[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 20. juuli 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Intervjuu

Koolidirektor Toomas Takkise kaheksa õiget otsust (20)
Autor: Anneli Tarkmeel
Laupäev, 14. juuli 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Toomas Takkis on koolijuhatajana lahke, sest nii mõnigi koolist väljavisatu on saanud tänu temale uue võimaluse ja jõudnud seetõttu elus edasi. Tema stiil on olnud lapsest lähtuv pedagoogika, ja seda juba 31 aastat. FOTO: Tambet Allik

Aeg ei peatu ja sõuab vääramatu jõuga 17. juuli poole, mil Toomas Takkisel (59) lõpeb kuues aastakümme. Selles ajast üle poole on ta töötanud Kuressaare gümnaasiumi direktorina. Aeg on mänginud tema elus väikese vingerpussi, kui ta hilines ühe päeva oma paberite ajakirjandusosakonda sisseviimisel.

Aeg mängis kaardid hoopis sedapidi, et intervjueeritavaks on lugemiskirega nakatunud parteitu ja privaatsusest lugupidav rännumees

Tänase intervjuu lugejatele võib rõõmu pakkuda veel teadmine, et minut pärast intervjuuga nõustumist jõudis Toomas Takkis oma otsust kahetseda. Nii et kuigi väga tuntud mees, ei otsi ta spetsiaalselt avalikku tähelepanu. Talle meeldib toimetada tagaplaanil, juhtida meeskonda ja saavutada tulemusi läbi inimeste arendamise ja motiveerimise.

Igaks juhuks olgu öeldud, et ta oli ka minu direktor ja ajarännakul kaugesse lapsepõlve minnes hakkasin teda kogemata kohe alguses sinatama. Vabandust, kui see kuidagi ebaviisakas tundub.

Sa oled privaatne inimene, kuigi positsioon nõuab avatust?

Pigem olen privaatne jah. Õnneks tööl keegi ei nõua, et ma pidevalt näiteks ajakirjanduses sõna võtaksin.

Mitu alluvat sul on?

Umbes 130, aga see arv muutub pidevalt. Ja ma kutsuksin neid pigem kaastöölisteks kui alluvateks. Koolis töötab lisaks põhitöökohaga inimestele mitmeid ringijuhte, lektoreid jne, kelle põhitöökoht on tegelikult mujal.

Oled sündinud 1958. aastal, kui Ameerikas tuli müügile plastikust võimlemisrõngas ja Inglismaal paigaldati esimene parkimisautomaat. Millisesse perre ja aega sündisid?

Sünnikoht on mul Kaali lähedal Reekülas. Isa töötas erinevatel kohtadel, ta oli näiteks Kõljalas raamatukoguhoidja, hiljem sovhoosis laomees. Ema oli Kaali koolis õpetaja.

Mäletan, et vist 1964. aastal pandi meie kodumajja elekter. Magamistoa akna alt raiuti seepärast maha suur kask ja see oli minu jaoks tõeline barbaarsus. Progress kodukase hinnaga!

Mul on ka paar aastat noorem õde.

Isa ja ema on saarlased?

Mõlemad on kaugemas plaanis hiidlased, aga isa oli Reekülast ja ema Mustjala lähedalt Kiruma külast.

Õpetaja pisik tuli emalt?

Oh ei. Ma pidanuks ülikooli viimasel kursusel seda inimest päris rumalaks, kes arvanuks, et ma kooli tööle lähen.

Lõpetasin Tartu ülikoolis loodusgeograafia eriala ja sealt anti ka õpetajakoolitus. Tööle suunati mind Põlva põllumajandusvalitsusse ja kui ma sinna oleksin saanud, oleksin tõenäoliselt palju aastaid tegelenud sõnnikuhoidlate ja keskkonnakaitsega.

Minu ülikoolijärgse paarikuise sõjaväeteenistuse ajal anti see töökoht aga kellelegi kohalikule ja saime koos abikaasaga eelsuunamise Mustjala kooli, mina õppealajuhatajaks, abikaasa õpetajaks. Sinna me ei läinud ja mäletan, et vist ajalehes Noorte Hääl ilmus isegi selline hurjutav artikkel, et noored spetsialistid ei lähe neile ettenähtud kohtadesse tööle.

Koolitee algas sul Kaalis.

Jah, seal lõpetasin 8. klassi. Seejärel jooksin n-ö kodust ära. Maakoolis pidid poisid kõike tegema. Nii ka mina tegin kõvasti sporti. Pärast Väimelas toimunud maakoolide spartakiaadi, kus meie kooli võistkond mängis väravpalli, said kaks minu klassiõde kutsed Tallinnasse spordiinternaatkooli. Läksin nendega kaasa, tegin katsed ära ja sain ka kooli sisse. Kodus ma sellest ei rääkinud ja olin vanemate jaoks neli päeva kadunud.

Õppisin Tallinnas kolm aastat. Seal oli kaks gruppi võrkpallureid. Esimesed olid Eesti koondise tasemel mängijad, teist gruppi, kuhu ka mina kuulusin, kutsus treener luftimeesteks. (naerab) Aga klassis oli meil sportlasi üle Eesti, iluvõimlejatest maadlejateni. Kõik olid tublid inimesed.

Kui suur Kaali kool toona oli?

Laste arv kõikus vist 100–110 vahel. Meie klass oli kooli kõige suurem – 15 õpilast. Minu õe oma aga kõige väiksem – 9 õpilast. Oli selline kobe maakool.
Kui koolis on nii vähe lapsi, et spordivõistkondi enam kokku ei saa, siis peab midagi ette võtma. Lastel puudub võimalus sotsialiseeruda, sellist asja ei tohiks lastele pakkuda ja otsustajad peavad midagi oluliselt muutma.

Pärast spordikoolis luftitamist järgnes Tartu ülikool?

Jah. Minu esimene valik oleks olnud geoloogia, kitsamalt meregeoloogia. Kaali kooli õpilasena osalesin suviti väljakaevamistel, sealt siis see geoloogiahuvi. Keskkooliõpilasena käisin teaduste akadeemia ekspeditsioonidel abitöödel Venemaal ja Karjalas, ka Eestis.

Kuna ma aga suures linnas ei viitsinud enam palju aega õppimisele kulutada ja sisseastumiseksamid olid ka füüsikas ja keemias, valisin geoloogiale kõige lähedasem eriala, milleks oli geograafia.

Lõpetamise järgselt mul tõesti pedagoogi plaane ei olnud, aga Kuressaares sattusin tööle Kingissepa rajooni täitevkomitee haridusosakonda metoodikuks, hiljem metoodikakabineti juhatajaks. Kokku olin seal kuus aastat.

Tahtsin sealt vahepeal ka ära minna ja viisin lahkumisavalduse isegi haridusosakonna juhataja Aavo Virvese kätte. Ütlesin talle, et tahan ära minna. Ta luges avalduse läbi, vaatas mulle otsa ja ütles, kuhu ma minna võin (muigab), tõmbas avalduse katki ja viskas selle prügikasti.

Ta oli väga hea juht, andis ruumi töötada ja tegutseda, usaldas.

Milliseid väärtushinnanguid oma töös tähtsaks pead?

Eelistan ise olla tagaplaanil ja töötada läbi teiste inimeste. Mida parem on meeskond, seda rohkem on ühel organisatsioonil jõudu. Koolis on hetkel parim juhtkond, mis mu direktoriks olemise ajal olnud on. Koolis on täna kümmekond inimest, kes võiksid olla mõnes suvalises koolis pärast mõningast täiendust direktorid. Töötada koos selliste inimestega on lausa lust.

Kes sind kooli kutsus?

Eelmine koolidirektor Kusti Kokk. Ta oli mind ka varem õppealajuhatajaks kutsunud. Siis ma ütlesin ära, sest ma ei ole täpne inimene, aga see amet nõuab soovitatavalt suurt täpsust. Läks nii, et tulin kooli hoopis 1987. aasta sügisel direktoriks. See kutse saabus minuni mäletatavasti õpilasmalevas peedipõllul kõblates.

Ja seda otsust ei ole tulnud kahetseda?

Olen elus teinud kaheksa õiget otsust – kaheksa korda on mulle pakutud siit töökohalt äraminemiseks paremat palka ja tähtsamat ametit. Iga kord olen suutnud ära öelda ja mul on selle üle siiralt hea meel.

Milliselt ametikohalt lähed pensionile?

Kunagi, kui siia sai tuldud, oli maja ümbrus väga lage. Mõtlesin, et lähen pensionile pargist. Loodetavasti see nii läheb. Park ümber koolimaja on nüüd endise kadakatest paljaks juuritud karjamaa asemel olemas. (Konkursi Kaunis kodu 2018 raames valiti Kuressaare gümnaasium Saaremaa vallast Vabariigi Presidendi tunnustuse nominendiks ja on oodatud pidulikule presidendi vastuvõtule 25. augustil Viljandis. – toim.)

Ja veel mõtlesin direktoriametit vastu võttes, et püüan olla sama kaua ametis kui Kusti Kokk – üheksa aastat. Nüüd on neid aastaid kokku 31.

Öeldakse, et õpetaja töös on kolm plussi – juuni, juuli, august. Kas neid plusse on veel?

Loomulikult. Enne direktoriametit andsin paar aastat haridusosakonna töö kõrvalt geograafia tunde KG-s ja endises 8. klassilises koolis ning aasta SÜG-is kehalist kasvatust. Päris õpetajaametis ma ju pole olnud ja aastaaegade kohta ma ei oska ütelda, aga neid plusse on veel just isiksuse arengu mõttes. Õpetaja amet ei ole rutiinne töö. Laste arengus on võimalik kaasa rääkida, samal ajal ennast täiendades. Õpetaja karjääriredel on tegelikult väga pikk, paljud kahjuks seda ei näe. Pilt selle ameti kohta on paljudel kitsas. See on maailma üks vanimaid ameteid – Buddha, Kristus ja Muhammed olid ka õpetajad.

Õpetaja töö on sellepärast raske, et kõik lapsevanemad on koolis käinud.
Tõsi. Paljudki lapsevanemad soovivad, et nende lapsi õpetataks täpselt nii nagu neid omal ajal. Praegu on vanemate soovid väga eripalgelised ja nõudmised koolile pidevalt kasvavad. Seda on näha. Samas on see muidugi koolile väga suur tugi, kui vanemad on koolile kaasaelavad. Aga inimesi on muidugi igasuguseid.

Mis on tänapäeva kooli ja õpetamise roll?

Õpetaja roll on kindlasti muutunud. Ta on parimal juhul õppimise juht, giid, lapse annete avastaja ja arendaja. Väike rahvas aga ei saa ära unustada ka faktiteadmisi, sest muidu jääme rumalaks.

Lapsed tahavad õppida, kui neil on huvitav. Sageli on neil aga tundides tapvalt igav. See on õnnetus. Õpetajate turul suurt konkurentsi ei ole. Meie koolil on vedanud, sest igal aastal oleme saanud juurde uusi, ka noori õpetajaid.

Pedagoogi amet on erialase ettevalmistuse poolest eriliselt hea amet ka juhi rollis töötamiseks. Juhi töö on ju ka, nagu õpetajagi töö, seotud inimestega. Inimese motivatsiooni avamine on juhi töös üks suurimaid kunste ja sellega tegelevad õpetajad parimal juhul klassi ees igapäevaselt.

Juhtimist otseselt õpetajatele muidugi ei õpetata. Näitlejameisterlikkust ka ei õpetata. Proovige olla kuus tundi päevas teismeliste ees matemaatika tunnis huvitav!

Osa inimesi on loomult andekad lastega tegelema ja see on oskus, mida ei õpi. Neid inimesi ei ole palju.

Kas tänapäeva lapsed kritiseerivad rohkem või on õpetajaga hoopis võrdväärsed partnerid?

See sõltub õpetaja õpetamisestiilist. Koolis võiks olla igasuguseid õpetaja profiile, nii rangeid kui avatuid. Lapsed tõepoolest häbenevad vähem asju välja öelda. Vahel teevad nad seda ka hullusti ja lausa kiusavad õpetajat.

Aga ka õpetajad kiusavad lapsi. Koolikius on mõlemasuunaline. Minu meelest on kõige suurem koolivägivallaliik hindamisvägivald, seljatades rusikatega vehkimise.

Lapsed on kindlasti palju julgemaks läinud. Vanasti distsiplineeris koolivorm. Ka nõukogulikud organisatsioonid kanaliseerisid teatud vabaolemise ära. Täna on lastel võimalik kaasa rääkida, kui neid ainult kuulataks.

Koosolekutel ütlen ma alati, et kooli kohus tööandjana on esimeses järjekorras kaitsta töötajaid. Õpetajatele on selgeks tehtud, et kool saab seda teha siis, kui nad käituvad nende reeglite järgi, mis nad ise on kirja pannud. Kui õpetaja ei ole endakehtestatud reeglitest kinni pidanud, siis saab õpilane õiguse.

Lapsed on erinevatest kodudest pärit. Mõni oskab märkuse teha viisakalt ja argumenteeritult, teine lihtsalt lahmib.

Kas vastab tõele, et nn Toots-poisid on hilisemas elus edukamad? Et kolmeline on loomingulisem kui reegleid austav viieline?

Äsja oli kooli 40. sünnipäeva puhul vilistlaste kokkutulek. Kokku oli tulnud väga palju üle Eesti tuntud inimesi ja väga paljud neist on sellised, kellele on antud selles koolis võimalus koolitee lõpuni käia. Näiteks õppenõukogu arvas õpilase nimekirjast välja, mina aga võtsin ta kooli tagasi. Nii on keskkooliharidust omandatud kauem kui kolm aastat. Võin lugeda üles terve rea tuntud tegijaid Eestis, kes läksid koolist läbi kakskolmandik taktis.

Püsiv tublidus ja medalile õppimine on aga ka omaette väärtus, mida peab hindama. Seega, sellega on nii ja naa. Kõike on vaja.

Kui õpetajad suudaksid õpetada pigem last kui ainet, siis oleks mahajääjaid kindlasti vähem.

Väikese rahvana me ei saa endale lubada n-ö kadusid haridussüsteemi suutmatuse tõttu.

Riigigümnaasium tuleb Kuressaarde aastal 2021. Kas seda rongi oleks saanud peatada?

Me oleme sõber Viljariga (Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro – toim.) juba ammu arutanud, et pole mõtet rääkida, et kes on esimene ja kes teine ehk 1. keskkool ja 2. keskkool, vastandada mõttetult meie linna koole, vaid me lihtsalt olemegi erinevad ja head erinevates valdkondades. See on olnud meie linna rikkus ja hea olukord.

Riigigümnaasiumi kohta ma ei tahaks midagi öelda. Ma olin ainus volikoguliige, kes selle vastu oli, ja volikogu otsused on õiged isegi siis, kui need on valed. See teema ei vääri pikemat arutelu.

Miks sa vastu olid?

Ma arvan, et koolide riigistamine on põhimõtteliselt vale suund. Riik peaks tegelema hariduspoliitikaga, mitte koolide pidamisega, isegi mitte ametikoolide pidamisega. Saan aru, et tegemist on EL poolt saadud rahaga, kinnisvaraarendusprojektiga, ja meie linnas uus maja tuleb staadioni peale ja elurajooni keskele.

Linna probleem on täna selles, et koolikohti on puudu. Samas inimesi saarel, ka lapsi, jääb kogu aeg vähemaks, see trend ei pöördu, omavalitsejad võivad unistada ja rääkida, mida tahes.

Kas koolidirektoritel on kohustus olla poliitikasse?

See on igaühe vaba otsus.

Süda käskis minna?

Jah, omal ajal sai selline otsus tehtud ja Isamaaliitu astutud. Ma ei kahetse, sest see oli väga huvitav periood, kohati ka tulemuslik. Täna see mulle enam huvi ei paku ja täitsa tore on asja kõrvalt vaadata. Palju rahulikum on elada.

Kuidas hindad oma kooli?

Kiidan meie õpetajaid ja töötajaid. Siin on hea ja huvitav, mitmekesine seltskond. Näiteks algklassid õpivad programmeerimist, teises klassis kõik lapsed kehalise kasvatuse tundide programmi osana purjetavad, viiendikel on suur looduslaager mandril, kaheksandikel on suur suusalaager, kümnendikud mängivad golfi, kõik klassid võimlevad ja teevad näitemänge. Siin on tugev muusikaosakond, väideldakse, tegeldakse robootikaga, kooli leht Meie KG edeneb kenasti, nii saaksin veelgi jätkata. Meil on lastele mitmekesiseid võimalusi pakkuv huvikool Inspira ja tubli Osilia koolituskeskus. Kool on heas seisus, hiljutisel vilistlaste kokkutulekul sain neile öelda, et täna me oleme paremad, kui kunagi varem.

Mitu last sul on, kui lõpetajatest rääkida?

Meie kooli vilistlaste arv on koos viimase lennuga 4310. Minu ajal on gümnaasiumilõpetajaid olnud üle kolme tuhande. Siia ei ole liidetud põhikooliastme vilistlasi, kes on jätkanud oma õpinguid kusagil mujal.

Ja isiklikke lapsi?

Kokku olen seotud kuue lapsega. Isiklikke? Esimesest abielust on mul kolm last, teisest üks. Teisel abikaasal oli enne kaks last. Nad on nüüd kõik täiskasvanud. Enamik tegutsevad väljaspool Saaremaad.

Lapselapsi loeme kokku üksteist (viimane sündis üleeile hommikul – toim.).

Kas mõni su lastest on valinud õpetaja elukutse?

Ei ole. Meie poeg valis keemiku elukutse ja teeb erialast tööd Londonis. Vanem tütar on saanud õpetajakutse, kuid on ettevõtja ja vabakutseline tõlk. Järgmine tütar valis bioloogia eriala ja noorim tütar asus arstiks õppima, aga läks sealt psühholoogiasse üle.

On sul hobisid?

Ma esimesena nimetaksin lugemist. Loen päris palju. Sageli süsteemitult. Aga mõnikord ka n-ö kirjanike kaupa ja ajalises järjekorras. Kirjanikest viimati võtsin ette Indrek Hargla. Minu jaoks on põnev lugeda kadunud ema või tädi raamaturiiulilt pärit suvalisi n-ö ajastu raamatuid, mõnikord on näha, et mitte keegi pole raamatut kunagi lahti võtnud, aga igal raamatul on õigus, et teda vähemalt korra loetakse. On ka olnud selliseid raamatuid, millel tuleb lehed lahti lõigata.

Ja mõnikord käin matkamas. Vanasti sai ise käidud ja ka gruppe juhitud suusamatkadel ja mägimatkadel. Paar aastat tagasi võtsin seljakoti ja läksin Hispaaniasse Santiago de Compostelasse palverännakule. Rändasin kuu aega mööda mägesid, külasid ja linnu üksi ringi. See oli üsna eriline kogemus.

Koos kolleegidega külastame jalgratastel igal aastal ühte maakonda, tutvume sealsete koolide ja neis tehtava tööga. Kaheksa maakonda on n-ö võetud, sellel aastal on ees Hiiumaa.

Kes ta on?
TOOMA TAKKIS
Sündinud: 17. juulil 1958 Reekülas
Hariduskäik: Kaali 8-klassiline kool
Tallinna spordiinternaatkool
Tartu ülikool loodusgeograafia osakond
Töökäik: Alates 1981. aastast Kingissepa rajooni täitevkomitee haridusosakond, metoodik, hiljem osakonnajuhataja.
Alates 1987. aastast A. Mui nimelise 2. keskkooli, nüüdse Kuressaare gümnaasiumi direktor.

Teised temast:
Viljar Aro, SÜG-i direktor:
Oleme kaua koos ühist asja ajanud ja oleme üksteisele toeks olnud. Toomasega on hea asju arutada, ta on tark, tegus ja ideederikas kaaslane. Temaga koos on huvitav, tal on lai silmaring. Oleme palju aastaid käinud ka samadel koolitustel, kord üks roolis, kord teine. Noorte koolijuhtidena oli meil hea asju ühiselt arutada ja on olnud juhuseid, kus leppisime kokku omavahel, et mõlemad räägime oma koolis, et teine kool juba teeb. Seetõttu hakkavadki kõik tegema, sest teised juba teevad.

Kui enamasti käib koolide vahel pidev konkureerimine, ja mis teatud piirini peab ka olema, siis meil on koostöö konkurentsist sõltumata. See kipub olema pigem haruldane olukord.

Meid ühendab seegi, et omal ajal sai koos malevat tehtud. Ja muidugi matkamine. Tema on selles vallas staažikam.
Saaremaa hariduselu on sellest palju võitnud, et Toomas olemas on.

Eve Tuisk, KG eestikeele ja kirjanduse õpetaja:
Esiteks on tore fakt see, et oleme mõlemad Reekülast pärit. Minu jaoks on huvitav ka see, et ta on üheaegselt hea juht ja tagasihoidlik inimene.
Juhina on ta delegeeriv ja talle meeldib, kui inimesed vastutavad teatud töölõikude eest ise. Ta soosib enesetäiendust ja -arengut, samas hoiab silma peal, et keegi end üle ei töötaks.

Ta teeb aeg-ajalt eesti keele õpetajatele viktoriine, nii et peame ennast vahel tõestama. Ta küsib sellises stiilis küsimusi, et kes on mingi raamatu peategelane või sündmuste, kohtade, autorite kohta. Ta ise loeb hästi palju nii eesti kui väliskirjandust. Ta pidavat ka öösiti lugema, kui näiteks kell neli uni ära läheb.

Täna loetuimad
Kuuride asemele kerkis omapärane söögikoht
Kärla põhikooli direktoriks saab Sirje Ellermaa
Retropidu
Maakonna sadamates toimub uuendusi
Muhulane korraldab karjamaal kümnevõistluse
Ooperipäevad avas Shanghai ooperiteatri sümfooniaorkester
Omanäoline laulupidu homme Kihelkonnal
Sile, särav ja pilkupüüdev –Rait Pisa 40-aastane mosse
Festival kutsub suure kivi juurde
Peaminister väisab Ruhnut, Saaremaad ja Kesselaidu
Hiievälja külas saab karu lasta
Hakjalas toimus kolmandat aastat suvepidu
JUHTKIRI - Väike ooperlik traditsioon
Omniva paigaldas Liivale pakiautomaadi (1)
Riik – see on inimesed
Nädala loetavuse top 5
I Land Sound – elamusfestivali uus tase (3)
Torni ja Tallinna tänava ristmik avati liikluseks (4)
Muhus põles elumaja
Sinivetikas vallutas Saaremaa põhjaranniku
Ametist lahkuv Jaan Urvet: otsustavaks sai parvlaeva rike (3)
Kommentaarid
Omniva paigaldas Liivale pakiautomaadi (1)
I Land Sound – elamusfestivali uus tase (3)
Torgus avatakse fotograaf Carl Bulla majamuuseum (2)
Tsiklite paraad suundub linna kaudu Mototoobrile (5)
JUHTKIRI - Õigus nõuda? (3)
Ametist lahkuv Jaan Urvet: otsustavaks sai parvlaeva rike (3)
Tiirimetsa Emmause palvemajast (1)
Tõsine jutt tõsistest asjadest, positiivse noodiga (4)
Vana maja päevad, mis väärib pikemat rääkimist (2)
Saaremaa on naisküttide arvestuses kolmandal kohal (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud