukus võib peituda südamerahus (3)
Autor: Anneli Tarkmeel
Laupäev, 11. august 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Marjana Luist juhib Edukontorit. Ta ei ole oma karjääri planeerinud, vaid on õigel hetkel pakutud võimalustest kinni hakanud, neist õppinud ja protsessi nautinud. Ta elu on olnud mitmekülgsem ja põnevam tänu sellele, et on saanud teha erinevaid asju. FOTO: Valmar Voolaid

Alates juulist juhib Edukontorit Marjana Luist (38). Laiemalt rääkides on ta oma elu pühendanud head tegemisele, mis meie skeptilises maailmas mõjub kahtlaselt. Aga Marjana mõtleb seda tõsiselt – kristlasena jagub tal alati kõigile häid sõnu, olgu nendeks siis elu pahupoolega kokku puutunud alaealised või oma pere liikmed.

Kord olevat ta saatnud oma lähedastele sõnumi, et nad on talle väga kallid, siis helistas õde vastu ja uuris, ega Marjana ometi ära surema hakka. See pani mind mõtlema, et komplimendi tegemine ei võta ju inimeselt tükki ära, aga komplimendi saaja ei oska sellega tihtilugu midagi peale hakata.

Paljudel ajakirjaniku haardesse sattunutel on hirm negatiivsete kommentaaride eest. Nii arvati ka Marjana ametisse määramise uudise järgselt, et müts tuleks ära süüa, kui sellest Edukontorist asja saab.

Edukontori ellukutsujad suhtusid sellesse aga rahulikult ja soovisid kommenteerijale head isu mütsi söömiseks. Kõigest aastase tegutsemise järel on Edukontor püsirentnikke täis ja soovijaid oleks veelgi. On ainult hea meel, et üks Kuressaare kesklinna maja on saanud uue hingamise ning et selles ise veenduda, soovitan kõigil sellest majast läbi astuda.

Kus on sinu sünnikodu?

Kõljalas.

Su pere on kristliku taustaga?

Ema on. Isa oli tavaline töömees. Mul on ka õde ja vend, nemad ei ole ema eeskuju nii tugevalt järginud kui mina.

Kuidas selline peremudel toimis – usklik ja uskmatu?

Üllatavalt hästi. Isa ütles ikka oma sõpradele, kes oma naiste käest hurjutada said, et võtku nad usklik naine, see on ideaalne kaaslane. Loomulikult rääkis ema isale Jumalast ja isa siis ütles, et teda päästavad tema kiired jalad. Aga temaga juhtus õnnetus ja ta jäi halvatuks. Mõni kuu enne oma surma otsustas ta võtta Jumala oma ellu ja leidis, et tema kiired jalad teda ikka ei päästa.

Detektiivisarja „Isa Brown” peategelane ütleb ikka, et ka mõni minut enne surma võib pattu kahetsedes päästetuks saada.

No tal on õigus. Röövelgi, kes oli samuti Jeesuse kõrval risti löödud, usaldas ennast viimasel hetkel Jumala kätte. Selle peale ei saa muidugi lootma jääda, et kas meeleparanduseks siis aega jääb. Pigem tasub oma elu kohe Jumalal pühendada.

Sina avasid oma südame Jumalale väga noorelt.

Jah, ma olen piiblit uurinud kolmkümmend aastat kindlasti. Ja ikka ma avastan sealt midagi uut. Elukogemus toob sellest pühast tekstist välja veelgi sügavamad kihid. Ma arvan, et ka mõne hea juturaamatuga võib olla sama moodi, et erinevas eluetapis tajud sisu hoopis teisiti.

Mida sa arvad erinevatest usunditest? Vahel mulle tundub, et valikuid on liiga palju ja öeldakse ju, et mägi on üks, aga tippujõudmiseks erinevad viisid.

Keeruline teema. Mina arvan, et kõik teed ei vii Jumalani. Ma ei usu, et usk näiteks kividesse viib selle ühe ja sama Jumalani. Piibel ütleb, et ainult läbi Jeesuse viib tee Jumalani. Mina olen piiblikristlane. Piiblit on muidugi võimalik erinevalt tõlgendada.

See mäe-teema tuleb New Age liikumisest, et ükskõik, millesse sa usud, jõuad ikka samasse puntki välja. Mina julgen selles oma praeguste teadmiste juures kahelda.

See metafoor lohutab neid, kes ei julge end kristlaseks nimetada. Ilmselt tuleb põhjuseid otsida meie minevikust.

Jah. Usk ei ole enam igapäevase elu juurde kuuluv normaalsus.

No ja kes nüüd loevad seda intervjuud, vaatavad, et kena noor inimene, aga käib kirikus – see pole ju normaalne!

Las see jääda nende südametunnistusele.

Oled sa käinud palverännakul?

Üks kord Ida-Virumaal. Aga metodisti kirikus sellist traditsiooni otseselt ei ole. Ehk peaks juurutama.

Olen käinud paar-kolm viimast päeva mustikal. See on ka selline teraapiline oma mõtetega üksi olemine. Kuna ma Reeküla metodisti koguduses aeg-ajalt ka jutlustan, siis saab näiteks marjul käies need mõtted selgeks mõelda.

Kui suur on Reeküla kogudus?

Reeküla kogudus väga suur ei ole. Nimekirjas on pisut üle kahekümne inimese. Pühapäeviti tuleb meid kokku pisut vähem. Mina olen sellest kogudusest välja kasvanud, seal noortetööd teinud ja ise pühapäevakoolis käinud. See on pisike armas perekond ja nii arvavad ka meie külalised. Meie vahel on siiras üksteisest hoolimine.

Meie pastor jäi hiljuti pensionile ja uut meil veel ei ole. Kogudusena püüame tegevust elus hoida ja oleme ülesanded ära jaotanud.

Mul on erinevate usundite suhtes selline eelarvamus, et kui ma oma nina nende ukse vahelt sisse pistan, siis mind sealt enam välja ei lasta. Kuidas seda hirmu ära võtta?

(naerab) No ma usun, et ust selja taga lukku ei keerata. Enamus inimesi soovivad külalistele head. Ma väga loodan, et kirikutes ei esine oma veendumuste n-ö pähemäärimist.

Selleks, et inimene julgeks kirikuuksest sisse astuda, on vaja tahet. Samas leian ma, et kogudused ja jumalateenistused võiksid muutuda elavamaks ja sisukamaks. Olen aastaid käinud kirikus ja mõni kord on seal tõesti igav. Aga kuidas saab olla igav, kui me teenime elavat Jumalat, kes on selle taeva ja maa loonud?! Me peaksime selle pärast ainult rõõmustama ja tantsima, aga eestlase loomuses on see, et jumalateenistuse laad on reserveeritud ja see kipub olema pisut nagu kohustuslik poolteisttundi jumalakojas äraistumine.

Ma ise näen, et kui tahta viia sisse kiriku traditsioonidesse uuendusi, on see väga visa tulema. Mõni on õnnestunud, aga mõne suhtes ollakse skeptilised.
Sa oled oma elu pühendanud noortetööle.

Eesti metodisti kiriku teoloogilise seminari lõpetamise järgselt olin esimesed kaks aastat Kahtla koolis inglise keele asendusõpetaja ja Kaali koolis usuõpetuse õpetaja. Seejärel läksin tööle Komandandi tänava noortekeskusesse. Hästi põnev töö oli. Kirjutasin projekte, korraldasin üritusi, toimetasin noortega, tegin samal ajal ka kirikus noortetööd.

Mingil hetkel noortekeskuse töö ammendas ennast ja läksin tööle Tallinnasse Tähetorni Lastekeskuse MTÜ-sse. See on metodisti kiriku alluvuses olev imearmas sotsiaalne laste päevahoiu keskus, mis tegeleb Kopli piirkonna vaesemate perede lastega. Pakkusime lastele süüa, õpiabi, riideid, meelelahutust, ajaveetmise võimalusi.

Kuidas nad teid üles leidsid?

Sotsiaaltöötajad suunasid nad meie juurde. Mõni laps tuli sõprade kaudu. Vanusegrupp oli 7–16-aastased, lapsi oli nii eesti- kui venekeelsetest peredest.
Heategevuse on mu elus alati väga tähtsal kohal olnud. Praegu olen seotud ka Toidupangaga. Tahaks anda oma panuse neile, kel on vähem võimalusi.

Noorsootöö on pea liiva alt välja toomise kunst. Kas Koplis tuli tegeleda ka narkootikumide probleemiga?

Otseselt narko-alkojoobes meie juurde ei tuldud, kuid eks me teadsime, et need lapsed olid selle teemaga kokku puutunud ja mõnes seltskonnas ka proovinud.
Meil oli lapsi, kes olid näinud pealt näiteks mõrva või oma ema narkoüledoosi. Need lood olid kõik väga südantpuudutavad. Kui meie saime midagi nende heaks ära teha, luua neile turvalise ja hooliva keskkonna, siis see andis jõudu tööd edasi teha.

Lõpuks tulid siiski Saaremaale tagasi?

Jah. Mu elu oli killustunud, sest pere ja kogudus olid siin. Kui avanes Rajaleidja pakkumine, siis ma kandideerisin sinna karjäärinõustajaks.

Milline vastutus oli sul selles ametis? Kas noored kuulasid su nõu?

Mind alati üllatab, kui kuulen, et karjäärinõustaja olevat käskinud minna õppima mingit konkreetset ametit. Karjäärinõustaja ei tohi seda teha. Noor inimene peab ise võtma vastutuse oma karjääri ees.

Pooletunnise vestluse järel ei saa meie öelda, mis amet kellelegi sobib. Tulevikku ennustavat karjääripendlit ei ole olemas.

Eks see karjäärivaliku tegemise aeg on noorte elus väga segane etapp. Vahel on nii, et noorel inimesel on väga selge visioon tuleviku suhtes, karjäärinõustaja toob aga välja veel teisigi võimalusi ja pilt muutub ähmasemaks. Sageli on see vajalik, et avardada noore maailmapilti. Näiteks kui elavaloomulise ja püsimatu noore lapsepõlveunistuseks on saada meremeheks, siis kuude kaupa kinnises laevas viibimine ei ole tema jaoks parim alternatiiv.

Ühtset stampi karjäärinõustajal ei ole. Iga noor on erinev ja võimalused on piiritud.

See on raske töö, sest noored tõlgendavad iga nõustaja lauset kes-teab-kuidas.
Kui koolis oleks karjääriõpetus, siis oleks asi pisut lihtsam. Seal räägitaks lahti, milliseid ameteid on üldse olemas, mis see töömaailm endast kujutab, millised on õppimisvõimalused. Selleks, et päriselt abiks olla, peab noorega korduvalt kohtuma.

See on aja märk, et valikute paljusus tekitab segadust ja peataolekut. Kellel on praegu hea elada? Kas valikuvõimalus muudab elu paremaks?

Mina vastaksin jah. Parem on valida, kui olla pealesunnitud valiku ees. Ma ei ole oma karjääri planeerinud. Läksin teoloogiat õppima selle sooviga teha kirikus noortetööd. Aga olgem ausad – kirikud ei saanud vahepeal rikkaks ja noortetöö tegijaid endale ei palgatud.

Seega pidin otsima muid võimalusi ja ma ei oleks noore inimesena osanud küll arvata, et minust saab õpetaja või karjäärinõustaja või Edukontori juhataja. Kõik need võimalused on aga mingil õigel hetkel tulnud ja olen nendest palju õppinud. Nautisin neid võimalusi. Ma ei oleks osanud sellist elu endale planeerida. Mu elu on olnud mitmekülgsem ja põnevam tänu sellele, et olen saanud teha erinevaid asju.

Oled kindlasti kuulnud, et tänaseid noori kutsutakse lumehelbekeste põlvkonnaks, kes tahaksid raha teenida hästi kerge vaevaga.

See on kahe otsaga asi. Vanasti käisid ju kõik malevas, kust nad said töökogemuse. Praegu on kõik nii reguleeritud, et noortel on vähem võimalusi tööelu harjutada, saada kogemust, mida tähendab raha nimel pingutada. Võib-olla tuleb ka heaoluühiskonnas taskuraha liiga kergelt kätte. Nii tekib arusaam, et pingutada pole vaja.

Ja samas on muutunud töö sisu – see ei tähenda tänapäeval enam palehigis küünarnukini poriste kätega rabamist.

Üks õppejõud ütles kunagi, et tema kahtleb x, y, z ja lumehelbekeste põlvkondade teooriates, sest kui jõutakse teatud vanusesse, siis käituvad inimesed üsna ühte moodi.

Praegu peab inimene olema hästi kohanemisvõimeline ja tuleb aru saada nendest vanemaealistest, kelle jaoks on Telia telekapult väljakutse. Kuidas sul on?

Karjäärinõustajana tean, et kohanemine on üks oluline isiksuseomadus. On neid, kes tahavad kursis olla kõikvõimalike tehnikauuenduste ja äppidega. Mina nii kiire kohaneja ei ole. Telefonivahetus ja tehnoloogiauuendustega kaasaminek tundub vahel ajaraiskamisena. Loomulikult on vaja uuendustega teatud määral kaasas käia selleks, et tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas ja tööturul toime tulla.

Minu mitte just kõige paremast kohanemisvõimest annab tunnistust ka see, et kunagi lubasin endale, et ma ei tee kunagi juhilube ega osta mobiiltelefoni. Küll ma olin ikka rumal! (naerab)

Kas eksisteerib ka pensionäride karjäärinõustamine?

Rajaleidja keskendus noortele ja meie koolitustel sellist fookust ei olnud. Selleks, et pensioniealine inimene saaks tööturul olla, aga samas end mitte tööga tappa, võiks ta töötada osalise tööajaga või rakendades muid paindlikke töötegemise viise – see on just see teema, millega ka Edukontor osaliselt tegeleb.

Paindlike töötegemise viiside hulgas on ka kaugtöö tegemine. Selleks, et tulla Saaremaale elama, aga puudub kontor, võib leida omale töölaua ja meeldiva seltskonna just Edukontorist.

Teil ei ole siin ju enam ruumi?

(naerab) No küsida võib ikka. Püsirentnike limiit hakkab küll täis saama, aga siinsed inimesed on liikuvad. Ajutistele rentnikele on meil alati ruumi.

Miks otsustasid kandideerida Edukontori juhiks?

Kandideerisin sellele ametikohale avalik konkursiga sellepärast, et mulle meeldis tegevjuhi töö Tallinna Tähetorni lastekeskuses ja Edukontori töö tundus sarnane. Iga päev on uued ülesanded küll halduse, rentnike ja projektide vallast. Selline mitmekesine töö mulle meeldib, põnev on.

Edukontor kõlab nii uhkelt. Mis on edu?

Selle peab küll igaüks ise defineerima. Tahaksin loota, et siinse seltskonna jaoks ei ole see ainuüksi majanduslik termin. Edukust kiputakse mõõtma ju finantstulemuste põhjal.

Minu jaoks sisaldab see sõna veel palju muud. Mis toob ellu rahulolu? Kas ma hindan ennast edukaks selles situatsioonis, kus ma praegu olen? Ka toimivat perekonda ja armastavate suhete olemasolu võib nimetada eduks.

Edukas on ehk ka see inimene, kelle hinges on rahu Jumalaga ja kes on leidnud rahu elutormide keskel. Või näiteks see, kui inimene tuleb rõõmuga tööle. Nüansse on palju, mida võiks mahtuda edu alla.

Edu, õnne ja tervisega on vist nii, et kui need käes on, siis neid ei märka?
Tõenäoliselt. Väga tihti öeldakse ajas tagasi vaadates, et mis mu elul häda oli, mitte midagi.

On sul lapsi?

Ei ole.

Ühiskondlikku survet ei tunne?

Edukas ja õnnelik võib olla mitmel moel, isegi kui sa ei vasta ühiskondlikele standarditele. Loomulikult tajun seda survet, aga ma ei leia, et üksikuna elamine oleks suur õnnetus.

Naised elavad praegu õnnelikul ajal, sest neil ei ole kohustust ennast kusagile tallu sokutada. On võimalik nautida oma karjääri ja sellest ära elada.

Tuleb nõustuda. Oma pereks pean ma ema, õde-venda ja õe perekonda.

Kes ta on?
MARJANA LUIST
Sündinud 13. novembril 1979. aastal Kingissepas
Hariduskäik:
Kaali põhikool, Orissaare gümnaasium, Eesti metodisti kiriku teoloogiline seminar, Tartu ülikooli Pärnu kolledži magistriõpe, teenuste disain ja juhtimine
Töökäik:
Õpetaja Kahtla ja Kaali koolis, Kuressaare noorte huvikeskuse noorsootöötaja, Tähetorni lastekeskuse juhataja, Saaremaa Rajaleidja keskuses noorte karjäärinõustaja, Edukontori tegevjuht

Täna loetuimad
Sündis tüdruklaps
Saaremaa vald pidas suvepäeva (2)
Kolemajast saab Villa Meissner
Mis on pildil valesti? (2)
Nublu tõi Divasse aasta menukaima peo
Aste klubi juhataja näeb maja tõelise kogukonnakeskusena
Politsei nädalavahetuse ülevaade: peretülid ja alkohol
MÕTE - Mitu valuvaigistit teile?
Politseinikud võtavad mõõtu
Mis juhtus?
Pool Tohlu projektist sai tehtud
Kuidas Hüljes endale nime sai ehk Salme Viikingiturg
30. augustil avab Itella SmartPOST uue pakiautomaadi Aurigas
Südamesoe Eestimaa sünnipäevapidu
Saarlane Ilmo Torn pälvis metsaomanikuna tunnustuse
Nädala loetavuse top 5
Sündis tüdruklaps
Saaremaa vald pidas suvepäeva (2)
Kolemajast saab Villa Meissner
Mis on pildil valesti? (2)
Nublu tõi Divasse aasta menukaima peo
Kommentaarid
Mis on pildil valesti? (2)
Saaremaa vald pidas suvepäeva (2)
Iseseisvuse taastamise tänukivi pälvis Ivo Linna (1)
Endisest Orissaare vallavanemast sai laevaliini teenindusjuht  (12)
Kui unustada halb, siis takkajärgi mõjub naljakalt (60)
Politsei ei algatanud Mart Saarso suhtes menetlust (20)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (128)
Stiilse maapulma pulmaautoks on traktor (14)
Saaremaa vald noomib prügivedajat (27)
Mati Vendel: näitasime, et oleme oma maa peremehed (42)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud