[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 19. detsember 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Intervjuu

Marvi ja Jaan Lember: spordiga läbi töörohke elu
Autor: Vilma Rauniste
Laupäev, 03. märts 2018.

Kliki ja vaata suuremat pilti

Saaremaa Lions-klubi esimene president Jaan Lember koos leedi Marviga Eesti Lions piirkonna ballil Tartus. FOTO: ERAKOGU

Kaks sportlast, kaks õpetajat, kes on ühiskonna heaks palju teinud, on kuressaarlased Jaan ja Marvi Lember. Kasutame ära koolivaheaja, et nende sporditegemiste ja pedagoogiameti kohta pärida. Ka seda, kas on aega olnud ka suuskade väljavõtmiseks.

Kuidas koolivaheaeg möödub?

Jaan (J): Igal hommikul ei pea ma tõesti enne kaheksat koolis olema, aga see ei tähenda, et tööd ei ole. Seoses uue valla ja kõige uuega on palju õppida. Nii et igapäevane töö on praegu rohkem arvuti taga. Esmaspäeval oli õppepäev, kus õppisime digitegevusi, digiõppekava ja muud, et olla kursis kõige uuega. Samas tuleb austada ka vana ja klassikalist õpikut, kuid võtta õpetamisel kaasa uus, kaasaegne. Meie õpetajad võtavad seda rahulikult, üksteist toetades ja üksteiselt õppides.

Marvi (M): Mina olen pensionil 2010. aastast. Vahepeal, juba pensioniajal, olin spaahotelli Rüütli veekeskuses instruktor. Aga nüüd aitan hoolitseda oma viie lapselapse eest. Suvel on meie Järve maakodus kõik neli koos. Kõige vanem on 27-aastane, kes ka oma noore ea veetis liivaluidetel.

Enne kui hakkame spordi- ja kooliteemasse süüvima, öelge lühidalt, kuidas teist sai pedagoog.

M: 1971. aastal lõpetasin TRÜ treener-õpetajana. Suunamise sain Kingissepa laste- ja noortespordikooli. Algul instruktorina, hiljem õppealajuhatajana ja võrkpallitreenerina.

J: Olen lõpetanud Tallinna pedagoogilise instituudi kehalise kasvatuse õpetajana. Kuressaare põhikoolis avanes direktori ametikoht, konkureerisin ja sain selle. Aasta oli 2000. 11 aastat olin direktor ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Selle aja sisse mahtus staadioni ehitus ja kogu hoone kapitaalremont. Kui aga põhikool liideti Kuressaare gümnaasiumiga, tekkis võimalus kandideerida Kärla põhikooli direktori ametikohale. 1. augustist 2011 olen Kärla põhikooli direktor.

Hakkame nüüd algusest. Kuidas te omavahel kohtusite?

M: Kohtusime võrkpalli mängides. 1967 tuli Jaan sõjaväest tagasi, abiellusime 1969. aastal. Meie esimene poeg Vahur sündis 1969. aastal jõulupoisina, Veiko 1977. aastal.

Spordist nüüd lähemalt, kus see alge pesitses?

J: Alustasin Leisi keskkoolis, tegelesime paljude spordialadega. Olen proovinud pea kõiki, mida tolle aja tingimustes oli Leisis võimalik harjutada. Korra isegi poksi. Mängisime palli, suusatasime, tegime kergejõustikku. Õpetajateks olid Ilmar Kivi, Peeter Suutre, Väino Kruuser, Vello Varik. Suur spordi suunaja oli direktor Boris Kivi, suur sportlase hingega mees, kes armastas võrkpalli ja lauatennist. Minu esimesed suuremad saavutused olidki lauatennises.

M: Noorte võrkpalli areng sai hoo sisse Kingissepa spordikooli loomisega 1952. aastal. Esimesel direktoril Endel Proosesel õnnestus tööstuskoolist meelitada treeneriks Hugo Mets. Vanemate vendade Arvo ja Peetri eeskujul läksin minagi Hugo võrkpallitreeningutele. Tema treeningud olid mitmekesised ja huvitavad.

Nii et lauatennis oli hüppelauaks suurde sporti?

J: Võib nii öelda küll. Kooli kehalise kasvatuse õpetaja Linda Jürjestaust-Vahaga tulime Kingissepa rajooni absoluutseteks meistriteks. Mina, 14-aastane poiss, üksikmängus ja segapaarismängus koos Lindaga. Meespaaris olin hõbedal. Kuulusin rajooni noortevõistkonda, kahel aastal olime Eesti meistrivõistlustel Kingissepa rajooni koondisega kuue parema hulgas. Ka spordiühingu Jõud ridades mängisin B-kl lauatennist.

Siis tuli võrkpall. Hakkasin Leisist sõitma kolm päeva nädalas Hugo Metsa treeningutele. Ööbida sain sugulaste juures, hommikul bussiga tagasi Leisi ja kohe kooli.

Hugo treeningud olid väga mitmekülgsed, ta pööras palju tähelepanu üldfüüsilisele arengule. Olen kahekordne Eesti noortemeister võrkpallis, 1963-ndal võitsime Tartus koolinoorte meistrivõistlused. Samal aastal oli tulemas N Liidu koolinoorte rahvastespartakiaad ja mind kutsuti Eesti koondvõistkonda. Treener Ülo Palgi kutsus sinna kolm saarlast – minu, Tarvi Uljase ja Ants Nuudi. Sellel võistlusel Volgogradis, tohutus kuumuses, oli lõpuks nii, et kolm saarlast olid Eesti koondise põhitegijad.

Meenutage mõnd eriliselt meelde jäänud teekonda võistlustele.

M: Võistlustele sõiduks oli veoauto, mille kastis kahes reas pingid ja mõned vatimadratsid. Nii sõitsime Eestis, aga nii ka Lätti, Leetu ja Leningradi. Hiiumaale sõitsime kakuampaadiga. Vett tuiskas üle parda, kui äkki kerkis paadi nina ette nõukogude piirivalve dokumente kontrollima. Meeles on ka vanade parvlaevadega jääsupis ulpimised. Pikim kestis 11 tundi. Koolipõlves sõitsime spartakiaadidele Virtsust Tallinna ka rongiga. Võistlused olid nädal pikad.
Toitlustati talongide alusel, ööbisime parimates Eesti hotellides.

J: Hugo Metsa treeningud andsid ka hea ettevalmistuse kergejõustikuks. Kes võrkpalli mängisid, tegid hästi ka kergejõustikku. Pärast Hugot oli treeneriks Vello Varik, tulime 1964. aastal Eesti koolinoorte meistriks. Siis tuli mul pikk ja seiklusterohke sõjaväeaeg. Mind taheti saata seersantide kooli, keeldusin. See ei meeldinud otsustajatele. Tulemus oli see, et pärast kolme päeva Tallinnas Hiiu kogunemispunktis pandi meid rongi ja pärast kaht nädalat jõudsime Taškenti. Sealt veel ööpäev sõitu ja olime Buhhaara kõrbes. Tööpatis.
 
Kirjeldage oma „eksootilisi” eluetappe.

M: Muljeterohke ja kirev tudengielu. Aastaid elamist vanas Tiigi intris. Meeldejäävad suve- ja talvelaagrid Käärikul.

J: Tööpatis oli Eesti poistest koosnev brigaad väga tubli, hakkasime saama töötasuks 120 rubla kuus. Raha kogusin kaardile, saatsin selle emale-isale, mille eest vahetati ära maja katus ja tehti remonti. Keegi poistest oli teada saanud, et meie sõjaväeosa spordirood asub Moskvas.

Kui olime tööpatis aasta ära olnud, lähetati meid 1965. aasta augustis Moskvasse, spordiroodu. Mind viidi Dünamo treeneri juurde, kus sain hiljem kokku tolleaegse Nõukogude Liidu teenelise treeneri Vladimir Volkoviga, kes oli osalenud 1952. aastal Helsingi olümpiamängudel ja kelle õpilasteks olid mitmed maailma parimad kergejõustiklased. Mina, maapoisike, ja minu ümber maailma tippsportlased!

Treener Volkov laskis mul teha harjutusi ja ütles (eesti keelde tõlgituna): „Tammepakk on päris tugev, aga vaatame, kas sellest annab ka midagi vormida.”

Volkoviga sain väga lähedaseks, ta võttis mind kui poega. Pärast sõjaväge oli mul võimalus jääda Moskvasse, aga tahtsin ainult koju. Koju sain 1967. aasta novembris. Volkov oli hea muusik, laulis hästi ja mängis kitarri, ka meie pulmas.
Rääkige oma spordisaavutustest, tipptulemustest.

M: Kingissepa spordikooli, Kingissepa Kalevi ja ka Tartu riikliku ülikooli võrkpallinaiskonnaga olen tulnud Eesti erinevatel võistlustel auhinnalistele kohtadele. Kuulunud Eesti noortekoondisse ja valitud aasta parimate mängijate hulka.

J: 1966. mais täitsin Lvovis 6822 punktiga kümnevõistluses meistersportlase normi. 1971. aastal tulin kümnevõistluses 7771 punktiga Dünamo üleliiduliseks meistriks.

Sporti kokku võttes: 1974–1976 olid mu parimad spordiaastad. Kuulusin seitse korda NSVL koondvõistkonda 10-võistluses. Esindasin Eestit 18 korda 10-võistluses ja üksikaladel.

Minu parimaks tulemuseks jäi 7724 punkti. Selle Saaremaa rekordi ületas 20 aastat hiljem praegune Saaremaa vallavanem Madis Kallas. Kuid juba 41 aastat on minu nimel Saaremaa kettaheite rekord – 51.88.

Mida praeguse Saaremaa võrkpallimeeskonna kohta kostad?

M: Kui tahta, et võrkpall oleks populaarne ja noortel oleks eeskuju, siis praeguse meeskonna moodustamine endise Saaremaa võrkpalluri Toivo Aldi poolt oli väga hea mõte. Noortel peavad eeskujud olema.

Räägime nüüd õpetajatööst ja õpetajatest.

M: Sporditöötaja töö oli ja on seitse päeva nädalas, lapsed nädalavahetustel kaasas.

J: Kärla põhikoolis on väga ühtehoidev ja üksteist toetav kollektiiv. Osaleme erinevates projektides Saaremaal, mujal Eestis ja väljaspool Eestit.

Eelmisel aastal avati pilootprojekt EV100 raames „Lapsed koolihoovi liikuma ja õppima“. Meie kooli üks suundadest on tervist edendav ja loodust hoidev kool.
Eelnevad ametid enne Kärla põhikooli koolipapaks hakkamist?

J: Kalurikolhoosi Saare Kalur spordiinstruktor, hiljem ametiühingukomitee esimees, Kuressaare abilinnapea, Saaremaa turismiühenduse tegevdirektor, Kuressaare vallavanem, Kuressaare põhikooli direktor.

Ühiskondlikud ametid?

J: Ühiskondlike ametitega on olnud rõõm tegutseda. Olin Eesti Taani seltsi juhatuse esimees. Lions-klubi LC Kuressaare asutaja-president 1990. aastal. 1995–1996 olin Lions-piirkonna kuberner, esindasime leedi Marviga Eestit maailmakongressil Soulis. Sellega olen haaratud siiani. Meil on väga tugev klubi. Praegu valmistub kogu Eesti Lions-pere Euroopa foorumiks 2019 Tallinnas, kuhu saabub 1300–1500 lionsit üle ilma. Loodame, et selle raames külastab maailma Lions-president ka Kuressaaret.

Abilinnapeana oli mul üks austav ülesanne seoses Vene sõjaväe lahkumisega. Esimesena sai vabaks Saaremaa, seda protsessi jälgis Taani kuningriik. Koos tolleaegse Taani suursaadikuga Eestis Sven Erik Norbergiga sõitsime läbi kõik kordonid, ka need, kust sõjavägi oli juba lahkunud. Mõni ruum kubises prussakatest. Norberg vaatas rahulikult otsa ja ütles: ära muretse, minu eelmine suursaadiku töökoht oli Moskvas.

Hiljem, kui ta oli suursaadik Lõuna-Aafrika Vabariigis, külastas ta koos abikaasa ja Silvi Teesaluga Kuressaaret, soovides näha, mis vanadekodu ideest on saanud. Jäädvustuseks on ka foto, kus oleme koos päevakeskuse esisel.
1999–2003 olin maailma Saarte mängude peakomitee liige
Ehk kiikaks nüüd ka lapsepõlve ja teie laste tegemistesse?

M: Sündisin 1944.aastal sõja lõpupäevil.

Vahur hakkas võrkpalli mängima ja käis ka ujumistreeningutel. Lõpetas Tartu ülikooli majandusteaduskonna. Töötab Tallinnas Bauhof Eesti süsteemis projektide arendajana ja vabal ajal tegeleb langevarjuspordiga. On kolme toreda tütre isa.

Kaasa Keesi töötab maaeluministeeriumis. Keesi ja tütar Nora mängivad mõlemad ka võrkpalli.

Veiko on lõpetanud Tartu ülikooli riigiteaduste magistrina ja kaitsnud samal alal ka doktori kraadi. Oli kuni 32. eluaastani elukutseline võrkpallur, Eesti rahvuskoondise kapten ja sidemängija. Oli Tallinna tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi vanemteadur ja direktor. Praegu elab perega Pariisis. On Belgias Leuveni ülikooli juures Marie Curie stipendiaadina teadustöötaja. Maaeluministeeriumis töötav abikaasa Kristi on lähetuses Pariisis Eesti diplomaadina OECD juures.

Kas lapselapsed ka sporditeed käivad?

M: Veiko tütred on liiga noored, et tegelda kindla spordialaga.

Kas reisikihku on ka olnud?

M: On olnud võimalus külastada Ameerika, Aasia ja Euroopa erinevaid paiku.

Täna loetuimad
Päästeamet leidis Saaremaal vaid kahes kaupluses puudusi
KEK-i maja teeb Kuressaarest jazzilinna
Kiirreageerimise lõks
Saskuhooaja võitis Ago Laanet
Kristel Aaslaid toetas SPIK-i (2)
Arendaja esitas vallale Varese sadama kohendatud detailplaneeringu (4)
Üheksa lõõtsameest tõid saali publikut täis
Ettevõtja Koit Kelder liitus Eesti 200-ga  (4)
100-aastane Valentina: pikaealisuse saladus on töö
Riigipühade eel tööpäeva lühendamine on tööandja kohustus
Mammograafiabussi külastas üle tuhande naise
Visit Saaremaa aitab turismiettevõtet edukalt turundada ka kuludeta  (1)
Jõulutaat on meie poole teel
JUHTKIRI - Pikaealisuse pant
Jaana Maling ja Rain Siemer kohtuvad lugejatega
Nädala loetavuse top 5
Kuivastu kõrtsihoonesse sõitnud BMW juht hukkus (9)
Päikesepark rajati legendaarset metsa maha raiudes (24)
Pihtlas nähti haruldast lindu (26)
Baaripidaja süüdistab vallavanemat valetamises (26)
Isamaa kinnitas valimisnimekirjad (3)
Kommentaarid
Koju jääb 4400 õpilast  (76)
Ettevõtja Koit Kelder liitus Eesti 200-ga  (4)
Kokaiinismugeldaja taandus Kuressaare hamburgeriärist (84)
Arendaja esitas vallale Varese sadama kohendatud detailplaneeringu (4)
Baaripidaja süüdistab vallavanemat valetamises (26)
Politsei karistas väidetavat koerte tulistajat rahatrahviga  (304)
Visit Saaremaa aitab turismiettevõtet edukalt turundada ka kuludeta  (1)
Pihtla vald liisis Jüri Saarele uue maasturi (792)
Saaremaa õpetajad usuvad Toompeale mineku kasulikkust  (55)
Saunajutud: Vabadus minna ja tulla (18)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud